Tsiviilasi nr.2-10-9416
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. oktoober 2011 Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-9416
Tsiviilasi
QBIL hagi ELF vastu K vaidluskomisjoni otsuse vaidlustamiseks kaebuses nr 7-1/10/15 ja õiguse tunnustamiseks kindlustushüvitise ning käsitluskulude mittemaksmiseks
Tsiviilasja hind
1 232,98 eurot (19 292 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja QBIL(Eesti filiaali kaudu; registrikood XXX asukoht XXX) Hageja esindaja Rain P (XXX) Kostja ELF(registrikood XXX; asukoht XXX) Kostja esindaja Jüri A (XXX) Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel KK(isikukood XXX, elukoht XXX) Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel CFAS Eesti filiaal (registrikood XXX; XXX) Iseseisva nõudeta kolmanda isiku kostja poolel esindaja AT (XXX) Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel AK(isikukood XXX elukoht XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg 28.09.2011
peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
26.02.2010. a esitas hageja kostja vastu hagi, milles palub kohtul tunnistada liikluskahju põhjustanud isikuks AK ja tunnustada hageja õigust mitte maksta kostjale kindlustushüvitist 17 732 krooni ning kahjukäsitluskulude nõudes 1 560 krooni. 29.08.2009. a toimus Tallinnas Tondi 5 juures liiklusõnnetus, milles osalesid KK juhitud sõiduk Opel Astra reg märgiga XXX (hageja k ga) ning AKi juhitud sõiduk Ford Focus reg märgiga XXX (kindlustusandja CFA/S Eesti filiaali /RSA/ k ga [käesolevalt menetluses iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel]). Liiklusõnnetuse toimumiskohal tunnistas ennast süüdi liiklusõnnetuse toimumises KK. 24.09.2009. a kindlustusjuhtumiks tunnistamise otsusega nr XXX leidis hageja, et liikluskahju põhjustamise eest on vastutav AK, kelle tegevuses esines liikluseeskirja (LE) §§ 91 ja 97 nõuete rikkumine ja edastas materjalid teisele seltsile (CFA/S Eesti filiaali /RSA/) edaspidiseks käsitlemiseks. Kuna kindlustusandjatel tekkis vaidlus nõude käsitluse teostamise osas edastati materjal MTÜ-le ELF(LKF). Eelnevalt arutati kindlustusjuhtumi asjaolusid 20.10.2009. a toimunud kindlustusandjate lepituskoosolekul, mille 22.10.2009. a lepitusettepaneku kohaselt leiti, et liikluskahju põhjustamise eest vastutab KK. Samadel alustel tegi LKF 28.10.2009. a liikluskahju nr XXX tuvastamise ja hüvitamise otsuse, mille kohaselt loeti liikluskahju põhjustajaks KK, kelle tegevuses esines kostja arvates LE § 123 nõuete rikkumine. Kostja esitas hagejale 06.01.2010. a liiklusk seaduse (LKindlS) § 43 lg 4 alusel tagasinõude, kahjuhüvitamise nõudes 17 742 krooni ning käsitluskulude nõudes 1 560 krooni. Hageja esitas kostja liikluskahju tuvastamise ning hüvitamise otsuse nr XXX suhtes k vaidluskomisjonile kaebuse 08.01.2009. a. K vaidluskomisjon jättis oma 11.02.2010. a otsusega kaebuses nr 7-1/10/15 kaebuse rahuldamata. Hagiavalduse asjaolude kohaselt ei nõustu hageja k vaidluskomisjoni 11.02.2010. a otsusega ning leiab, et KK ei vastuta liikluskahju põhjustamise eest, kuna isiku tegevuses ei ole tuvastatud LE nõuete rikkumine. Hageja on seisukohal, et liikluskahju põhjustamise eest vastutab täies ulatuses AK, kes rikkus LE §§ 91 ja 97 nõudeid. Viimatinimetatu on tõendatud sellega, et AKi esitatud fotod liiklusõnnetuse sündmuskohast, millel on selgelt eritatavad KK juhitud Opeli pidurdusjäljed ning sõidukite liiklusõnnetuse järgne paiknemine. Hageja eksperdi poolt teostatud sündmuskoha ülevaatus 16.10.2009. a, mille fotomaterjalidelt on isegi pea 1,5 kuud hiljem tuvastatav KK juhitud sõiduki Opel vasaku esiratta pidurdusjälg, mis kulgeb kahekordsest pidevjoonest suunaga trammitee poole kuni Opeli seismajäämiseni. Mõõtmise tulemusena selgus, et Opel oli liiklusõnnetuse hetkel sõidusuuna suhtes vähemalt 14 kraadise nurga all. Sündmuskoha ülevaatuse ja fotode põhjal sõidukite vigastustest, osapoolte seletustest ja esitatud skeemidest võib järeldada, et AKi seletus ei ole vastavuses liiklussituatsiooniga. Hageja leiab, et KK tegevuses ei esine liiklusnõuete rikkumisi, kuna isikul puudus võimalus liikluskahju vältimiseks arvestades AKi sooritatud ootamatut manöövrit. Liiklusohu tajumisel võttis KK tarvitusele kõik meetmed kahju ärahoidmiseks, suunates sõiduki ootamatult tekkinud takistusest võimalikult vasakule ning alustas äkkpidurdamist, kuid kokkupõrget ei õnnestunud vältida. Hageja on seisukohal, et k vaidluskomisjoni otsus asjas nr 7-1/10/15 ei ole sisult õige, kuna KK süü on kahju tekitamises tõendamata. Otsuse punktis 20 toodud põhjendused on meelevaldsed, kuna LKindlS § 53 sätestab, et liiklusõnnetuse puhul ei kehti kindlustusvõtja poolt kannatanu
liikluskahju hüvitamise nõude suhtes antud võlatunnistus või nõude täitmine kindlustusandja suhtes. Seega ei ole nimetatud mõtte kohaselt kindlustusandjale siduv poolte seisukoht liiklusõnnetuse põhjustaja osas vaid kindlustusandja peab lähtuma otsuse tegemisel kõikidest asjaoludest. Süü tunnistamine on isiku subjektiivne hinnang oma tegevusele, mis ei pruugi kattuda liiklusõnnetuse tegelike asjaoludega ja sellest tuleneva õigusliku kvalifikatsiooniga teo suhtes. Hageja spetsialisti Ülo Risti arvamuse ning eksperdi Enn Rebase arvutuste kohaselt oli KK sõiduki sõidukiirus enne pidurdamise alustamist 42,44 km/h ja seega ei ole tõendatud KK poolne LE § 123 nõuete rikkumine. Hageja arvates ei põhine vaidluskomisjoni otsus olemasolevatele tõenditele sh liikluskahju osapoolte esitatud fotod sündmuskohast vahetult peale liikluskahju tekkimist. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.
Kostja on seisukohal, et hagi on aegunud, kuna k vaidluskomisjoni otsus on jõustunud, sest hageja on esitanud hagi päev pärast kohtule hagi esitamise tähtaja lõppemist. Nimetatu alusel palub kostja kohaldada käesoleva hagi suhtes aegumist. Samas märgib kostja, et juhul kui kohus asub seisukohale, et ei saa kohaldada aegumist, siis palub kostja jätta hagi rahuldamata, kuna K vaidluskomisjoni ostus kaebuses 7-1/10/15 on õige. LFK leidis, et hageja poolt esitatud asjatundja arvamused ei ole usaldusväärsed, sest tõese ja tegeliku liiklussituatsiooni kajastava arvamuse andmiseks puuduvad piisavad lähteandmed, sest sündmuskohal on liiklusõnnetuse jäljed fikseerimata. Asjatundja arvamused on antud üksnes fotode põhjal, kus sõidukite asendeid liiklusõnnetuse hetkel ei ole võimalik tuvastada. Samuti puuduvad tunnistajad. Samuti tuleb võtta arvesse asjaolu, et KK tunnistas allkirjaga oma süüd liikluskahju põhjustamises. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. ISESEISVA NÕUDETA KOLMANDA ISIKU KOSTJA POOLEL CFAS EESTI
Kohtule esitatud seisukohas on iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel CFAS Eesti filiaal veendunud, et liikluskahju põhjustas KK, kuna ta kinnitas liiklusõnnetuse toimumiskohas oma vastutust liiklusõnnetuse põhjustamise eest allkirjaga. Selle kinnituseks on ka liiklusõnnetuse toimumiskoha skeemil märgitud, et mõlemad sõidukid asusid vaskapoolese sõidureas ning KK juhitud sõiduk sõitis tagant otsa vasakpööret sooritavale AKi sõidukile. Mõlemad osapooled kinnitasid, et enne blanketi „Teade liiklusõnnetusest“ täitmist konsulteeriti telefoni teel politseiga. Kolmas isik palub jätta hagi rahuldamata. ISESEISVA NÕUDETA KOLMANDA ISIKU HAGEJA POOLEL KKSEISUKOHT KK toetab hageja väiteid ning on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele hageja esitatud faktiväidete alusel. ISESEISVA NÕUDETA KOLMANDA ISIKU KOSTJA POOLEL AKI SEISUKOHT AK jääb kindlustusseltsidele ja ELF-ile antud selgituste juurde ning ei ole nõus hageja väidetega. Isik toetab kostja seisukohti: KK tunnistas ennast süüdi sündmuskohal ja eksperdi hinnang on antud vaid fotode põhjal ning ei ole seega reaalne. Hageja on loonud ebaõigete algandmetega väärtustatud mudeli põhjal kirjelduse liiklussituatsioonist, mis annab vale pildi juhtunust. Hagi tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad ning uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on esitanud kohtule tuvastusnõude kohustuse puudumise tuvastamiseks ning liikluskahju põhjustanud isiku tuvastamiseks. Poolte vahel on vaidlus liiklusõnnetuse toimumise asjaolude
üle. Asja lahendamiseks on vajalik kindlaks teha liiklusõnnetuse asjaolud ning liikluseeskirja (LE) nõuete rikkumine õnnetuse osapoolte poolt. Iseenesest ei ole kohtu arvates vajadust eraldi liiklusõnnetuse põhjustanud isiku tuvastamise nõude esitamiseks, sest see on asjaolu, mille alusel tuleb otsustada liikluskahju põhjustanud isiku vastutus. Samas ei ole sellise tuvastusnõude esitamise vajaduse puudumine nõude rahuldamata jätmise aluseks. Kohus peab vajalikuks märkida siiski, et hageja on esitanud tuvastusnõude, mis puudutab AKi, kuid ei ole esitanud hagi tema vastu. Hagejal puudub eraldi tuvastusnõude esitamise vajadus, seega puudub tal ka tuvastushuvi, sest seda saab realiseerida läbi kohustuse puudumise tuvastamise nõude. Seetõttu tuleb jätta hageja nõue liiklusõnnetuse põhjustanud isiku tuvastamiseks eraldi haginõudena läbivaatamata TSMS § 423 lg 2 p 1 alusel. LKindlS § 44 lg 2 järgi on kindlustusandjal kohustus hüvitada kannatanule liikluskahju. Liiklusõnnetuse ajal kehtinud LE § 97 sätestab, et enne pööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vastava ääre lähedale. Nõue ei kehti sõitmisel ringliiklusega ristmikule ja pöörde korral, mida vastav liikluskorraldusvahend lubab teha ka mujalt. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle millises asendis olid sõidukid kokkupõrke hetkel. Kohtule esitatud teatest liiklusõnnetuse kohta ning eksperdiarvamusest nähtub sõidukite paiknemine liiklusõnnetuse hetkel. Sõiduauto Opel sõitis tagant sisse sõiduautole Ford. Vaidlus on selle üle, kas sõiduauto Ford rikkus LE nõudeid alustades vasakpööret paremast pärsisuunalisest sõidureast. Kolmandate isikute K.K ja A.K poolt kohtule vande all antud seletustes ning ka k kahjuteates on mõlemad isikud selgitanud, et nad sõitsid Tondi tänaval kesklinna poole vasakus sõidureas. Kolmandate isikute seletused ja kahjuteates antud info on vastuoluline ning seetõttu ei saa kohus neid tõenditena arvestada. Kohtus antud seletustest nähtub, et kolmandate isikute mälestused ei ole liiklusõnnetuse asjaolude osas enam täpsed, sest sündmusest on palju aega mööda läinud. Kumbki kolmas isik ei mäleta täpselt oma tegevust vahetult enne liiklusõnnetust sh millal nad märkasid teist liiklusõnnetuses osalenud sõidukit. Nii asjatundja ÜR arvamusest, eksperdi arvamusest kui ka HR asjatundja arvamusest nähtub, et Ford alustas vasakpööret parempoolsest sõidureast. Kohtule esitatud fotod liiklusõnnetusest ühtivad eksperdi arvamuses ja asjatundja arvamustes kirjeldatud sündmuskoha fikseeringuga. Kohtule esitatud fotodest ja liiklusõnnetuse skeemist ei nähtu, et liiklusõnnetuse toimumise kohas oleks sätestatud LE § 97 teises lauses märgitud eriregulatsiooni vasakpöörde sooritamiseks. Kohus asub seisukohale, et sõiduauto Ford asus vahetult enne liiklusõnnetust parempoolsel sõidurajal ning alustas vasakpööret paremapoolsel sidurajal, mis ei ole LE § 97 esimese lausega kooskõlas. VÕS § 1056 lg 1 esimese lause järgi vastutab eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel tekkinud kahju eest ohu allikat valitsenud isik sõltumata oma süüst (riskivastutus). Iseenesest on õige kostja väide, et mõlemad liiklusõnnetuses osalenud isikud olid suurema ohuallika valdajad ja nende suhtes kehtib VÕS § 1056 lg 1 sätestatu. Kahju suuruse määramisel tuleb arvestada mõlema suurema ohuallika valdaja tegevust liiklusõnnetuses. Kostja ei ole oma vastuväidetes välja toonud asjaolusid, mille põhjal võikas järeldada, et kolmas isik K.K oleks tahtlikult liiklusõnnetuses osaledes ennast kahjutanud. Seetõttu ei saa käesoleval juhul ka kahju suurust vähendada. Liikluskindlustuse vaidluskomisjon tegi otsuse 11.02.2010 ning toimetati hagejale kätte 16.02.2010. Hageja poolt esitati kaebus kohtule 26.02.2010 uueks läbivaatamiseks, seega tähtaegselt, mis tähendab, et liikluskindlustuse vaidluskomisjoni otsus ei ole jõustunud ega hageja avaldus aegunud.
TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 alusel tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi tuleb menetluskulude summalise kindlaksmääramise avaldus esitada kohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Hagi läbivaatamata jätmise osas lähtub kohus TsMS § 168 sätetest. Kohus leiab siiski, et hageja mõlemad tuvastusnõuded on niivõrd seotud, et ühe nõude osas hagi läbivaatamata jätmine ei mõjuta menetluskulude jaotuse proportsiooni. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.