Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

Komisjoni otsusega mõisteti välja täiendav hüvitis 239,20 eurot. Komisjon leidis, et sotsiaal-, tulu- ja töötuskindlustusmakse ning kohustusliku kogumispensioni makse mahaarvamine ei ole põhjendatud. Taastusremondi hinnapakkumise esitanud remondiettevõte Autod Korda OÜ koostas hinnapakkumise, mis sisaldas käibemaksu. Komisjon leidis, et kuivõrd autot ei remonditud remondiettevõttes, tuleb esitatud remondimaksumusest maha arvata käibemaks. ja ettevõte on käibemaksukohuslane. AAS Gjensidige Baltic esitas taotluse vaadata Eve Raasi nõue läbi hagimenetluse korras. Hagimenetluses palus Eve Raas teha otsuse välja mõista kostjalt täiendav kahjuhüvitus 239,20 eurot, s.o. summa, mille mõistis välja kindlustuse vaidluskomisjon. Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et hageja nõue ning kindlustuse vaidluskomisjoni otsus ei ole kooskõlas Tagatiiva hüvitis 50% ulatuses on põhjendamatu. Lisaks eelnevale on hageja füüsiline isik, kes maksab asjade ostmisel ja teenuse tellimisel kõik summad käibemaksuga ja ulatuses, mis ettevõtja on oma teenusele määranud. Kostja vähendas sõiduki taastamise hinda käibemaksu võrra ning tööde osa 33% võrra (s.t sotsiaalmaksu ja ravikindlustuse osa), saades rahalise hüvitise suuruseks 668.86 eurot. Tulenevalt LKindlS on kindlustusandjal õigus rahalise hüvitamise korral maha arvata ettevõtja suhtes kohaldatavad maksud. 12.10.2011 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ning mõistis AAS Gjensidige Baltic Eesti filiaalilt välja kindlustushüvitise 239,20 eurot Eve Raas kasuks. 09.11.2011 saabus Tallinna Ringkonnakohtusse AAS Gjensidige Baltic Eesti filiaali apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 12.10.2011 otsuse peale. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse täies ulatuses ja on seisukohal, et maakohus kohaldas ebaõigesti LKindlS § 35 lg-t 5 ning kostjal on antud sätte alusel õigus rahalise hüvitamise korral remontteenuse hinnast maha arvata ettevõtja suhtes kohaldatavad maksud vähemalt 33% ulatuses. Määruse põhjendused Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. TsMS § 405 lõike 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Hageja esitas maakohtusse 239,20 euro nõude. Et vaidlusaluses asjas on tegemist rahalise nõudega, mis ei ületa 2000 eurot, siis on tegemist TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjaga. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või rikkunud menetlusõigust või ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.

Tiit Kollom

Reet Allikvere

Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.