2-11-37272
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ivika Sillaots, sekretär Marika Pull’i juuresolekul
Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
07. oktoober 2011.a Pärnu Maakohtu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-11-37272
Tsiviilasi
Võlgniku avaldus OÜ Reimerx (likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: OÜ Reimerx (likvideerimisel), reg.kood 11321345, asukoht: Soo 14-9, Pärnu-Jaagupi alev, Halinga vald, Pärnumaa, likvideerija Andres Tootsman ; Ajutine pankrotihaldur: Peeter Sepper, pankrotihalduri tunnistus 65, OÜ Haldur, aadress: Kotzebue 9/11, Tallinn 10412; tel: 6270 444; e-post: [email protected].
Kohtuistungi toimumise aeg
12.09.2011.a, avalik kohtuistung Juhindudes PankrS § 1 lg.1,2,3, § 23 lg.1, 4, § 27 lg.5, § 29 lg.1, 3, 6-8, § 130 lg.4, § 150 lg.4, TsMS § 172 lg.2, § 661 lg.1,2.
1 (5)
2-11-37272 Pankrotimenetluse kulude jaotus Jätta menetluskulud võlgnik OÜ Reimerx (likvideerimisel) kanda. Määrata OÜ Reimerx (likvideerimisel) ajutise pankrotihalduri tasu suuruseks x EUR (lisandub sotsiaalmaks) ja vajalike kulutuste hüvitise suuruseks (154.25 EUR) ükssada viiskümmend neli eurot ja 25 senti, kokku x eurot, millest (x EUR) kolmsada üheksakümend seitse eurot maksta välja riigi eelarvelistest vahenditest Peeter Sepper’i arveldusarvele nr xxxxxxxxxx Nordea pangas, järgmises koosseisus: 1) ajutise halduri kulutuste katteks summas 154.254 eurot ja osaliselt ajutise halduri tasu summas x eurot. Määrus saata peale jõustumist ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude väljamaksmise osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul selle kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Sisulised asjaolud Pärnu Maakohtule 08.08.2011.a esitatud pankrotiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus OÜ Reimerx ainuosaniku Reimo Mitti pankroti välja 03.05.2011. Ainuosaniku kinnitusel on OÜ Reimerx igasugune majandustegevus ammu lõppenud ja osaühingul vara puudub. Ka registrites andmed OÜ Reimerx varade kohta puuduvad. OÜ-le Reimerx kuulunud korteri (registriosa 1281705) müüs kohtutäitur 27.01.2011. Muid andmeid võlgnikule kuuluva vara kohta ei ole teada. OÜ Reimerx raamatupidamisdokumentatsiooni ei ole haldurile üle antud, sest Reimo Mitti kinnitusel olevat see dokumentatsioon endise raamatupidaja valduses, kellele olevat tema töö eest osaliselt tasumata ja kelle täpset asukohta Reimo Mitt ei teadvat. Äriregistrile on majandusaasta aruanne esitatud viimati 2007.aasta kohta ja käibemaksukohuslasena oli OÜ Reimerx registreeritud kuni 09.01.2009. Kuigi OÜ Reimerx osade nimiväärtus on 40 000 krooni, on Reimo Mitti pankrotivarana OÜ Reimerx turuväärtus null, sest selle omakapital on negatiivne ja majandustegevus lõppenud. Seepärast otsustaski Reimo Mitti võlausaldajate esimene üldkoosolek 24.05.2011 algatada OÜ Reimerx likvideerimine. Likvideerija avaldas 30.05.2011 Ametlikes Teadaannetes OÜ Reimerx likvideerimisteate, mille kohaselt peavad kõik OÜ Reimerx võlausaldajad nelja kuu jooksul oma nõuetest likvideerijale teada andma. Oma nõude summas 18 439,15 eurot on esitanud Maksu- ja Tolliamet. Kuna OÜ Reimerx majandustegevus on lõppenud ja igasugune vara puudub ning võimalik ei ole rahuldada ühegi võlausaldaja nõudeid, on OÜ Reimerx püsivalt maksejõuetu. OÜ Reimerx likvideerija palub võtta pankrotiavaldus menetlusse ja määrata ajutine pankrotihaldur. Menetluse käik Pärnu Maakohtu 19.08.2011.a. määrusega võeti pankotiavaldus menetlusse ja nimetati ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepper. Ajutise pankrotihalduri 09.09.2011.a esitatud aruande kohaselt seisnes võlgniku majandustegevus ajutise tööjõu vahendamises teistesse riikidesse, pankrotimenetluse avalduse esitamise seisuga on võlgniku ainuosaniku seadusliku esindaja otsusega algatatud äriühingu lõpetamine, likviidne vara puudub. Ajutise halduri poolt kogutud andmete kohaselt on võlgnikul teadaolevaid võlgu ja kohustusi kokku vähemalt 43 072.74 euro eest, s.h. võlgnevus maksu – ja tolliameti ees summas 19 013.79 eurot, võlgnevus AS-ile Swedbank summas 21 729.96 eurot. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku ainsaks varaks sõiduk Wolksvagen Passat (eh.a. 1990), mille väärtus on teadmata, kuid arvestades vanust, võib see olla 0 eurot. Võlgnikul puudub kinnisvara, vallasvarana ehitised, 2 (5)
2-11-37272 osalused teistes äriühingutes, põhivara ja väikevahendid, seega sisuliselt igasugune vara puudub. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimaluste kohta andmed puuduvad. Võlgniku suhtes on algatatud 4 täiteasja, neist kahes sissenõudjaks Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu. OÜ Reimerx (likvideerimisel) maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta märgib haldur, et puuduvad andmed, millele tuginedes saaks teha otsustust, kas võlgniku maksejõuetus oli tingitud juhatuse liikme kohustuste tahtlikust või raske ettevaatamatuse tõttu toimepandud rikkumisest. Olemasolevatele mittetäielikele andmetele tuginedes võib järeldada, et äriühingu majandustegevus lõppes 2008.a. lõpus ja sel ajal kujunes välja ka alaline maksejõuetus. Pangakonto väljavõttest nähtub, et 2008.a. võeti võlgniku pangakontolt pangaautomaadi kaudu välja enam kui 800 000 krooni, s.o. üle 51 000 euro. Raamatupidamisdokumentide puudumise tõttu ei saa otsustada, kas väljavõetud summasid kasutati võlgniku majandustegevuses või mitte. Juhatuse liige ei täitnud äriseadustikus sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustust, mistõttu võivad tema käitumises esineda KarS §-s 385.1 sätestatud kuriteo tunnused. Siiski ei ole käesoleval ajal selge, kas seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumisega tekitati kahju võlausaldajatele. Muid äriühingu alalise maksejõuetuse põhjusena kuriteo tunnustega teo ega raske juhtimisvea tunnuseid ei ole ajutine haldur juhatuse liikme käitumises tuvastanud. Võlgniku raamatupidamise korraldamisele ajutine haldur hinnangut anda ei saa. Toetudes maksuameti andmetele on teada, et esitamata on maksuseadustes sätestatud deklaratsioonid perioodil mai-november 2009.a. Aruandlust ei ole korraldatud vastavalt nõuetele: äriregistri pidajale on esitatud majandusaasta aruanne viimati 2007.a. kohta. Eeltoodust tulenevalt on ajutine haldur seisukohal, et kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud, puudub vara võlgade tasumiseks, pangakonto on Maksu- ja Tolliameti poolt blokeeritud, võlgnik on esitanud pankrotiavalduse, mille puhul eeldatakse, et ta on maksejõuetu, siis ei ole tervendamine ja majandustegevuse jätkamine võimalik. Tegemist on alalise maksejõuetuse ehk pankrotiseisundiga. Ajutise halduri hinnangul võlgniku varadest ei jätku pankrotimenetluse läbiviimiseks, puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Seega ajutine haldur palub PankrS § 29 lg. 3 alusel anda võlgnikule võimalus pankrotimenetlust jätkata ning tasuda pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa või lõpetada OÜ Reimerx (likvideerimisel) pankrotimenetluse raugemisega pankrotti väljakuulutamata Pankrotiseaduse § 29 lg.1 alusel, dokumentide hoidjaks määrata likvideerija Andres Tootsmani, kinnitada ajutise pankrotihalduri aruande, määrata ajutise halduri tasuks x töötunni eest x eurot (lisandub sotsiaalmaks) ning vabastada ajutine haldur ametist peale äriühingu kustutamist äriregistrist. Hüvitis ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks moodustab 154.25 eurot. Ajutine haldur palub välja mõista hüvitatavad kulud ja tasu riigi vahenditest järjekorras: 1) hüvitatavad kulud 154,25 eurot; 2)tasu x eurot. Kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur esitatud aruande ja taotluste juurde. Võlgniku likvideerija jäi samuti pankrotiavalduse juurde, nõustus ajutise halduri aruandega ja kinnitas, et on nõus hakkama dokumentide hoidjaks. Kohtu seisukoht Ajutise pankrotihalduri esitatud andmete kohaselt on võlgniku ainsaks varaks tõenäoliselt väärtusetu sõiduk Wolksvagen Passat (eh. aasta 1990). Võlausaldajatel on nõudeid OÜ Reimerx (likvideerimisel) vastu vähemalt 43 072.74 euro ulatuses, vara võlgnikul sisuliselt puudub. PankrS § 1 lg. 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samuti PankrS § 31 lg. 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis tema maksejõuetust eeldatakse. 3 (5)
2-11-37272 Kuivõrd võlgnikul puudub vara, millest katta kohustusi ja selline seisund ei ole avaldaja majandustegevuse lõppemise tõttu ajutine, tuleb võlgnik lugeda maksejõuetuks. Ajutise pankrotihalduri poolt esitatud andmetel ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub reaalne vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus võlgniku varade suurendamiseks vähemalt pankrotimenetluse kulude katmiseks vajalikus ulatuses, samuti puudub sisuliselt võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg. 1 kohaselt lõpetab kohus sellisel juhul määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, v.a. PankrS § 3 sätestatud viisil raugemise vältimise korral. PankrS § 29 lg. 3 alusel kohus määras 12.09.20110.a määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2100 eurot ja selle maksmise tähtajaks võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele 14 päeva väljaandes Ametlikud Teadaanded võimaluse teatamisest. Tähtaeg möödus 05.10.2011, keegi ei ole kohtu määratud summat tänaseni kohtudeposiiti asunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Avaldaja on püsivalt maksejõuetu, tal puuduvad reaalsed võimalused võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse kulude katmiseks. Ajutise halduri arvamuse ja temale esitatud dokumentide kohaselt äriühingu majandustegevus lõppes 2008.a. lõpus ja sel ajal kujunes välja ka alaline maksejõuetus. ÄS § 180 lg.5.1 järgi kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Antud juhul ei ole endine juhatuse liige Reimo Mitt (pankrotis) kohtule pankrotiavaldust esitanud, mistõttu esinevad tema käitumises KarS §-s 385.1 sätestatud kuriteo tunnused. Ajutise halduri selgituse kohaselt ei ole raamatupidamisdokumentatsiooni puudumise tõttu käesoleval ajal selge, kas seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumisega tekitati kahju ka võlausaldajatele. Samuti ei ole võlgniku juhatuse liige esitanud likvideerijale ja ajutisele haldurile OÜ Reimerx raamatupidamisdokumentatsiooni. ÄS § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. KarS § 381.1 lg.1näeb ette ka vastutuse raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise eest v. teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku hävitamise, varjamise v. kahjustamise v. raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmise v. ebaõigete andmete esitamise eest, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohuslase varalisest seisundist. Reimo Mitt (pankrotis) pankrot on välja kuulutatud Harju Maakohtu määrusega 2-11-6039/ 03.05.2011.a. Kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lg.1 alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta - PankrS § 29 lg.8. Äriseadustiku § 58 lg1 p.1 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral pankrotti välja kuulutamata kantakse äriregistrisse äriühingu ajutise pankrotihalduri nimi ja isikukood ning märgitakse, et tema korraldab äriühingu likvideerimise ja esindab äriühingut. Pankrotimenetluse kulude jagamine Vastavalt PankrS § 150 lg.4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutise halduri tehtud töö ja tasu aruande kohaselt on tal kulunud OÜ Reimerx (likvideerimisel) pankrotimenetluses oma ülesannete täitmiseks kokku x tundi ja määraga x €/tund taotleb tasu kinnitamist summas x.- EUR+sotsiaalmaks. Arvestades ajutise halduri töö mahtu ja keerukust, 4 (5)
2-11-37272 peab kohus põhjendatuks määrata tasu suuruseks x eurot (lisandub sotsiaalmaks). Taotletav tasu jääb mõistlikult alla PankrS § 23 lg. 3 sätestatud ajutise halduri tasu ülemmäära (x €/tund). PankrS § 23 lg. 4 ja 5 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik ei ole teinud makset kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt puudub võlgnikul igasugune vara. Seega kohus määrab ajutise halduri tasu ja kulude hüvitise suuruseks PankrS § 23 lg. 4 alusel x eurot, mis tuleb välja maksta ajutisele haldurile riigi vahenditest halduri poolt taotletud viisil.
Ivika Sillaots Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.