Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (2)

2-11-47853 Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Kohus, kontrollinud tsiviilasja kohtualluvust, leiab, et käesolevat hagiavaldust ei saa esitada Eesti kohtule ja tuleb keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest. TsMS § 70 lg. 3 kohaselt asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Euroopa Liidu määrusega 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades art. 2 p. 1 sätestatakse, et isikud, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, kaevatakse selle liikmesriigi kohtutesse nende kodakondsusest hoolimata. Sama art 2 p. 2 järgi isikute suhtes, kes ei ole selle liikmesriigi kodanikud, kus on nende alaline elukoht, kohaldatakse selle riigi kodanike kohta kehtivaid kohtualluvuse eeskirju. Ka siseriiklikult TsMS § 79 lg.1 kohaselt üldise kohtualluvuse mõttes saab füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi. Samuti vastavalt 22.12.2000 Nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 art 15 p-le 1 b ja art 16 p-le 2 võib küsimustes, mis on seotud lepinguga, mille isik ehk tarbija on sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, kui tegemist on osamaksudena tasutava laenu või kaupade müügi rahastamiseks antava muud liiki krediidi lepinguga, algatada teine lepinguosaline menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Hagiavalduses on märgitud kostja elukohana küll Eesti, kuid rahvastikuregistri kehtivate andmete kohaselt on kostja A.P.’i praegune elukoht alates 22.08.2011.a Soome. Hageja nõue kostja vastu tuleneb 18.03.2008.a sõlmitud laenulepingust. Seega rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi ei allu hagi Eesti kohtule, vaid vastavalt Euroopa Liidu määruse 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, nn Brüsseli I määruse artikli 16 punktile 2 tuleb hagi kostja kui tarbija vastu esitada kostja alalise elukoha järgi Soome Vabariigi kohtule. Kohus viitab ka, et käesolevas asjas on tegemist füüsilisest isikust tarbijaga sõlmitud lepingust tuleneva nõudega. Juhul, kui hageja eeldaks asja lahendamist üksnes Eesti kohtus, siis VÕS § 42 lg 3 p 10 kohaselt loetakse lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustavaks ja seetõttu VÕS § 42 lg 1 alusel tühiseks muuhulgas tüüptingimus, millega võetakse teiselt lepingupoolelt võimalus kaitsta oma õigusi kohtus või raskendatakse ebamõistlikult selle võimaluse kasutamist. Hageja poolt esitatud hagi menetlemine Eestis eeldaks, et välisriigis elav kostja on kohustatud oma õigusi kaitsma Eestis ja selliselt oleks tema poolt oma õiguste kaitse kohtus igal juhul raskendatud. Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kuna kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast, jäävad menetluskulud hageja kanda – alus: TsMS § 168 lg.1.

Ivika Sillaots Kohtunik

2 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.