Harju Maakohus
Tsiviilasja number
2-11-5008
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
12.10.2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Kohtuasi
Liili Lauri ER hagi AAS Eesti filiaal kindlustushüvitise 239.20 euro nõudes 239.20 eurot
vastu
Hagi hind maakohtus Asja läbivaatamise kuupäev
22.09.2011
Menetlusosalised
Hageja ER, isikukood XXX, elukoht XX Hageja esindaja Tiina Arm, e-post [email protected], [email protected] Kostja AAS Eesti filiaal, registrikood XXX, XXX Kostja esindaja Lea Pau, e-post: Lea.Pau@ gjensidige.ee Kohtuistungil viibisid hageja esindaja Tiina Arm ja kostja esindaja Lea Pau. Hagi rahuldada. Välja mõsta kostjalt AAS Eesti filiaal hageja ER kasuks kindlustushüvitis 239.20 eurot. Jätta menetluskulu täies ulatuses kostja kanda.
Resolutsioon
Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.
Hagiavalduse asjaolud ja nõue. 28.09.2010 toimus liiklusõnnetus Tallinnas, Rannamäe teel liiklusõnnetus, mille põhjustas sõiduki Opel Vectra reg nr XXX juht, sõites tagant otsa hagejale kuuluvale sõidukile Rover 623 reg nr XXX, mida juhtis TM. Liiklusõnnetuse põhjustas EPsõidukiga Opel Vectra. Kostja tegi 15.10.2010 otsuse, mille kohaselt otsustas kahju hüvitada. Hageja esitas remondiettevõtte AKOÜ koostatud hinnapakkumise taastusremondiks summas 1311.47 eurot. (20 520 krooni), millega kindlustus nõustus. Lepiti kokku, et hüvitise maksmine toimub omaniku pangakontole. Remondipakkumisest lahutati tagatiibade remondi kulu 5500 krooni ulatuses, kuna vigastused ei olnud tingitud antud kindlustusjuhtumist. Kindlustusandja vähendas hüvitisesummat käibemaksu võrra 20% ulatuses summas 15 000 krooni saades hüvitise 12 500 krooni. Lisaks vähendati ka keretööde summat 8200 krooni 33% võrra ravikindlustuse ja sotsiaalmaksu võrra. Hüvitise summaks jäi 10 465.41 krooni. 13.12.2010 esitas hageja oma nõude Kindlustuse Vaidluskomisjonile, kompromissina tagatiibade remondi osas vähendas hageja nõuet 50% tagatiibade remondi maksumusest, kuna tagatiivad olid roostekahjustusega. Lõplik nõudesumma jäi 466.85 eurot, 7304.59 krooni, komisjoni otsusega mõisteti välja täiendav hüvitis 239.20 eurot. Komisjon leidis, et sotsiaal-, tulu- ja töötuskindlustusmakse ja kohustuslik kogumispension makse mahaarvamine ei ole põhjendatud. Taastusremondi hinnapakkumise esitanud remondiettevõtte AKOÜ koostas hinnapakkumise, mis sisaldab käibemaksu ja on käibemaksukohuslane. Hageja palub välja mõista täiendavalt 239.20 krooni. Hageja täpsustas nõuet, mis oli esitatud ka Kindlustuse Vaidluskomisjonile, millisest summast lähtus ka komisjon oma otsuses. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati komisjonile. Seega lähtudes eeltoodust palun lugeda hagi esemeks rahaline nõue summas 466,85 eurot. Selline summa oli esitatud ka hagiavalduses enne istungit Kostja vastuväited. Hageja käis sõidukit näitamas remondiettevõttes AKOÜ, kes koostas hinnapakkumise taastusremondiks summas 1311.47 eurot. Kostja oli nõus garanteerima sõiduki remondi eest tasumise vastavalt hinnapakkumisele selles osas, mis puudutas liiklusõnnetuse tagajärgede likvideerimist (s.t välja jäi tagatiiva remont 5520 kr). Hageja ei soovinud sõidukit taastada AKOÜ-s, hüvitati summa 668.86 eurot (10465.41 kr), teenuse hinda on vähendatud osas, mis vastab ettevõtja suhtes kohaldatavatele maksudele (käibemaks, töö osas sotsiaalmaks, ravikindlustusmaks). 06.12.2010 esitas hageja kindlustuse vaidluskomisjonile kaebuse kostja tegevuse peale täiendava kindlustushüvitise 642.61 euro nõudes, menetluse käigus vähendas hageja nõuet 466.85 euroni. Kindlustuse vaidluskomisjon jättis tähelepanuta sõiduki taastusremonttööde hinnapakkumise MAOÜ-lt. Kostja ei nõustunud vaidluskomisjoni otsusega ning taotles hageja kindlustuse vaidluskomisjonile esitatud kaebuse läbivaatamist hagimenetluses. Kostja leiab, et hageja nõue ja vaidluskomisjoni otsus ei ole kooskõlas LKindlS § 35 lg 5 mõttega ning põhjendamatu on tagatiiva hüvitis 50 % ulatuses. Kahju hüvitamisel, sh ka liikluskahju hüvitamisel, on eesmärgiks taastada kannatanu kahjujuhtumi (liiklusõnnetuse) eelne olukord ning hüvitada tuleb juhtumieelse olukorra taastamise mõistlikud kulud (LKindlS § 47 lg 3). Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks
vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga (VÕS § 127 lg 5). Liikluskahjude hüvitamisel tuleb silmas pidada ka avalikku huvi liiklusohutuse tagamisel, et Eesti teedel liiguksid kehtivatele tehnonõuetele vastavas seisundis mootorsõidukid, s.t eelistatud kahjuhüvitamise vormiks on sõidukite taastusremont, et sõidukid saaksid võimalikult kiiresti viidud liiklusõnnetuse eelsesse seisukorda. Üldkorras kahju hüvitamist reguleerivate sätete kõrval on LKindlS-s sätestatud erisätted teatud juhtudeks. LKindlS § 47 lg 6 kohaselt ei pea kindlustusandja vara taastamise või asendamise meetodi ja kulude üle otsustamisel juhinduma kannatanu poolt soovitud või tehtud kulutustest, vaid lähtuma mõistlikest kulutustest. Vastavalt LKindlS § 47 lg 8 otsustab hüvitamise vormi kindlustusandja ning erimeelsuse korral makstakse rahaline hüvitis. Mõiste „ettevõtjale kohaldatavad maksud“ legaaldefinitsiooni LKindlS ei anna, samuti ei ole nimetatud mõistet sätestatud maksukorralduse seaduses ega maksuseadustes. On mõistlik ja normi eesmärki silmaspidav, et LKindlS § 35 lg 5 alusel mahaarvamisele kuuluvate maksude hulka arvestatakse need maksud, mis mõjutavad kannatanu kulusid/säästmist olukorras, kus kannatanu ei soovi sõidukit remontida või remondib seda ise (oma jõuga või kasutab nt tuttavate tasuta abi vms) ja säästab seetõttu teatud kulusid võrreldes olukorraga, kus kannatanu remondib sõidukit remondiettevõttes. Just riigile maksude mittetasumise tõttu on võimalik n-ö mustalt tehtud töö eest küsida väiksemat tasu. Kostja leiab, et LKindlS § 35 lg 5 eesmärk ei saa olla kohustada igal juhul kindlustusandjat hüvitama taastusremondi kulu koos kõikide maksudega, võimaldades samal ajal kannatanul sõiduki mitteremontimisega (või ebakvaliteetse remontimisega) säästa, mis toob omakorda kaasa võimaliku liiklusohu sellise sõiduki liiklemisel teedel ning soosib riigile maksutulude mittelaekumist (kuigi kindlustusandja on maksude osa hüvitanud). Hageja on füüsiline isik, kes maksab asjade ostmisel ja teenuse tellimisel kõik summad käibemaksuga ning ulatuses, mis ettevõtja on oma teenusele määranud. Juhul kui kannatanu remondib sõiduki ise, ei saa võrrelda kannatanu enda poolt töö tegemiseks kulunud ühte tundi remonditöökojas remonttöö tunnihinnaga, kuivõrd ettevõtja poolt määratud teenustöö hind arvestab ettevõtja suhtes kohaldatavate maksudega. Kostja vähendas sõiduki taastamise hinda käibemaksu võrra ning tööde osa 33% võrra (s.t sotsiaalmaksu ja ravikindlustuse osa), saades rahalise hüvitise suuruseks 668.86 eurot. Kostja leiab, et on täitnud oma seadusest tuleneva kohustuse liikluskahju hüvitada ning tulenevalt LKindlS on kindlustusandjal õigus rahalise hüvitamise korral maha arvata ettevõtja suhtes kohaldatavad maksud. Kostja soovib rõhutada asjaolu, et vaidluskomisjoni istungil avaldas hageja soovi sõidukit siiski remondiettevõttes taastada (väites, et ei olnud aru saanud, mida tähendab rahaline hüvitamine LKindlS mõistes) ning vaidluskomisjon määras pooltele aja, mille jooksul hageja pidi esitama kostjale remondiettevõtte kalkulatsiooni, kus ta soovib sõidukit remontida. Kostja ei ole kunagi keeldunud hüvitama sõiduki reaalselt teostatud taastusremonti remondiettevõttes. Kostja on aktsepteerinud mitut remondiettevõtte hinnakalkulatsiooni hageja sõiduki remondiks. Vaidluskomisjoni istungil väitis hageja, et sõiduki remonti on alustatud CCOÜ-s ja et ta soovib sõidukit seal täielikult remontida ning lubas esitada selle ettevõtte koostatud remondikalkulatsiooni, mille alusel kindlustusandja saaks välja maksta ülejäänud kindlustushüvitise. Hiljem mõtles hageja siiski ümber, ega soovinud sõidukit enam taastada, ei nendes remondiettevõtetes, mida ta ise on nimetanud ega kindlustusandja pakutud remondiettevõtetes. Kokkupõrkes sai hageja sõidukil kahjustada tagaluuk, vasak tagatuli ja tagapõrkeraud. Kõnealuses liiklusõnnetuses ei tekkinud kaebuse esitaja sõiduki tagatiibade alaosale täiendavaid vigastusi. Hageja sõiduki tagatiivad olid enne liiklusõnnetust olulise roostekahjustusega. Olukorras, kus poolte vahel on pooleli vaidlus kahju suuruse üle, on põhjendamatu jätta kõrvale hinnapakkumine, mille koostaja on reaalselt nõus hinnapakkumises
kirjeldatud töid teostama. Kostja aktsepteerib MAOÜ pakkumist ja soovib suunata sõiduk remonti sellesse remondiettevõttesse või rahalise hüvitise korral võtta hüvitise arvestamise aluseks MAOÜ hinnapakkumine. MAOÜ taastab ka sõiduki tagatiiva õnnetuse-eelsesse seisukorda, s.t kinnitab tiiva lisakronsteiniga (varem oli kinnitatud ehituskruviga). Kuigi kostja arvestuse kohaselt tuleks MA pakkumise alusel arvestuslik rahaline hüvitis väiksem, kui kostja on hagejale juba välja maksnud, ei soovi kostja esitada vastuhagi enammakstud hüvitise tagasinõudmiseks. Kui sõiduk reaalselt remonditakse MAOÜ-s hüvitab kostja taastamiskulude dokumentide esitamisel kindlustushüvitise MAOÜ hinnapakkumise piirini ulatuses, mis seni on veel hüvitamata. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud. Hagi kuulub rahuldamisele. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et 28.09.2010 toimus Tallinnas, Rannamäe teel liiklusõnnetus, mille põhjustas sõiduki Opel Vectra reg nr XXX juht, sõites tagant otsa hagejale kuuluvale sõidukile Rover 623 reg nr XXX, mida juhtis TM. Liiklusõnnetuse põhjustanud sõidukijuhi tsiviilvastutus oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel kindlustatud liikluskindlustuse lepinguga kostja juures. Kostja kindlustusjuhtumiks tunnistamise otsusega kuulub hüvitamisele hagejale tekitatud liikluskahju, vaidlus on selle üle, kas hüvitamisele kuulub vaidlusalune täiendav hüvitise summa 239.20 eurot. Pooled on erinevatel seisukohtadel, milline peaks olema hagetav ehk vaidlusalune summa, hageja on seisukohal, et nõue 466.85 eurot, mis esitati Kindlustuse Vaidluskomisjoni, kostja arvamuse kohaselt edasi vaidlustatud 239.20 eurot. Komisjoni otsus jõustub LKindlS § 58 lg 5 kohaselt, kui kohus jätab käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud avalduse läbi vaatamata. Komisjoni kolleegiumi esimees või tema asendaja väljastab jõustumismärkega komisjoni otsuse seda taotlevale isikule. Komisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus ülejäänud osas. Kohus on asja lahendamisel seotud komisjoni otsusega selle vaidlustamata osas, vaidlustatud on kostja poolt vaidluskomisjonis välja mõistetud summa 239.20 eurot. Liikluskindlustuse seaduse § 58 lg 7 järgi kui komisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati komisjonile. Kui komisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks komisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja komisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool (lg 7). LKindlS § 58 lg 9 kohaselt komisjonile esitatud avaldus loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul hagiavalduseks. Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Komisjonis esitatud dokumente ei pea kohus pooltele kätte toimetama.
Hageja esitas 25.09.2011 kohtule avalduse nõude täpsustamise osas, märkides nõudeks 466 eurot 85 senti. Kindlustuse Vaidluskomisjoni otsus 7-1/11/1 on aga vaidlustatud üksnes summas 239.20 eurot, millises osas esitas kostja 08.02.2011 kohtule avalduse asja läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina vastavalt liikluskindlustuse seaduse § 58 lg 7, tasudes riigilõivu vaidlustatavalt summalt. Kindlustuse Vaidluskomisjoni otsuse 7-1/11/1 kohaselt jõustub komisjoni otsus poole suhtes kümnendal päeval, arvates otsuse sellele poolele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 30. päeval, arvates selle avalikustamisest MTÜ XXXveebilehel, kui vaidluses osalenud pool ei ole enne nimetatud tähtaega esitanud kohtule samas asjas nõuet teise poole vastu. Käesolevas asjas avalikustati otsus veebilehel 31.01.2011 ning otsus saadeti samal päeval tähitud postiga hagejale. Kui hageja oleks soovinud vaidlustada kindlustuse vaidluskomisjoni otsust omakorda selles osas, millises vaidluskomisjon hageja kaebust ei rahuldanud, s.o käibemaksu summas 227,65 eurot, pidanuks hageja tähtaegselt alates otsuse kättesaamisest esitama kohtule nõude teise poole vastu ning tasuma vastavalt riigilõivu. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja ei ole tähtaegselt vaidlustanud Kindlustuse Vaidluskomisjoni otsust selles osas, mida ei rahuldatud. Hageja esitas hagi vastavalt kohtu määrusele, millega kohustati esitama hagi, 14.03.2011. Kohtu hinnangul on möödunud hageja edasikaebamise tähtaeg, mis oli otsuse kättesaamisest üheksa päeva, kuid mitte hiljem kui 29 päeva otsuse avalikustamisest veebis ehk 01.03.2011. Kindlustuse Vaidluskomisjoni otsust käibemaksu osas ei ole tähtaegselt kohtus vaidlustatud ja vastavalt liikluskindlustuse seaduse § 58 lg 5 komisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus ülejäänud osas. Kindlustuse Vaidluskomisjoni otsus selles osas on jõustunud ja hageja ei saa tugineda kogu esialgses Kindlustuse Vaidluskomisjonile esitatud kaebuses esitatud nõudele, kuivõrd vaidlustatud on Kindlustuse Vaidluskomisjoni otsus 239.20 euro osas ning ülejäänud osas on Kindlustuse Vaidluskomisjoni otsus jõustunud. Seega saab hageja nõue olla i 239.20 eurot, kohus selgitas 22.09.2011 kohtuistungil hagejale LKindlS § 58, nimetatud istungil hageja täpsustas oma nõuet, et nõudeks jääb 239.20 eurot. Hageja on ekslikult tõlgendanud LKindlS § 58 lg 9, mil hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati komisjonile, jättes tähelepanuta lõikes 5 sätestatuga, et kohus on seotud asja lahendamisel komisjoni otsusega vaidlustamata osas. Hagejal ei ole õigus esitada suuremat nõuet, kui komisjonile esitati LKindlS § 58 lg 9 mõtte kohaselt, mis tähenda seda, et tal tulnuks täpselt sama nõue kohtule esitada. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ei soovinud sõidukit taastada AKOÜ-s, hageja ei nõustunud sõiduki taastamisega kindlustusandja poolt otsustatud vormis, kostja teostas rahalise hüvitamise summas vastavalt liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 35 lg 5 summas 668.86 eurot (10465.41 kr). Kostja arvestas maha ehk vähendas teenuse hinda osas, mis vastab ettevõtja suhtes kohaldatavatele maksudele käibemaks, töö osas sotsiaalmaks, ravikindlustusmaks, kostja ei nõustunud tagatiiva remondikuluga. Kindlustuse Vaidluskomisjon rahuldas 31.01.2011 hageja kaebuse osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja täiendava liikluskahju hüvitise summas 239.20 eurot, leides, et tagatiiva remondikulu tuleb kindlustusandjal hüvitada 50% ulatuses ning ettevõtja suhtes kohaldatavate maksude all tuleb mõista üksnes käibemaksu, millega aga kindlustusandja ei nõustunud.
LKindlS § 35 lõige 5 reguleerib olukorda, kus kannatanu ei nõustu taastamis- või asendamiskulude hüvitamisega kindlustusandja poolt otsustatud vormis. Sellisel juhul teostatakse rahaline hüvitamine. Rahalise hüvitamise piirmääraks on kindlustusandja poolt pakutava taastamis- või asendamiskulude summa. Kui kannatanu ei esita dokumente asja taastamis- või asendamiskulude kohta, hüvitatakse taastamiseks vajalike varuosade maksumus, millest on lahutatud nende tehnilise kulumiga proportsionaalne osa; samuti hüvitatakse taastamise teenuse hind, mida on vähendatud osas, mis vastab ettevõtja suhtes kohaldatavatele maksudele. Kohus nõustub kostjaga selles, et LKindlS § 35 lõige 5 sätestab kahjuhüvitise vähendamise olukorras, kus liikluskahju kannatanu ei soovi sõidukit taastada remondiettevõttes, kuid samas ei ole seaduse kontekstist tulenevalt täpsustatud, millised ettevõtjale kohaldatavad maksud on käsitletavad LKindlS mõttes, mida maha arvata igal konkreetsel juhtumil. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud LKindlS § 35 lg 5 tõlgendada selliselt, et ettevõtja suhtes kohaldatavate maksude all tuleb mõista nii käibemaksu kui sotsiaalmaksu ja ravikindlustusmaksu ja maha arvestada käesoleva kahjujuhtumi korral. Kostja on leidnud, et need maksud on otseselt seotud remonttööde töötunnihinna kujunemisega ettevõttes ja vähendanud sõiduki taastamise hinda käibemaksu võrra ning tööde osa 33% võrra, s.t sotsiaalmaksu ja ravikindlustuse osa, saades rahalise hüvitise suuruseks 668.86 eurot. Kuivõrd vaidluse all on vähendatud summa 33% võrra, s.t sotsiaalmaksu ja ravikindlustuse osa, siis annab kohus hinnangu nimetatule. LKindlS § 35 lg 5 kohaselt kui kannatanu ei nõustu taastamis- või asendamiskulude hüvitamisega kindlustusandja poolt otsustatud vormis, teostatakse rahaline hüvitamine. Rahalise hüvitamise piirmääraks on kindlustusandja poolt pakutava taastamis- või asendamiskulude summa. Kui kannatanu ei esita dokumente asja taastamis- või asendamiskulude kohta, hüvitatakse taastamiseks vajalike varuosade maksumus, millest on lahutatud nende tehnilise kulumiga proportsionaalne osa. Samuti hüvitatakse taastamise teenuse hind, mida on vähendatud osas, mis vastab ettevõtja suhtes kohaldatavatele maksudele. Käesoleval juhul ei ole kohtu hinnangul arvestades hageja isikut, et tegemist on füüsilise isikuga, mitte ettevõtjaga, 33% võrra hüvitise summa vähendamine, põhjendatud. Tõendatud ei ole, et sotsiaal-, tulu- ning töötuskindlustusmakse ja kohustuslik kogumispensioni makse mõjutaksid hüvitise saaja maksukohustust või oleks tegemist nimetatud maksude võrra säästmisega. Nimetatud sätte kontekstist on võimalik siiski järeldada et mahaarvamisel tuleb arvestada olukorda, et vältida maksukulude säästmist. Kostja on seisukohal, et hageja sõiduki tagatiivad olid enne liiklusõnnetust olulise roostekahjustusega, kuid ulatuslik roostekahjustus ei tekkinud liiklusõnnetuse tagajärjel, puudub kostjal ka kohustus hüvitada tagatiiva roostest tingitud taastusremondiga seotud kahju. Kostja ei nõustu Kindlustuse Vaidluskomisjoni otsusega, et hüvitamisele kuulub 50 % tiibade taastusremondist, sest põhjendatud on üksnes analoogse kinnituse (kronsteiniga) tagastange kinnitamine liiklusõnnetuse eelses seisukorras tagatiiva külge. Hageja soovib oma seisukohas tugineda MAOÜ hinnapakkumisele. Vaidlust ei ole selle üle, et remondiettevõtte MAOÜ poole hageja pöördus menetluse kestel taastusremondi hinnakalkulatsiooni saamiseks. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust asjaolu, kas hinnapakkumine kujunes hagejale ootuspäraseks või mitte, vaid see mida kostja kahju suuruse kindlaksmääramisel ja hüvituse määramisel arvestas. Kohus nõustub kostjaga selles, et MAOÜ
puhul on tegemist hageja automargi, Rover, ametliku esindajaga Eestis, ning pole põhjust kahelda hinnapakkumise usaldusväärsuses. MAOÜ kinnitusel on hinnapakkumises toodud hinnaga võimalik taastada sõiduki 28.09.2010 toimunud liiklusõnnetuse eelne olukord ning viia sõiduk isegi veidi paremasse olukorda. Kohus leiab, et lähtuda tuleb LKindlS § 47 lg 6, mille kohaselt ei pea kindlustusandja juhinduma kannatanu poolt soovitud või tehtud kulutustest, vaid lähtuma vajalikest mõistlikest kulutustest, samuti LKindlS § 35 lg-st 3.. LKindlS § 35 lg 3 järgi, kui kindlustusandja ei nõustu kannatanu poolt pakutava kindlustusjuhtumis kahjustatud asja taastamise (asendamise) viisi või kohaga, peab kindlustusandja teatama kannatanule ettevõtte, kus teostatakse asja taastamine (asendamine). Asja materjalidest ilmneb üheselt, et kostja oli nõus garanteerima hüvitise sõiduki remondi eest vastavalt OÜ AKhinnapakkumisele. Seega oli kostjal võimalus kahjukäsitluse menetluses küsida asjatundja arvamust ning teha ettepanek hagejale, et põhjendatud on üksnes analoogse kinnituse (kronsteiniga) tagastange kinnitamine liiklusõnnetuse eelses seisukorras tagatiiva külge. Tagatiiva remondikulu 5520 krooni ulatuses kostja küll ei aktsepteerinud, kuid ei teinud ka ettepanekut sellisel kujul taastamiseks, nagu on hilisemalt esile toonud. Hageja esitas selles osas hüvitise nõude ja tõendatud on, et tagatiiva purunemise on põhjuslikus seoses liiklusõnnetusega, nüüdseks on selgunud, et vajalikuks osutub remontöö ehk tagastange kinnitamine, kuid kuivõrd kindlustusandja ei ole täitnud LKindlS § 35 lg 3 tulenevalt õigeaegset teatamiskohustust, on mõistlik hüvitis hagetavas suuruses. OÜ MAkalkulatsioon on koostatud 12.01.2011 (tlk 11), garantiikiri on aga väljastatud 15.10.2010 OÜ- le AK(tlk 31, 32). Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.