lk 1
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Külli Mõlder
Otsuse avalikult teatavaks
20. oktoober 2011
Kuressaare
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-10-29132
Hagi ese
Raha24 OÜ hagi D L vastu võla ja viivise nõudes
Menetlusosalised
Hageja: Raha24 OÜ (registrikood 11306564, asukoht Sakala 22-17a, 10141 Tallinn) esindaja: Darbi-Julia Tarmisto ([email protected] ) Kostja D L (
Asja läbivaatamise kuupäev
Kirjalik menetlus
Resolutsioon Rahuldada hagi. Välja mõista D Llt (L) Raha24 OÜ kasuks laenulepingust nr. 2100170108 tulenev võlg summas 255,65 eurot (kakssada viiskümmend viis eurot 65 senti),intress summas 57, 52 eurot (viiskümmend seitse eurot 52 senti), võla sissenõudmiseks tehtud kulu summas 17,06 eurot (seitseteist eurot kuus senti) ja sissenõutavaks muutunud viivis 127,82 eurot (ükssada kakskümmend seitse eurot 82 senti). Välja mõista D Llt (L) Raha24 OÜ kasuks viivis protsendina põhinõudest (255,65 eurot) VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest 15. 09. 2010 kuni nõude kohase täitmiseni. Menetluskulud Menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskuludelt on kostja kohustatud maksma viivist VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras alates menetluskulude suuruse määramiseks tehtava kohtulahendi jõustumisest kuni nõude kohase täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui
lk 2 viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Vastavalt esitatud hagile on Kostja esitanud 29. novembril 2007.a. Raha24 OÜ (Hageja) veebikeskkonna (www.raha24.ee) kaudu laenutaotluse 255,65 EUR ́i (4 000,00 krooni) suuruse tarbimislaenu saamiseks ning sooviga tasuda laen ühes osas, 30 kalendripäeva jooksul, s.o. hiljemalt 29.12.2007.a. Kooskõlas Hageja laenulepingu üldtingimuste (Lisa 1) punktiga 4.2.7. kohustub laenutaotleja, 255,65 EUR ́i (4 000,00 kroonise), ühe (1) osamakse- ja 30 kalendripäevase tasumistähtajaga laenult, tasuma, lisaks laenu põhiosale, lepingutasu ehk intressi 57,52 EUR ́i (900,00 krooni). Hageja rahuldas Kostja taotluse, sõlmis Kostjaga laenulepingu nr.: 2100170108 (Lisa 2) ning väljastas taotluse esitamise kuupäeval (s.o. 29.11.2007) Kostja Swedbank`i arveldusarvele nr.: 1108041177 tarbimislaenu summas 255,65 EUR`i (4 000,00 krooni) (Lisa 3). Laenu katteks ei ole teinud Kostja, hagi esitamise seisuga, ühtegi makset. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 9.1. kohustub klient, kes ei tagasta laenu tähtaegselt, tasuma Raha24 OÜ (Hageja) nõudel, muu hulgas, võlgnevuse menetlemise eest meeldetuletuse tasu 11,31 EUR`i (177,00 krooni). Hageja väljastas 07.01.2008 Kostjale kirjaliku meeldetuletuse (Lisa 4), mille eest Kostja kohustus tasuma, lisaks põhivõlgnevusele, 11,31 EUR`i (177,00 krooni). Meeldetuletusteatis muutus sissenõutavaks seitsme (7) kalendripäeva möödudes, s.o. alates 15.01.2008. Meeldetuletustasu sisaldab võla menetlemise kulusid, m.h. meeldetuletuskirja koostamise, väljastamise ja postikulusid, e-kirjade ja SMS-ide saatmise, võlgnikule helistamise jm kulusid. Meeldetuletustasu on oma olemuselt võla sissenõudmiseks kantud kulu. Vastavalt laenulepingu p.-le 10 on laenusumma tasumisega viivitamise eest ette nähtud viivis 0,75% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Seoses sellega, et nimetatud viivisemäär on tavapärasest kõrgem ja võib seetõttu olla Kostjale ebamõistlikult koormav, vähendab Hageja viivisemäära, hea usu põhimõttest lähtudes krediidiasutuste poolt sarnaste laenude puhul tavaliselt kasutatava määrani, 0,2% päevas, ning vähendades seda omakorda põhisummani, misjärel on Kostjal, hagi esitamise kuupäeva seisuga tasumata põhinõudelt ja meeldetuletusteatiselt kogunenud viivis kogusummas 266,96 EUR`i (4 177,00 krooni). Hageja esitas 17. juunil 2010.a. Creditreform Eesti OÜ kaudu, võla sissenõudmiseks, maksekäsu kiirmenetluse avalduse, tasudes 23.06.2010 nimetatud teenuse eest Creditreform Eesti OÜ`le teenustasuna 5,75 EUR`i (90,00 krooni) (Lisa 5). Nimetatud teenustasu on käsitletav otseselt võla sissenõudmisega seotud kuluna, millelt on hagi koostamise kuupäeva seisuga kogunenud viivis kogusummas 2,31 EUR`i (36,18 krooni): Kostjale on kohustuste täitmiseks antud täiendav tähtaeg, kuid Kostja ei ole võlgnevust, vaatamata korduvatele meeldetuletustele (Kostjale on ka helistatud ning saadetud e-kirju ja SMS-e), tasunud. Kostja esitas 07.07.2010 makseettepanekule vastuväite, milles märkis, et: Ei ole suutnud võlgnevust tasuda, kuna on olnud ja on ka praegu töötu; On suuteline tasuma võlgnevuse kogusummas 440,99 EUR`i (6 900,00 krooni). Hageja selgitab, et:
lk 3 On juba vähendanud lepingujärgseid viiviseid 0,55% võrra; On nõus pakkuma Kostjale hagi aluseks oleva nõude tasumiseks kuni 24-kuulist maksegraafikut. Vastavalt VÕS §76 lg.-tele 1 ja 2 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning selle täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Tulenevalt eelnevast ei ole ühepoolne kohustuse täitmata jätmine lubatud. VÕS §101 lg.1 p-de 1, 3 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgnikult, kes on oma kohustust rikkunud, muu hulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS §113 lg.1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult, kes on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud, viivist lepingus või seaduses ettenähtud määras arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja kohustus, vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 10 tasuma laenumaksetega viivitamise korral tasumata põhiosalt ning meeldetuletustasult viivist 0,75% päevas. VÕS §7 lg.2 sätestatud mõistlikkuse põhimõtte kohaselt arvestatakse mõistlikkuse hindamisel võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Eelnevast lähtuvalt on Hageja vähendanud lepingujärgseid viiviseid vastavaks krediidiasutuste poolt sarnaste laenude puhul tavaliselt kasutatava määrani, milleks on 0,2% päevas. TsMS § 367 kohaselt võib koos põhinõudega esitada viivisenõude hagis selliselt, et hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viivis palutakse kohtul välja mõista protsendina põhinõudest kuni kohase täitmiseni. Lähtudes eeltoodust palub Hageja:
Kirjalikus vastuses tunnistab kostja täies ulatuse põhivõla 4000 krooni ja kõrvalnõude lepingutasu 900 kr nõuet. Kostja tunnistab tasu 90 kr võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks. Täielikult peab kostja ebaõigeks meeldetuletusteatise tasu 177.- krooni (põhivõlg) ja kõrvalnõude-meeldetuletusteatiselt viivise 177 krooni nõuet, kuna Hageja ei ole talle meeldetuletusteatist saatnud. Hagile lisatud teatist näeb kostja enda väitel esmakordselt. Kuna meeldetuletust ei saadetud, ja põhjusel, et tarbimislaenu leping on vormistatud interneti keskkonnas, olnuks hageja kirjalik meeldetuletus hädavajalik laenuvõlgnevuse õigeaegseks kustutamiseks. 2008.a. olnuks laenukohustuse täitmine rahaliselt kostjale jõukohane, kuna ta töötas Viru konsortsium OÜ-s tuulegeneraatorite ehitajana, keskmise töötasuga 15000 krooni (neto).
lk 4 Põhjusel, et hageja ei ole kostjale saatnud meeldetuletusteatist, ei nõustu viimane tasuma hagis põhivõlalt arvestatud viivist 4000.- kr kogu-ulatuses. Kostja nõustub viivise tasumisega 1/2 ulatuses s.o. 2000 krooni. Ei vaidle vastu riigilõivu nõudele. Kostja palub viivise vähendamist. Kuna peab seda enda jaoks ülemäära koormavaks. Kostja töötab FIE juures laotöölisena. Igakuine töötasu on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimummäär. Netotöötasu on 239 eurot. Kostjal on kohustus igakuuliselt tasuda Swedbank'ile väikelaenu tagasimakset 84 eurot. Ka tasub ta igakuuliselt elatusraha Kristel Jürgensohnile 139 eurot oma tütre ülalpidamiseks ( elatise hagi Harju Maakohtu menetluses, otsust veel ei ole). Kostja palub kohtul ka arvestada, et hageja ei ole talle laenu tagastamisega viivitamisest teatanud mõistliku aja jooksul, mis oleks olnud tema poolt hagile lisatud (aga minule saatmata jäetud) dokumendi kuupäev s.o. jaanuar 2008.a. Eeltoodud põhjustel palub kostja rahuldada hagi osaliselt s.o. põhinõude osas summas 4090 kr (318.92 eurot) ja kõrvalnõue summas 2900 (s.o. lepingutasu 900 kr, viivis põhivõlalt 2000 kr) s.o. 185.34 eurot. Kuigi praegust materiaalset olukorda arvestades on ka selle kohustuse täitmine keeruline, siiski soovib kostja teha kõik endast oleneva, et see võlg võimalikult kiiresti kustutada. Kostja on ka nõus, et asi lahendatakse kirjalikult.
Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega, leiab, et esitatud hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 44 lg. 1 järgi kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on oma kirjalikus avalduses võtnud õigeks hageja nõude põhivõla osas 255, 65 eurot (4000 krooni), laenulepingu tasu (intressi ) nõudes summas 57,52 eurot (900krooni) ja võla sissenõudmiseks tehtud kulu 5,75 eurot (90 krooni). Selles osas kuulub hagi rahuldamisele vaidluseta. Kostja vaidleb vastu meeldetuletusteatise tasu väljamõistmisele summas 11,31 eurot (177,00 krooni). Tegemist on sisuliselt võla sissenõudmiseks kantud kuluga. Kohtu hinnangul on esitatud nõue põhjendatud. Hageja on tõendanud meeldetuletusteatise saatmise kostjale. Küll aga ei saa kohus põhjendatuks lugeda viivisenõuet meeldetuletusteatiselt ega teenustasult, sest neid nõudeid ei ole kostjale varem esitatud.. VÕS §113 lg.1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult, kes on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud, viivist lepingus või seaduses ettenähtud määras arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja esitas kohtusse viivise nõude summas 255,65 eurot e. 4000 krooni. Kostja taotleb viivise vähendamist poole võrra. Kostja põhjendab oma taotlust sellega, et peab oma sissetulekult, milleks on miinimumtöötasu, maksma elatist alaealisele lapsele. VÕS § 113 lg. 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162. lg. 1 järgi kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
lk 5 Arvestades kostja majanduslikku seisundit ja elatise maksmise kohustust vähendab kohus välja mõistetavat viivist 2000 kroonini e. 127,82 kroonini. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Menetluskulud TsMS § 162 järgi kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kostja on kohustatud menetluskuludelt maksma viivist menetluskulude suuruse määramiseks tehtava kohtulahendi jõustumisest kuni nõude kohase täitmiseni. Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 430 lg. 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
Kohtunik: Külli Mõlder
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.