Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

määruse p 6 täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

MENETLUSE KÄIK

Võlgnik esitas 21. juulil 2011 kohtule pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse kohaselt võlgneb võlgnik võlausaldajatele 12 116.15 eurot, mida ta ei ole suuteline tasuma. Ettevõtte probleemid tekkisid 2008. a. Tööjõu kulud vähendati küll miinimumini, kuid transpordi ja rendi kulusid ei olnud võimalik vähendada. Ettevõtte põhitegevuseks oli unikaalsete esemete tootmine ja tootmisega tegeles juhatuse liige ise, kes haigestus. Tuli loobuda olulistest tellimustest. Kohus nimetas asjas ajutiseks halduriks Jüri Truutsi 24. augusti 2011 määrusega.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Ajutise halduri poolt on välja selgitatud võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused on järgmised: Vara on järgmine: Kassa (tänaste andmete kohaselt makstud pangakontole)

58,80 €

Swedbank pangakonto 25.08.2011

VARAD KOKKU

20,48 € 79,20 €

Väljaselgitatud kohustused on järgmised: Eesti Vabariigi ees (Maksu ja Tolliamet), on põhivõlg Eesti Vabariigi ees (Maksu ja Tolliamet), viivisintress

KOHUSTUSED KOKKU

9 368,82 € 3 015,43 € 12 384,25 €

Võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku varasid, võlgnik on maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks. Ajutine haldur ei tuvastanud maksejõuetuse põhjusena rasket juhtimisviga ega kuriteo tunnustega tegu. Võlgniku põhitegevuseks oli käsitööna tekstiiltoodete (rõivad, väikesed nukud, kudumid, kindad, sokid, sallid) valmistamine ja nende müük. Tooteid valmistas valdavalt juhatuse liige Ulve Kangro isiklikult, oma kodus. Meedias avaldatud andmetel on Ulve Kangro tuntud käsitööettevõtja ja vanade etnograafiliste tekstiilide uurija. Tema loomingust on korraldatud mitmeid näitusi ja ta oli aktiivselt tegev käsitööalase koolitus korraldamisel. Vähesel määral osales valmistamises ka palgatööjõud, kelle põhitöö oli toodete müümine. Tooteid müüdi müügipunktides Räpinas ja Tallinnas (Meistrite Hoov Vene tn). Täideti ka konkreetseid tellimusi mingi käsitöökauba valmistamiseks, näiteks mõõdu järgi riided, temaatilised kingitused jms. Tellijateks olid lisaks paljudele äriühingutele ka näiteks Eesti Vabariigi Presidendi Kantselei, Kaitseministeerium, Põlva Maavalitus. Võlgnikul ei ole õnnestunud aastaid majandustegevusest kasumit teenida. Tekkinud kahjumit on pidevalt teatud ulatuses korvatud osanikult saadud laenu tuludesse kandmisega (muud äritulud). Arvestades omakapitali on võlgnik tegutsenud palju aastaid (praktiliselt tegevuse alustamisest alates) maksejõuetuna (bilansiline maksejõuetus, varad ei kata kohustusi). Suurimaks kreeditoriks on olnud Maksu- ja Tolliamet. Pikkade perioodide jooksul on olnud

ka võlgniku pangakonto Maksu- ja Tolliameti nõude täitmiseks arestitud (nähtav maksejõuetus). Võlgniku poolt teenitud müügitulu on stabiilselt vähenenud alates 2006 aastast. Juhatuse liikme seletuse põhjal on vähenemise põhjuseks tema jooksvalt halvenenud tervis, mis ei võimaldanud äritegevust piisavalt juhtida ning toodangut valmistada. Pankrotiavaldust ei ole esitatud kuna tal oli siiski lootus saavutada kasumlik tegevus. Pidevalt toimusid läbirääkimised võimalike suuremate tellimuste saamiseks. Ulve Kangro on esitanud ajutisele haldurile kirjavahetuse perioodil 2007-2009 Jaapani potensiaalse tellijaga (AkikoSekiya/ColourFieldInc). Kirjavahetusest nähtub, et sellel isikul oli huvi Eesti käsitöö vastu aga paraku toimiva koostööni ei jõutud. Samuti on ajutisele haldurile esitatud 2009 aasta kirjavahetus Värska Sanatooriumiga teenindavale personalile Lõuna-Eesti stiilis/sümboolikaga teenindusriiete tellimiseks. Koostööni ei jõutud Värska Sanatooriumi poolt loodetud finantseerimisallika äralangemisega (mingi projekti rahad). 2010 aastal oli kavandamisel koostööprojekt Norraga käsitöölise tekstiili valmistamiseks. See projekt jäi ära seoses Ulve Kangro terviseprobleemidega. Tänaseks on võlgniku majanduslikud näitajad mitterahuldaval tasemel. Negatiivne omakapital muudab ebatõenäoliseks täiendava kapitali (põhitegevuse finantseerimise) kaasamise investoridelt. Kuna võlgniku tootmistegevuse näol on tegemist isikupõhise tegevusega, põhiline tootmine ja planeerimine toimus Ulve Kangro poolt, siis ei ole seoses tema terviseprobleemidega tõenäoline võlgniku majandustegevust taaskäivitada. Maksejõuetuse põhjuseks on ajutise haldri arvamusel ebapiisav müügitulu, luhtunud katsed saada suuremaid tellimusi ning lõppkokkuvõttes majandustegevuse võtmeisiku tervise pidev halvenemine. Ajutine haldur ei tuvastanud maksejõuetuse põhjusena rasket juhtimisviga ega kuriteo tunnustega tegu. Pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Võlgnik muutus klassikalises mõistes maksejõuetuks aastaid tagasi (bilansiline ja nähtav maksejõuetus), kuid kuna ta suutis maksejõuetuse tingimustes kaua aega tegevust jätkata, ei olnud maksejõuetus ilmselt püsiv, maksevõime parandamiseks toimusid regulaarsed sissemaksed osanike poolt (laenu konverteerimine tuluks). Püsivaks tuleb lugeda maksejõuetust alates ajast kui ei olnud endam tõenäoline majandustegevust jätkata. Ajutise halduri hinnangul muutus võlngnik püsivalt maksejõuetuks 2010 aasta jooksul. Ajutine haldur vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei tuvastanud. Ajutise halduri poolt välja selgitatud andmetel muutus võlgnik maksejõuetuks oluliselt enne pankrotimenetluse algatamist. Pankrotiavalduse esitamata jätmisega võib juhatuse liige olla toime pannud Karistusseadustiku §3851 kirjeldatud kuriteo tunnustega teo.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgnik on alaliselt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Sama paragrahvi lõige kaks kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Olemasoleva vara väärtusest ei jätku muuks kui osaliselt ajutise halduri kulude katteks. Kohus avaldas võlausaldajatele teate Ametlikes Teadaannetes 27. septembril 2011 võimaluse kohta teha ettemakseid pankrotimenetluse kulude katteks, võlausaldajad ei ole seda soovinud teha, mistõttu puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbi viimiseks.

Kohus kuulas võlgniku seadusliku esindaja ära telefoni teel. Võlgniku esindajal ei ole vastuväiteid ajutise halduri aruandele ja ta on menetluse lõppemisega raugemise tõttu nõus. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus leiab, et võlgniku makseraskuste põhjuseks võib pidada ebapiisavat müügitulu, luhtunud katseid saada suuremaid tellimusi ning lõppkokkuvõttes majandustegevuse võtmeisiku tervise pidevat halvenemist. Vastavalt ÄS § 58 lg-le 1 p 1 ja PankrS § 130 lg-le 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril Jüri Truutsil likvideerida võlgnik kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast OÜ Hidante registrist kustutamist tuleb Jüri Truuts vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3). ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb OÜ Hidante dokumendid anda hoiule Ulve Kangrole. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Haldur taotleb tasuna 12, 25 töötunni eest 700.40 eurot (bruto) ja tehtud kulutuste katteks 13.49 eurot. Võlgniku esindaja vastuväiteid tasule ja kulutustele ei ole esitanud. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus tuleb rahuldada. Tasu tuleb välja mõista Jüri Truuts kasuks. Ajutise halduri kulutused tuleb hüvitada OÜ-le Audente. Juhatuse liige on teinud kohtu deposiitarvele menetluskulu ettemaksu 870 eurot, ülejäänud osas tuleb menetluskulud välja mõista võlgnikult. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.