Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

1(5)

Tsiviilasi nr 2-11-11771

Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel 1) teabenõuete koostamine ja esitamine avalikele registritele, ametitele, võlgnikule võlgniku varalise seisu kindlaks tegemiseks, vastuste analüüs ja registreerimine, pankrotiteadete koostamine ja esitamine; 2) võlausaldajate üldkoosolekute korraldamine; 3) aruannete koostamine kohtule ja võlausaldajale, võlgniku ja võlausaldajatega suhtlemine; 4) olemasolevate andmete põhjal võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste selgitamine;

2(5)

Tsiviilasi nr 2-11-11771 5) jaotusettepaneku, tegevusaruande koostamine ja lisadega komplekteerimine, kohtule ja võlausaldajatele esitamine. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud DK(pankrotis) võlausaldajatel on tunnustatud nõuete eest jäänud raha saamata alljärgnevalt: 1) LE AS nõue summas 363,60 eurot; 2) Swedbank AS nõue summas 2 797,38 eurot. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta Haldur ei ole hagisid kohtusse esitanud ja ei kavatse esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulusid ei ole kantud, ajutist haldurit ei nimetatud. Ene Ahas märgib, et pankrotihalduri töö tasustamiseks ei jätku vahendeid, mistõttu ei ole halduri tasu arvestust koostatud. Samuti puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude ja massikohustuste kandmiseks, mistõttu haldur on esitanud eraldiseisva menetlusabi taotluse. Maksejõuetuse tekkimise põhjused Võlgniku selgituste kohaselt on makseraskuste tekkimise põhjuseks töökoha kaotus. Augustist 2009 on võlgnik töötu ning alates 11.08.2009 arvel Eesti Töötukassas. Pankrotihaldur on nõustunud võlgniku põhjendustega maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ning märgib, et alaliste makseraskuste tekkimise põhjuseks on igakuise sissetuleku puudumine, mis ei võimalda täita mingiski osas kohustusi võlausaldajate ees. Pankrotimenetluse kestel õnnestus võlgnikul leida üheks kuuks töö tähtajalise lepingu alusel. Teenitud tasust ei olnud seaduse järgi võimalik kinnipidamist teostada. Haldur ei ole viidanud kriminaalkuriteo tunnustega tegudele maksejõuetuse põhjustamisel. Võlgniku taotlusele vabastada teda pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest ei oma haldur vastuväiteid, kuna võlgnik on korrektselt täitnud teabeandmise ja pankrotimenetlusest osavõtukohustust, teinud reaalseid jõupingutusi töökoha leidmiseks ning ka ajutise töö leidnud pankrotimenetluse kestel. Arvestades võlgniku isikut ja asjaolu, et pankrotimenetluses puudus igasugune vara, on haldur ja võlausaldajad toetanud võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist ja nõus sellega, et antud menetluses on kohane jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Haldur on taotlenud võlgniku dokumentide hoiule andmist võlgnikule DK’le.

Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti.

3(5)

Tsiviilasi nr 2-11-11771 PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 172 lg 6 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 183 lg 2 sätestab, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus DK pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude tasumiseks. Halduri kinnitusel on võlgniku alaliste makseraskuste tekkimise põhjuseks vara ja jooksva sissetuleku puudumine, mis ei võimalda täita mingiski osas kohustusi võlausaldajate ees, võlgniku ajutise töö tasu ei kuulu täitemenetluse seadustiku alusel arestimisele. Aruande kohaselt võlgnikul puudub realiseeritav vara, pankrotivarasse ei kuulu pandieset ega teistelt isikutelt saadaolevat vara. Pankrotivara puudumise tõttu ei saa teha jaotise alusel väljamakseid. DK esitas 15.03.2011 Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Pankrotihaldur taotleb, viidates mõlema võlausaldaja nõusolekule, algatada võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus leiab, et halduri taotlus tuleb rahuldada. Pankrotihaldur Ene Ahas on teinud pankrotimenetluses olulisi toiminguid, s.h välja selgitanud võlgniku vara, läbi viinud vajalikud koosolekud, koostanud ja esitanud jaotusettepaneku ja ettenähtud aruanded ning täitnud muid pankrotiseadusest tulenevaid ülesandeid. Arvestades halduri töö mahtu, töö keerukust ja halduri kutseoskust, palub haldur kinnitada kohtul tasu 25,75 töötunni eest summas 1 982,75 eurot (lisandub käibemaks), ja mõista see välja büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Haldur palub määrata kulude 177,11 eurot (koos käibemaksuga) ja osalise tasu (183,24 eurot, millele lisandub käibemaks 36,65 eurot) väljamaksmise riigi vahenditest menetlusabi andmise korras. Kohus, tutvunud Ene Ahas’e poolt esitatud töötasu taotlusega ja menetlusabi avaldusega, leiab, et need on põhjendatud, kulude kinnitamise ja töötasu ning menetlusabi taotlused tuleb rahuldada. Ene Ahas’e töötasuks DK pankrotimenetluses tuleb määrata 1 982,75 eurot (ei sisalda käibemaksu), milline tuleb riigipoolset menetlusabi ületavas osas mõista välja DK’lt. Ene Ahas’ele tuleb, tulenevalt TsMS §-idest 183 lg 2, 65 lg 11 ja § 23 lg 1–3, anda riigipoolset menetlusabi pankrotihalduri kulude ja tasu hüvitamiseks. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tasuda riigi vahenditest Ahas & Partnerid Advokaadibüroo

4(5)

Tsiviilasi nr 2-11-11771 arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Swedbank AS-is kulude hüvitis 177,11 eurot (koos käibemaksuga) ja osaline töötasu summas 183,24 eurot, tasule lisandub käibemaks 36,65 eurot. Ene Ahas on palunud ennast vabastada pankrotihalduri kohustustest. Kohus leiab, et Ene Ahas tuleb vabastada tema kohustustest DK pankrotimenetluses. Haldur on taotlenud võlgniku dokumentide hoiule andmist võlgnikule DK’le (isikukood XXX). Kohus leiab, et halduri taotlus tuleb rahuldada.

Viktor Brügel Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.