Nordea Finance Estonia AS-i hagi A V’i ja A T’u vastu 10 998.74 eurot võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Hagihind 5 499.37 eurot.
Menetlusosalised
Hageja Nordea Finance Estonia AS (registrikood 10237140, asukoht Liivalaia 45/47, 10145 Tallinn), lepinguline esindaja Reelika Tagaväli (isikukood 48008230267); Kostjad: 1) A V (isikukood xxxx, elukoht xxxx); 2) A T (isikukood xxxx, elukoht xxxx).
Asja läbivaatamise kuupäev
29. september 2011.a
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Reelika Tagaväli.
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostja A V’ilt hageja Nordea Finance Estonia AS-i kasuks põhivõlgnevus 3 340 (kolm tuhat kolmsada nelikümmend) eurot 36 senti ja seisuga 12.10.2011.a arvestatud viivis 1 127 (üks tuhat ükssada kakskümmend seitse) eurot 37 senti.
Välja mõista A V’ilt Nordea Finance Estonia AS-i kasuks viivis põhinõudelt 3 340.36 eurot alates 13.10.2011.a kuni põhinõude tasumiseni lepingus ettenähtud määras 9.25 % aastas.
4.Lõpeta menetlus Nordea Finance Estonia AS-i hagis A T’u vastu seoses viimase pankroti väljakuulutamisega.
5.Jätta hageja menetluskulud 60.74 % ulatuses kostja A V’i kanda ja kostjate menetluskulud 39.26% ulatuses hageja kanda.
6.Saata kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.10. jaanuaril 2011.a esitatud hagiavalduse kohaselt 23.03.2007.a sõlmisid hageja ja kostja A V liisingulepingu nr 20071670, mille alusel hageja liisis Xxxx. Samal päeval sõlmis hageja kaaskostja A T’uga käenduslepingu.
2.Hageja esitas liisinguvõtjale igakuiselt arved. Kostjad jätsid hageja esitatud arved tasumata, mistõttu 18.01.2008.a ütles hageja liisingulepingu üles. Kostjatel on tekkinud võlgnevus hageja ees kokku 5 499.37 eurot, s.h tasumata rendimaksed 1 599.57 eurot, müügikahjum 2 637.80 eurot, saamata jäänud intressid 298.85 eurot, liikluskindlustuse makse 272.90 eurot ja müügikulu 690.25 eurot.
3.Liisingulepingu üldtingimuste kohaselt, kui liisingulepingu ülesütlemise korral vara võõrandmisel saadud hind on väiksem kui liisingulepingu järgse võlgnevuse, põhimaksete ja vara jääkväärtuse summa, siis kohustub kostja kui liisinguvõtja katma hagejale hinnavahe ehk müügikahju. Hagejal on tekkinud müügikahju vara jääkmaksumuse 12 387.04 eurot ja müügihinna 9 749.24 eurot vahe ehk müügikahju 2 637.80 eurot. Liisingueseme võõrandmisest on hagejal tekkinud müügikulu 690.25 eurot.
4.Alates lepingu ülesütlemisest hageja on arvestanud viivist lepingus ettenähtud määras 9.25% aastas summas 45 224 eurot. Mõistlikkuse põhimõttest lähtudes alandab hageja viivist kuni põhinõude suuruseni 5 499.37 eurot.
5.Hageja palus vastavalt VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 142 lg 1, § 145 lg 1, § 367 lg 1 välja mõista kostjatelt solidaarselt põhivõlgnevus 5 499.37 eurot ja viivis 5 499.37 eurot ning jätta menetluskulud kostjate kanda.
KOSTJATE VASTUVÄITED
6.23. märtsil 2011.a esitatud vastuses teatas kostja A V, et hageja on nõudnud kostjalt 5 563.25 eurot (87 046 krooni), mis kostja arvates on ebaõiglane. Kostja arvates on ta võlgu 1 278.23 eurot (20 000 krooni). Kostjalt võeti auto ära, kuid kostjale ei antud mingit tõendit
2 (7)
2-10-53002 selle kohta. Kostja võttis ühendust liisinguandjaga ja kostjale öeldi, et kõik on korras ja et kostja ei pea muretsema. Kolme aasta möödudes esitati kostja vastu hagi kohtusse. Kostjale on arusaamatu, kus sõiduk asus kolm aastat ja kes selle romuks sõitis.
7.Kostja arvates tegelik võla jääk on 3 211.30 eurot (50 246 krooni), millest on ära makstud 2 351.95 eurot (36 800 krooni). Kui arvata maha 5 563.25 eurost (87 046 kroonist) 2 351.95 eurot (36 800 krooni) saab 3 211.30 eurot (50 246 krooni).
8.Hagiavalduse esitamisest ja kirjalikult vastamise kohustusest teatas kohus kaaskostja A T’ule. Hagiavaldus koos lisadega on 02.03.2011.a kaaskostjale isiklikult kätte toimetatud. Kaaskostja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.
HAGEJA SEISUKOHT
9.15. aprillil 2011.a esitatud seisukohas teatas hageja, et hagejale ei ole arusaadav, kas kostja vaidleb põhinõude või viiviste osas.
10.Liisingueseme tagastamisega ei kao kostjal kohustused liisingulepingu täitmise eest. Liisingulepingu punkti 9.2 kohaselt, kui kostja ei täida kokkulepitud kohustusi, on hagejal õigus lepingu ennetähtaegselt üles öelda. Hageja ütles lepingu üles 18.01.2008.a. Seejärel vastavalt liisingulepingu punktile 9.4 on kostja kohustatud tagastama liisingu eseme, mida kostja ka tegi. Liisingu ese suunati müüki. Sõidukile teostati müüki suunamise hindamise akt, kus märgiti sõiduki hinnaks 11 504.10 eurot (180 000 krooni) koos käibemaksuga. Sellest hinnast hageja lähtus ja selle hinnaga sõiduk võõrandati. Seega sõiduk anti müüki turuhinnaga ja hageja on teinud kõik võimaliku, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud sõiduki võõrandmisel parim ja kiirem tulemus.
11.Peale sõiduki valduse saamist suunatakse sõiduk müüki. Müügiprotsessi ja sõiduki müügihinna kujunemist oli liisinguvõtjal võimalik jälgida interneti aadressil: www.auto24.ee. Kui kostjale oleks sõiduki müük huvi pakkunud ja oleks tahtnud kogu müügiprotsessi jälgida, siis oli tal alati võimalus hagejaga ühendust võtta ning teha omapoolseid ettepanekuid. Kostja ei ole asja vastu huvi tundnud.
KOHTUISTUNG
12.Kohtuistungil hageja esindaja toetas hagi, kuid esitas avalduse nõude vähendamiseks nii põhinõude kui viivise osas. Esindaja palus välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 5 095.22 eurot, sh tasumata rendimaksed 1 599.57 eurot, müügikahjum 2 637.80 eurot, saamata jäänud intressid 272.90 eurot, liikluskindlustuse kulu 272.90 eurot ja müügikulu ehk vahendustasu 584.95 eurot.. Hageja palus välja mõista kostjalt seisuga 07.01.2011.a arvestatud viivis 1 042.08 eurot ja edasi alates 08.01.2011.a kuni põhinõude 4 897.70 eurot tasumiseni viivis lepingus ettenähtud määras 9.25% aastas. Esindaja palus tsiviilasja ilma kostjate osavõtuta sisuliselt lahendada.
13.Kostjad kohtuistungile ei ilmunud. Istungi toimumise ajast ja kohast teatas kohus kostjatele kohtukutsetega tsiviilasja sisuliselt lahendamise hoiatusel, mis on kostjatele isiklikult kätte toimetatud, A. V 11.07.2011.a, A. T aga 25.08.2011.a. Kostja A. V teatas kohtule 28.09.2011.a ja 29.09.2011.a telefoni teel, et seoses tööülesannete täitmisega ei saa ta kohtuistungile ilmuda. Kostja nõustus tsiviilasja ilma tema osavõtuta sisuliselt lahendamisega. Kaaskostja A. T ei
14.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja hageja seisukohaga, kuulanud ära hageja esindaja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendanud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt.
15.Kostjad kohtuistungile ei ilmunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 422 lg 1 järgi mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Et kostjatel esinesid mõjuvad põhjused istungile ilmumata jäämiseks, ei ole teada. Kostjad ei ole sellest kohtule teatanud. Kostja poolt tööülesannete täitmine ei ole istungile ilmumata jäämise aluseks, sest kohtukutse alusel peab tööandja töötajat kohtuistungile lubama.
16.Menetlusosaliste kohtuistungilt puudumise tagajärjed on toodud TsMS 44 peatükis. TsMS § 414 lg1 esimese lause alusel, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohtuistungil hageja esindaja on taotlenud tsiviilasja ilma kostjate kohalolekuta sisuliselt lahendamist. Menetluse venitamise vältimiseks kohus lahendab asja sisuliselt ilma kostjate kohalolekuta. Tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.
17.VÕS § 361 sätestab liisingulepingu mõistet, mille kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Hageja ja kostja A. V’i vahel 23.03.2007.a sõlmitud liisingulepingu nr 20071670 alusel kohustus hageja finantseerima Inshape Motors Estonia OÜ-lt sõiduauto Xxxx, ehitusaasta 2007 omandamist ja võimaldama vara kasutamiseks üleandmist kostjale (t. lk. 30-42). Pooltel ei ole vaidlust liisingulepingu sõlmimise ja selle alusel hageja poolt liisingueseme omandamise ja kostjale üleandmise üle.
18.Hagiavalduse ja selle juurde lisatud arvete kohaselt kostja ei täitnud liisingulepingust tulenevaid kohustusi. Ajavahemikus 06.06.2007.a kuni 05.01.2008.a hageja on esitanud liisinguvõtjale arved kokku summas 2 419.19 eurot (t.lk. 46-53). Hagiavalduse kohaselt kostja jäi igakuiste maksete tasumisega võlgnevusse. Kuigi kostja A. V vaidleb võlgnevuse suuruse üle, ei ole tal vaidlust tema poolt liisingulepinguga võetud kohustuste nõutaval viisil täitmata jätmise ja kostjal võlgnevuse tekkimise üle. Kostjale 18.01.2011.a saadetud lepingu ülesütlemise teate kohaselt sama päeva seisuga on tasumata liisingumakseid kokku summas 1 599.57 eurot (25 027.56 krooni vt t.lk. 54, 55). Oma vastuses hagile kostja tunnistab võlgnevuse tekkimist 20 000 krooni ulatuses. Sellega on tõendatud, et tegelikult kostja ei täitnud VÕS § 361 ja liisingulepingus sätestatud kohutust maksta liisingueseme kasutamise eest tasu, mistõttu liisingulepingu Üldtingimuste punkti 9.2.1 alusel oli hagejal õigus leping üles öelda. Kostjal ei ole vaidlust selle üle, et kostja sattus makseraskustesse, millest tingituna hageja lepingu ütles üles.
4 (7)
2-10-53002
19.Tulenevalt TsMS § 231 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna käesolevas vaidluses ei ole pooled tõendamiskoormises teisiti kokku leppinud, siis hagi rahuldamiseks peab hageja tõendama nii temal kostja(te) vastu nõudeõiguse tekkimist kui ka tekkinud nõude suurust. Kas ja milliseid tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud tõendeid selleks esitada, on hageja otsustada.
20.Poolte vahel sõlmitud liisingulepingu Üldtingimuste punkti 9.6 kohaselt, kui lepingu ülesütlemise korral vara võõrandamisel saadud hind on väiksem kui lepingu järgse võlgnevuse, põhimaksete ja vara jääkväärtuse summa, siis kohustub liisinguvõtja katma liisinguandjale hinnavahe. Kostjale 18.01.2008.a saadetud kirjas teatas hageja, et ta on volitanud OÜ-d Reebom vastu võtma kostja kasutuses oleva Xxxx ja toimetama hageja määratud kohta (t. lk. 54, 55). Sõiduki üleandmise üle vaidlust ei ole. Seega eeldab kohus, et kostja tagastas sõiduki 2008.a jaanuarikuus.
21.VÕS § 367 lg 1 alusel liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 2 kohaselt sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega.
22.Poolte vahel sõlmitud liisingulepingu maksegraafiku järgi seisuga jaanuar 2008.a oli vara jääkväärtus koos käibemaksuga 12 387.04 eurot (t. lk. 41, 42). Saksa Auto AS-i 02.06.2008.a hindamise akti kohaselt kostja poolt liistud sõiduki väärtus oli akti koostamise päeva seisuga 11 504.10. eurot (180 000 krooni). Sellega on tuvastatud, et hageja ei ole sõiduki väärtust selle üleandmise hetkega kindlaks määranud.
23.VÕS § 67 lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Liisingulepingu ülesütlemise tõttu liisinguvõtja vastu nõude esitamisel on oluline tuvastada, et liisinguandja ei rikastu lepingu ülesütlemise tõtu. Kuna liisinguese on alates jaanuarist 2008.a hagejale tagastatud, siis kostjalt hüvitamisele kuuluva nõude suuruse määramiseks peab kohtul olema võimalik hinnata, milline oli sõiduki väärtus või jääkväärtus selle hagejale tagastamise hetkel. Käesolevas vaidluses ei ole sõiduki jääkväärtust sõiduki üleandmise hetke seisuga kindlaks määratud. Ei ole seda ka võimalik nüüd tagantjärgi kindlaks määrata. Hageja ei ole esitanud tõendeid, milledest lähtudes saaks tuvastada, milline oli sõiduki jääkväärtus selle hagejale üleandmise hetkel. Arvestades, et hageja ei ole toonud ühtegi väidet liisinguvõtja poolt VÕS § 363 sätestatud kohustuste rikkumise kohta, siis tuleb eeldada, et sõiduki jääkväärtus ei olnud liisingulepingu maksegraafikus toodud jääkväärtusest 12 387.04 eurost väiksem.
5 (7)
2-10-53002
24.Riigikohtu Tsiviilkolleegium 08.10.2008.a otsuse nr 3-2-1-77-08 punktis 17 on analoogses asjas leidnud, et liisinguandja tüüptingimustes on tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja seega VÕS § 42 lg 1 järgi tühine kokkulepe, mille järgi ei võetaks liisinguandjale jääva liisingueseme väärtust liisinguandja hüvitusnõude arvestamisel üldse arvesse või tehtaks seda ebamõistlikult väikeses ulatuses. Selline tüüptingimus on VÕS § 42 lg 1 kohaselt ebamõistlikult teist poolt kahjustav ja seega tühine ka juhul, kui teiseks pooleks ei ole tarbija.
25.27.06.2008.a võõrandati kostja poolt liisitud sõiduk Hansa Liising Eesti AS-ile 02.06.2008.a koostatud hindamise aktis toodud hinnaga 11 504.10 eurot. Kuna asjas ei ole tõendatud liisitud sõiduki jääkväärtust selle hagejale üleandmise hetkel, siis ei saa kohus nõustuda hagejal kostja vastu hageja poolt nõutud ulatuses nõudeõiguse tekkimise kohta. Eeltoodu alusel on põhjendatud võtta sõiduki väärtuseks selle liisingulepingu maksegraafikus seisuga jaanuar 2008.a toodud väärtus summas 12 387.04 eurot, sest asjas ei ole esitatud tõendeid, mis viitaks sellele, et sõiduki väärtus oleks väiksem, kui graafikujärgne jääkväärtus.
27.Seega on hagejal õigus saada kostjalt kokku 3 340.36 eurot, s.h tasumata liisingumakseid kokku summas 1 599.57 eurot, müügikahjum 882.94 eurot (12 387.04 – 11 504.10), kindlustuse kulu 272.90 eurot ja müügikulu 584.95 eurot (t. lk. 41, 54, 57, 123). Selles ulatuses hagi tuleb rahuldada.
28.VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Liisingulepingu punkti 3 kohaselt oli lepingujärgseks viivise määraks 9.25% aastas ehk 0.025% päevas. Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja kasuks kuni 12.10.2011.a arvestatud viivis 1 127.37 eurot (1 350 päeva x 3 340.36 päeva x 0.025%) ja edasi alates 13.10.2011.a kuni põhinõude 3 340.36 eurot täieliku tasumiseni viivis määraga 9.25% aastas
MENETLUSE LÕPETAMINE KAASKOSTJA SUHTES
29.TsMS § 423 lg3 alusel kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. PankrS § 43 lg 2 alusel, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata.
30.Kohtute Infosüsteemist (KIS-is) saadud informatsiooni kohaselt Pärnu Maakohtu 16.05.2011.a kohtumäärusega pankrotiasjas 2-11-7202 kuulutati välja kaaskostja A T’u pankrot. Kohtumäärus on jõustunud. Sellepärast jätab kohus hagi kaaskostja – käendaja A T’u vastu läbi vaatamata. Menetluskulud
31.Vastavalt TsMS §173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi rahuldatakse põhisummas
6 (7)
2-10-53002 3 340.36 eurot, mis on 60.70% hagi hinnast. Seega jätab kohus 60.74 % ulatuses hageja menetluskulud kostja kanda ja 39.26% ulatuses kostja menetluskulud hageja kanda.
32.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt. Kohtunik
(allkiri)
Ifret Mamedguseinov
Ärakiri õige Nooremreferent
Lea Herne
Kohtuotsus jõustus 22. novembril 2011. a. Nooremreferent
Lea Herne
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.