Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
20. oktoober 2011.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-17958
Tsiviilasi
AS I hagi SIAS (endine SRK AS) vastu kahju hüvitamise nõudes kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ning poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine
Menetlustoiming
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS I (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Kari-Paavo Koch ja advokaat Martin Lepp (telefon 6806700, e-post [email protected], [email protected]); Kostja: SIAS (endine SRKAS, registrikood XXX, aadress
Kostja lepinguline esindaja: Martin P (XXX); Kolmas isik hageja poolel: Swedbank Liising AS (registrikood 10434248, Liivalaia 8, 15039 Tallinn); Kolmanda isiku lepinguline esindaja: Kadri E (XXX).
Kinnitada AS I (hageja), SIAS (kostja) ja Swedbank Liising AS (kolmas isik hageja poolel), eraldi ja koos nimetatuna pool ning pooled, vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1
AS I ja SIAS leppisid kokku tsiviilasja nr 2-10-17958 esemeks oleva vaidluse lõpetamises kompromissiga ning Swedbank Liising AS kinnitab, et nõustub tsiviilasja nr 2-10-17958 esemeks oleva vaidluse lõpetamisega poolte vahel sõlmitud kompromisslepingus toodud tingimustel.
1.2
SIAS kohustub tasuma AS-le I menetluskulude katteks kompromisssumma 12 782 (kaksteist tuhat seitsesada kaheksakümmend kaks) eurot ja 33 senti, millega ühelgi moel ei loeta hüvitatuks hageja poolt tsiviilasjas nr 2-10-17958 esitatud kahjunõude summasid, vaid üksnes hageja menetluskulud. Kostja ja kolmanda isiku hageja poolel
menetluskulud jäävad nende enda kanda. 1.3
SIAS kohustub tasuma AS-le I käesoleva määruse punktis 1.2 nimetatud summa kolme (3) tööpäeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest kandes selle AS I arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s selgitusega „Kohtulik kompromiss tsiviilasjas nr 2-10-17958“.
1.4
Pooled leppisid kokku, et käesolevas määruses kinnitatud rahaliste kohutuste täitmisega viivitamisel kohustub kostja tasuma hagejale viivist 0,1% päevas viivitatud summalt kuni kogu võlgnevuse tasumiseni.
1.5
AS I ja SIAS kinnitavad, et neil ei ole ja nad ei esita teineteise vastu mingeid nõudeid ega pretensioone seoses hagi aluseks olevate asjaoludega ning, et hageja ja kostja loevad kõik taolised nõuded lõppenuks.
Hageja menetluskulud jäävad kostja kanda vastavalt käesoleva kompromissi punktile
Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-10-17958.
Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.
Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada pool AS I (registrikood XXX) hagiavalduselt tasutud riigilõivust, so 22 500 krooni ehk 1 438 (üks tuhat nelisada kolmkümmend kaheksa) eurot ja 01 senti ning kanda see AS I arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s. AS I tasus 15.04.2010.a hagiavalduselt riigilõivu summas 40 000 krooni ja 19.04.2010.a 5 000 krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „AS I hagi SRK AS vastu“.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates kohtumääruse menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui viie (5) kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-s või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-1017958, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.
Hageja esitas kostja vastu 19.04.2010.a hagiavalduse sõidukikahju 396 811,60 krooni ja ekspertiiside tegemisest tuleneva kahju hüvitamiseks summas 22 140 krooni.
Hagiavalduse kohaselt tekkis Poolas toimunud õnnetusjuhtumi tagajärjel vajadus pumbata hagejale kuuluv ja VKG Transport AS poolt transporditav soolhape ümber esmalt ajutisse konteinerisse ning seejärel hageja kasutuses olevasse haagisesse. Soolhape transporditi Eestisse ning mahalaadimisel Eestis ilmnes, et soolhappe värvus oli muutunud ning soolhape oli kahjustanud haagise keskmist sektsiooni. OÜ E läbi viidud analüüside tulemusel selgus, et soolhape oli segunenud naftajääkidega. Haagise kahjustamise tagajärjel tekkis hagejale kahju. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kaskokindlustuse leping, mille kohaselt oli soodustatud isikuks märgitud AS Swedbank Liising. Kostja keeldus kaskokindlustuse lepingu alusel hagejale hüvitise maksmisest. 18.02.2011.a esitas kostja kohtule taotluse ekspertiisi korraldamiseks eesmärgiga selgitada välja, kas tsisterni poolhaagise sisemusele tekkinud vigastused on tekkinud ainult soolhappe ja naftaproduktide segunemise tagajärjel. Kohus rahuldas Harju Maakohtu 26.01.2011.a istungil kostja taotluse ekspertiisi tegemiseks ning pidas vajalikuks määrata ekspertiis küsimuses, kas poolhaagise sisemusele tekkinud vigastused on tekkinud ainult soolhappe ja naftaproduktide segunemise tagajärjel või mitte. Kohus tegi 05.04.2011.a määruse ekspertiisi läbiviimiseks esitades eksperdile vastavasisulised küsimused. Ekspert esitas Harju Maakohtule ekspertiisiakti 09.05.2011.a. Kohtu 27.04.2011.a eelistungil ja 23.05.05.2011.a kohutistungil jäid menetlusosalised oma seisukohtade juurde. Kohus selgitas pooltele kompromissi sõlmimise mõistlikkust. Pooled esitasid 17.10.2011.a Harju Maakohtule kompromissi, milles taotlevad kompromissi kinnitamist määrusega, tsiviilasja lõpetamist ning edasikaebe tähtaja lühendamist kolmele tööpäevale. Lisaks taotles hageja poole tasutud riigilõivu tagastamist. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432
tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohus leiab, et AS I taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. AS I tasus 15.04.2010.a hagiavalduselt riigilõivu summas 40 000 krooni ja 19.04.2010.a 5 000 krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „AS I hagi SRK AS vastu“. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv summas 1 438,01 eurot kanda AS I arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et hageja menetluskulud jäävad kostja kanda ning kostja kolmanda isiku hageja poolel menetluskulud jäävad nende enda kanda. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolmele (3) tööpäevale.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.