2-11-22629/13 - Võlaõigus - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-11-22629 nr 10220034796011 viitenumbriga 2900072369 selgitusega „Täiendav riigilõiv KÜXxx SL vastu tsv.asi 2-11-22629“, mis siirdati Harju Maakohtu kohtutoimingute viitenumbrile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui 5 (viis) kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-s või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-1122629, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-11-22629, milles hageja KÜ Xxx nõuab kostjalt SL`lt korteri hooldustasude ja kommunaalkulude võlgnevuse väljamõistmist summas 1520,28 eurot ning viivise väljamõistmist summas 701,61 eurot. Kohus on hagiavalduse menetlusse võtnud oma 20.09.2011.a määrusega ning kohus on teatanud pooltele, et menetleb asja lihtsustatud korras. Kostja on hagiavalduse ja kohtu 20.09.2011.a määruse kätte saanud ning kostja vastas hagile 09.10.2011.a. Kostja tunnistas enda vastu esitatud nõuet, kuid ei tunnistanud väidet, et ta ei ole alates 2008.a tasunud hoolduskulusid ja graafikumakseid. Ühtlasi teatas kostja, et teeb omalt poolt kõik, et jõuda kompromissini võla tasumiseks. Pooled esitasid 20.10.2011.a kohtule kompromisslepingu, mille paluvad kinnitada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist. Kohtumääruse põhjendused TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab 2 (3)

2-11-22629 vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohus leiab, et KÜ Xxx taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. KÜ Xxxtasus 17.05.2011.a maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu summas 47,93 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 viitenumbriga 2900072369 selgitusega „maksekorraldus 318“. KÜ Xxx tasus 10.08.2011.a hagiavalduselt riigilõivu summas 271,62 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 viitenumbriga 2900072369 selgitusega „Täiendav riigilõiv KÜXxx SLvastu tsv.asi 2-1122629“, mis siirdati Harju Maakohtu kohtutoimingute viitenumbrile. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv summas 159,78 eurot kanda KÜ Xxx arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teistsuguses menetluskulude jaotuses kokku leppinud.