Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ulvi Loonurm, Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.10.2011, Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-13886
Tsiviilasi
AS-i Haltransa hagi Indrek Raudsepa vastu 166 437.50 krooni saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
10 637.30 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.03.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Indrek Raudsepa apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
28.09.2011
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Haltransa (registrikood 10041974, asukoht Nõlva t 9 Tallinnas), lepinguline esindaja v/adv abi Ahti Kuuseväli Kostja Indrek Raudsepp (isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx xxxx xxx-xx xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Teele Viilup
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 05.03.2010 otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi asjaolud
1.30.03.2009 esitas AS Haltransa hagi Harju Maakohtusse Indrek Raudsepa vastu põhivõla 83 437.50 krooni ja intressi ning viivise kokku 83 000 krooni saamiseks.
2.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 10.09.2007 laenulepingu, millega hageja laenas kostjale 270 000 krooni tagastamise tähtajaga 15.08.2008. 10.09.2007 anti laenusumma kostjale üle. Kostja tagastas laenust 10.03.2008 186 562.50 krooni, kuid laenu tagastamise tähtajal ülejäänud osa tagasi ei maksnud. 25.10.2008 andis hageja kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Lepingu järgi tuli maksete tähtajaks tasumata jätmise korral tasuda viivist, mille määraks päevas oli 0,5% tasumata summast. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja nõue lõppes tasaarvestusega 17.09.2008. 29.08.2008 sõlmisid Fransertal OÜ (pankrotis) ja Danske Bank A/S Eesti filiaal laenulepingu muudatuse, millega Fransertal OÜ (pankrotis) kohustus tasuma lepingutasu 218 000 krooni. Fransertal OÜ (pankrotis) ja hageja juhatuse liige Sergei Hadži palus kostjat, et see tasuks Fransertal OÜ (pankrotis) eest 114 000 krooni eesmärgiga tasaarvestada hageja laenulepingust tulenev nõue kostja vastu. Pooled leppisid kokku, et pärast raha tasumist loetakse poolte võlasuhe lõppenuks tasaarvestusega. 17.09.2008 tasus kostja sularahas hageja eest Danske Bank A/S Eesti filiaalile 114 000 krooni. Esimese astme kohtu otsus
4.05.03.2010 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi. Kohus mõistis Indrek Raudsepalt AS Haltransa kasuks välja põhivõla 83 437.50 krooni, intressi 16 568.67 krooni ja viivise 66 431.33 krooni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
5.Pooled sõlmisid 10.09.2007 laenulepingu, millega hageja laenas kostjale 270 000 krooni tagastamise tähtajaga 15.08.2008 ja laenusumma anti kostjale üle. Pooled vaidlesid selle üle, kas võlasuhe on lõppenud. Hageja ei vaidlustanud kostja poolt 114 000 krooni tasumist Danske Bank A/S Eesti filiaalile, kuid sellega saab lugeda tasutuks kostja võlgnevuse Fransertal OÜ-le (pankrotis), mitte hagejale. Tasaarvestust ei saa lugeda toimunuks juba seetõttu, et kostjal on kohustus hageja ees, kuid 114 000 krooni tasumine toimus Fransertal OÜ (pankrotis) eest.
6.Kostja kohustus hageja ees ei ole lõppenud, kuna täidetud ei ole tasaarvestuse õiguse tekkimise eeldused. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 kohaselt on tasaarvestuseks oluline see, et tasaarvestuse pooltel on kohustus maksta teineteisele rahasumma ja tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Käesoleval juhul on kostjal kohustus tagastada hagejale laenujääk, kuid kostjal
puudub hageja vastu nõue, millega tasaarvestust teostada. Kostja tasus 17.09.2008 Fransertal OÜ (pankrotis) eest lepingutasu. Sellest ei piisa tasaarvestuse õiguse tekkimiseks. Kostjal peaks hageja vastu olema sissenõutavaks muutunud nõue. Sellise nõude olemasolu kostja tõendanud ei ole. Kuna poolte vahel puuduvad vastastikused samaliigilised nõuded, ei ole täidetud tasaarvestuse materiaalõiguslikud eeldused ning sellest tulenevalt ei ole lõppenud ka kostja kohustus hageja ees.
7.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Laenulepingu p 1.5.1 kohaselt kohustub laenusaaja maksma viivist arvestusega 0,5% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Kohustuse 83 437.50 krooni täitmisega on 08.02.2010 seisuga viivitatud 537 päeva, kokku seega 224 029.68 krooni. Hageja vähendas kõrvalnõuet 83 000 kroonini. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele lisaks põhivõlgnevusele viivis 66 431.33 krooni.
8.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Laenulepingu p 1.3.1 kohaselt kohustus kostja laenuandjale tasuma intressi 9,28% laenujäägilt aastas. 20.02.2008 sõlmitud laenulepingu lisa kohaselt pidi kostja hagejale tasuma intressi 10,27% laenujäägilt aastas. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Laenulepingu pooled on seda hinda aktsepteerinud, mistõttu puudus kohtul alus pidada intressimäära põhjendamatuks. Perioodil 10.09.2007 kuni 20.02.2008 pidi kostja hagejale tasuma intressi 163 päeva eest kokku 11 344.80 krooni, perioodi 21.02.2008-10.03.2008 19 päeva eest kokku 1463.47 krooni ning perioodi 11.03.2008-15.08.2008 158 päeva eest 3760.40 krooni, seega on kostja kohustatud tasuma intressi kokku 16 568.67 krooni. Apellatsioonkaebus
9.Indrek Raudsepp palus tühistada maakohtu otsuse ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda.
10.Asjas esitatud tõendid kinnitavad kostja väiteid seoses võlasuhte lõppemisega poolte vahel tasaarvestuse tulemusena. Poolte vahel puudub vaidlus, et 29.08.2008 sõlmisid Fransertal OÜ (pankrotis) ja Danske Bank A/S Eesti filiaal muudatuse nr 4 laenulepingule nr KL130306FR, mille järgi kohustus Fransertal OÜ (pankrotis) tasuma lepingu tingimuste muutmise eest lepingutasu kokku 218 000 krooni ning et Fransertal OÜ (pankrotis) eest lepingutasu teise osamakse 114 000 krooni tasus kostja, kusjuures lepingutasu tasus kostja panga poolt kostjale selleks otstarbeks eraldatud spetsiaalsele vahekontole. Fransertal OÜ (pankrotis) ja hageja juhatuse liige S.H pöördus kostja poole palvega tasuda vaidlusalune summa eesmärgiga tasaarvestada hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu ning kuni hageja poolt hagiavalduse esitamiseni lähtus kostja teadmisest, et laenulepingust tulenev hageja nõue kostja vastu on lõppenud tasaarvestusega.
11.Hageja ja Fransertal OÜ (pankrotis) seotus on laenulepingutes ilmne ning nii Fransertal OÜ-le (pankrotis) laenu väljastanud pank kui kostja käsitlesid nimetatud äriühinguid ühe tervikuna. Maakohus on hageja ja Fransertal OÜ (pankrotis) seotust tõlgendanud pealiskaudselt, mis on viinud ebaõige kohtulahendini. Lisaks selgitas kostja 08.02.2010
istungil hageja ja Fransertal OÜ (pankrotis) ühise tegutsemise põhimõtteid ning kostja osa selles, mida kohus asja lahendamisel arvesse ei ole võtnud.
12.Kostjal puudus kohustus maksete tegemiseks Fransertal OÜ-le (pankrotis). Hageja avaldas 08.02.2010 toimunud kohtuistungil, et pooltevahelise tasaarvestuse välistab asjaolu, et kostja poolt vaidlusaluse makse tegemisega tasaarvestati hoopis Fransertal OÜ (pankrotis) nõue kostja vastu. Hageja nimetatud väide on paljasõnaline ja ebaõige. Kostja ei oleks lepingutasu füüsilise isikuna ühelgi juhul Fransertal OÜ (pankrotis) eest tasunud, kui selleks ei oleks olnud kostja hinnangul õiguslikku alust.
13.24.08.2009 vastuses esitas kostja muuhulgas taotluse hageja juhatuse liikme S.Hadži vande all ülekuulamiseks. Maakohus ei ole kostja viidatud taotlust lahendanud. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt oli hageja lepinguline esindaja S.H vande all ülekuulamisega nõus. Maakohus ei ole taotluse rahuldamata jätmist põhjendanud. Vastustaja seisukoht
14.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik
15.08.10.2010 otsusega jättis Tallinna Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. 29.03.2011 otsusega tühistas Riigikohus ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
16.Alama astme kohtud leidsid, et kostja ei ole tõendanud, et tal oleks nõue hageja vastu, ning seetõttu ei ole täidetud VÕS § 197 lg-s 1 toodud eeldused võlasuhte lõppemiseks tasaarvestusega. Kolleegium nõustus, et olukorras, kus hageja on tõendanud, et ta andis kostjale laenulepingu alusel raha ja kostjal oli tekkinud kohustus raha tagastada, peab kostja tõendama asjaolusid, millest nähtuks, et hagejal nõuet enam ei ole.
17.Kohtul tuleb anda õiguslik hinnang asjas esitatud ja tuvastatud asjaoludele, sõltumata poolte õiguslikest väidetest. Kostja väitis, et Fransertal OÜ (pankrotis) ja hageja juhatuse liige S.H palus teda, et ta tasuks Fransertal OÜ (pankrotis) eest 114 000 krooni, ning pooled leppisid kokku, et pärast raha tasumist Danske Bank A/S Eesti filiaalile loetakse poolte võlasuhe lõppenuks tasaarvestusega (t lk 25, 26). Sellest võib järeldada, et kostja on tuginenud võlasuhte lõppemisele poolte kokkuleppel, nimetades seda ekslikult tasaarvestuseks. Seega pidanuksid kohtud hindama, kas pooled sellise sisuga kokkuleppe ka tegelikult sõlmisid.
18.Kostja taotles S.H vande all ülekuulamist juba maakohtus. Apellatsioonkaebuses tugines kostja muuhulgas sellele, et maakohus rikkus menetlusõiguse normi, jättes võtmata seisukoha kostja taotluse kohta. Seega esitas kostja vastuväite tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 333 lg 2 järgi õigel ajal ning asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul kostja taotlus lahendada. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
19.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte esindajate seisukohad ja hageja/vastustaja juhatuse liikme S.Hadži seletuse vande all, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni tühistamiseks, kuid muuta tuleb otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21), millised sisalduvad vaidlustatud lahendi p-des 12 ja 13. TsMS § 693 lg 2 kohaselt on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb asja lahendamisel hinnata mitte tasaarvestuse teostamise võimalikkust, vaid kas pooled ka tegelikult sõlmisid kostja poolt väidetud kokkuleppe. Ülejäänud osas nõustub kolleegium täielikult maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata.
20.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste faktiliste asjaolude üle: 1) 10.09.2007 sõlmisid pooled laenulepingu, mille alusel sai kostja hagejalt laenuraha 270 000 krooni intressiga
9,28% aastas ja tagastamise tähtajaga 15.08.2008; 2) 20.02.2008 muutsid pooled lepingut intressimäära osas, uueks määraks sai 10,27% aastas; 3) 10.03.2008 tagastas kostja osa laenust (186 562.50 krooni); 4) 17.09.2008 tasus kostja Danske Bank A/S Eesti filiaalile Fransertal OÜ 29.08.2008 laenulepingu lepingutasu 114 000 krooni.
21.Poolte vahel on vaidlus, millise kohustuse katteks tuleb lugeda 17.09.2008 tasutud 114 000 krooni. Kostja väidete kohaselt oli tema ja mõlema äriühingu (nii hageja kui Fransertal OÜ) juhatuse liikme S.H vahel kokkulepe, et vaidlusalune summa loetakse hageja ja kostja vahelise laenulepingu katteks. Hageja väidete kohaselt loeti see kostja ja Fransertal OÜ vahelise laenulepingu katteks. Seega taandub vaidlus tõendamisele – kumb pool suudab kohtu jaoks veenvamalt oma väidet tõendada. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas seadus teisiti tõendamiskoormust paika ei pane. Kuna poolte vahel puudub vaidlus 10.09.2007 laenulepingu sõlmimise asjaolude, kokkulepitud tingimuste ja 10.03.2008 toimunud osalise täitmise üle, on hageja tõendanud kostjale laenulepingu alusel raha andmist ja kostjal raha tagastamise kohustuse tekkimist. Seega peab kostja tõendama oma vastuväidet.
22.Kostja taotles TsMS § 267 lg 1 alusel kuulata vande all üle hageja juhatuse liige S.H (taotlus t lk 26). Viidatud säte annab poolele õiguse taotleda vastaspoole või kolmanda isiku ülekuulamist vande all juhul, kui ta ei ole suutnud muude tõenditega tõendada tema poolt tõendamist vajavat asjaolu või kui ta ei ole muid tõendeid esitanud. S.H seletuse kohaselt oli kostja initsiatiiv, et maksta 114 000 krooni sularahas pangale Fransertal OÜ eest; tema andis kostjale valida, kas kostja tasub selle maksega võlgnevuse, milline kostjal oli isiklikult S.H ees või võlgnevuse, milline oli hageja ees või võlgnevuse, milline oli Fransertal OÜ ees; kostja oli tol ajal võlgu kõigile kolmele; kostja ise valis, et selle 114 000 krooniga kattis ta osa võlast Fransertal OÜ ees; konkreetset kokkulepet enne raha ülekandmist pooltel ei olnud, aga pärast tasumist esitas kostja sularaha sissemakse dokumendi ja ütles, et see on Fransertal OÜ võla eest; S.Hadži andis dokumendi raamatupidamisele ja luges kustutatuks kostja võla Fransertal OÜ ees selle summa ulatuses; pooltel ei olnud kokkulepet, et selle summaga kustutatakse võlg hageja ees. Muid tõendeid kostja oma väite tõendamiseks ei esitanud ega taotlenud ka muude tõendite kogumist.
23.Kolleegium on seisukohal, et kostja vastuväide asjas uuritud ja hinnatud tõenditega tõendamist ei leidnud. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Sama sätte lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. S.H vande all antud seletusega on tõendatud, et kostja ise tegi valiku, millise võlgnevuse katteks ta vaidlusaluse summa tasus ja teatas sellest S.H koos maksedokumendi esitamisega ning et S.H nii hageja kui Fransertal OÜ juhatuse liikmena nõustus kostja valikuga ja tegi Fransertal OÜ raamatupidamises vastavad korraldused.
24.S.H seletuse veenvust kinnitab kohtule asjaolu, et 10.03.2008 oli kostja ja Fransertal OÜ vahel tõepoolest sõlmitud laenuleping nr 10/03/I, mille alusel sai kostja Fransertal OÜ-lt 200 000 krooni tähtajaga 30.04.2008 ja intressiga 7,5% aastas (t lk 41-44). Selle laenu sissenõudmiseks oli Fransertal OÜ esitanud 30.03.2009 Harju Maakohtusse hagi Indrek Raudseppa vastu (t lk 45-48) ja selles hagiavalduses kinnitas S.H hageja juhatuse liikmena, et laenulepingujärgsetest viivistest on kostja tasunud 114 000 krooni maksekorraldusega, mille selgituses märkis „29.08.2008 lepingutasu“. Hagiavaldus võeti menetlusse 17.07.2008 (tsiviilasi nr 2-09-13885; t lk 49) ning kohtute infosüsteemist nähtub, et tsiviilasja menetlus lõpetati 18.03.2011 Fransertal OÜ pankrotihalduri ja kostja vahelise kokkuleppega, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale põhivõla ja intressid kokku summas 12 918 eurot (202 125 krooni) ning viiviste nõudest hageja
loobus. Seega on ilmselt eksitav apellandi väide apellatsioonkaebuses, et temal puudus mistahes kohustus maksete tegemiseks Fransertal OÜ-le (t lk 101).
25.Eeltoodust tulenevalt ei leidnud tõendamist, et pooled oleksid sõlminud kokkuleppe, milline oleks andnud põhjendatud aluse kostja arusaamale, et tema poolt tasutud 114 000 krooni loetakse/loeti S.H poolt hageja võla katteks. Kolleegium nõustub hageja seisukohaga, et hageja ja Fransertal OÜ majandustegevuste võimalik seotus käesoleva asja lahendamisel tähtsust ei oma. Samuti ka poolte muud suhted nii omavahel kui Fransertal OÜ-ga kui pankadega. Kostjaga sõlmitud laenulepingutest nähtub, et neist tulenevates suhetes oli kumbki juriidiline isik iseseisvaks laenuandjaks ja kostja ei suutnud tõendada, et laenu tagastamise osas oleks pooltel olnud muid kokkuleppeid, kui need, millised lepingutes kirjas.
26.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda.
Ulvi Loonurm
Tiit Kollom
Imbi Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.