Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Pankrotiavalduses esitatud asjaolud Võlgniku maksejõuetuse põhistamisel tugineb võlausaldaja Pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 2 p 1 sätestatule – võlausaldaja on esitanud võlgnikule 02.12.2009 pankrotihoiatuse võlgnikuga sõlmitud liisingulepingutest tuleneva võlgnevuse tasumiseks. Käesoleva ajani on tasumata võlgnevus kokku summas 75 104.15 eurot.

Avalduses toodud faktilised asjaolud: Alates 31.01.2008 kuni 28.11.2008 on võlgniku OÜ Võidu Auto (edaspidi Võlgnik) ja võlausaldaja AS DnB NORD Liising (edaspidi Võlausaldaja) vahel sõlmitud 11 liisingulepingut, mille alusel võlausaldaja kohustus omandama võlgniku huvides ja soovil sõidukid ning andma need lepingute kehtivuse perioodiks võlgniku valdusesse ja kasutusse. Võlgnik aga kohustus tasuma võlausaldajale konkreetses liisingulepingus fikseeritud osa- ja intressimaksed vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Poolte vahel sõlmiti järgmised lepingud: 1) 31.01.2008 - liisinguleping nr 052786 (edaspidi Liisinguleping 1 ),, liisitavaks varaks oli sõiduk Fiat Sedici; 2) 07.03.2008 - liisinguleping nr 058874 (Liisinguleping 2), liisitavaks varaks -sõiduk Fiat Croma;. 3) 02.04.2008 - liisinguleping nr 063445 (Liisinguleping 3), liisitava vara - sõiduk Nissan Primera; 4) 13.06.2008 - liisinguleping nr 077088 (Liisinguleping 4), liisitav vara - sõiduk Fiat New Ducato; 5) 10.07.2008 - liisinguleping nr 081906 (Liisinguleping 5), liisitav vara -sõiduk Fiat Croma; 6) 31.07.2008 - liisinguleping nr 086037 (Liisinguleping 6), liisitav vara - sõiduk Peugeot 307; 7) 11.09.2008 - liisinguleping nr 091310 (Liisinguleping 7), liisitav vara- sõiduk Fiat Ducato Combi; 8) 05.11.2008 - liisinguleping nr 098562 (Liisinguleping 8), liisitav vara - sõiduk Peugeot 407 ST;. 9) 06.11.2008 - liisinguleping nr 098614 (Liisinguleping 9), liisitav vara - sõiduk Fiat Doblo Carqo; 10) 14.11.2008 - liisinguleping nr 099778 (Liisinguleping 10), liisitav vara - sõiduk Fiat Doblo Panorama; 11) 28.11.2008 - liisinguleping nr 102089 (Liisinguleping 11), liisitav vara -sõiduk Fiat Croma.

Võlausaldaja nõue Kuivõrd võlgnik rikkus lepingus sätestatud liisingmaksete tasumise kohustust, saatis võlausaldaja 29.05.2009 teatise võlgnevuse olemasolu ning lepingute ülesütlemise kohta. Võlgnik kinnitas teatise kättesaamist 03.06.2009. Võlgniku poolt tähtajaks võlgnevuse likvideerimata jätmisel ütles võlausaldaja sõlmitud liisingulepingu ühepoolselt ennetähtaegselt üles 17.06.2009. Lepingute ülesütlemise järgselt kohustus võlgnik viivitamatult üle andma lepingute esemeks olevate varade valdused. Pärast valduse taastamist asus võlausaldaja varasid realiseerima, et võõrandamise kaudu tekkinud võlgnevust katta. 20.07.2011 seisuga on võlausaldaja nõue võlgniku vastu eelpooltoodud liisingulepingutest tulenevalt kokku 75 104.15 eurot. Nõude arvestus on esitatud pankrotiavalduses tabelina.

Nõude õiguslik põhistus Nõude õiguslikul põhistamisel tugineb võlausaldaja Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 , § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100 ja § 101 lg 1 p 1,4 ja 5 sätestatule ning pankrotiavalduse esitamise põhistamisel PankrS § 1 lg 2 ja 3 ning § 10 lg 1 ja lõige 2 p 1 sätestatule. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Krediidiinfo andmebaasist nähtub, et võlgnikul esineb kolm lõpetamata maksehäiret - suurusjärgus 3 200 - 12 800

eurot (võlausaldaja AS SEB Liising), suurusjärgus 3 200 - 12 800 eurot (võlausaldaja AS ALP Automotive) ning suurusjärgus 640 - 3 200 eurot (võlausaldaja OÜ Viru Partnerid).. Muuhulgas esineb võlgnikul maksuvõlg summas 7 803 eurot. Võlgniku 2009.aasta majandusaasta aruandest (kättesaadav äriregistrist) ilmneb, et võlgniku müügitulu on viimase kahe kalendriaasta jooksul märgatavalt vähenenud. 2008.aastal 34,4 miljonit EEK (2,19 miljonit EUR) suuruse müügitulu juures jäi võlgnik 4,0 miljoni EEK-iga (0,25 miljonit EUR) kahjumisse. Võttes aluseks ettevõtte likviidsusnäitajad, siis maksevõimekordaja, likviidsuskordaja ja maksevalmiduse kordaja on mitterahuldav, mis annab aluse kahelda võlgniku maksevõimes. PankrS § 10 lg 2 p 1 fikseerib, et võlgnik loetakse maksejõuetuks, kui võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlausaldaja edastas 29.05.2009 võlgnikule teatise lepingute ülesütlemiseks, mille alusel öeldi kõik lepingud ühepoolselt ennetähtaegselt üles 17.06.2009, ehk võlgniku võlgnevus muutus sissenõutavaks 17.06.2009. Lisaks eelviidatud teatisele, saadeti võlausaldaja poolt võlgnikule perioodil 28.08. 2009 - 27.05.2010 võlateatised, milles paluti võlgnikul tasuda teatistes fikseeritud võlasumma 14 kalendripäeva jooksul pärast teatise kättesaamist. Võlgnik ei asunud oma maksekohustusi täitma ja 02.12.2009 saatis võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, mille kättesaamist on võlgnik kinnitanud 08.12.2009. Eeltoodust tulenevalt leiab võlausaldaja, et tema nõue on sissenõutav ja pankrotiolukord tõendatud, mistõttu tuleb algatada OÜ Võidu Auto suhtes pankrotimenetlus ja nimetada ajutine pankrotihaldur. Pankrotiavalduses toodud asjaolude tõendamiseks on lisatud avaldusele võlgnikule väljastatud pankrotihoiatus 02.12.2009, liisingulepingud ning maksegraafikud, liisingueseme üleandmisevastuvõtmise aktid, krediidiinfo, võlgnikule väljastatud võlateatised ning postisaadetiste väljastamist tõendavad dokumendid.

II. II. Võlgniku OÜ Võidu Auto esitatud vastuväited 01.augustil 2011 (lk 8484-85). Võlgnik leiab, et esitatud pankrotiavaldus on alusetu ja ei tulene seadusest. Avalduse aluseks olevaid nõudeid ei ole võlgnik kunagi tunnistanud, on vaielnud neile vastu ning osundanud nende seadusele mittevastavusele. Samuti ei ole OÜ Võidu Auto maksejõuetu ning tema majanduslik olukord võimaldab oma kohustuste täitmist. Nõuete põhjendamatus ja pankrotiavalduse pankrotiavalduse alusetus. 02.12.2009 pankrotihoiatusele vastas OÜ Võidu Auto 09.12.2009 kirjaga, milles osutas selles sisalduvate nõuete põhjendamatusele - ei olnud ühtegi arvestust ega tõendit nagu autode hindamisaktid, kuludokumendid, samuti puudusid müügiprotsessiga seotud kulutusi tõendavad dokumendid. Raamatupidamise seaduse § 6 lg 4 järgi iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Sama seaduse § 7 lg 1 sätestab, et raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed p 1- dokumendi nimetus ja number; p 2koostamise kuupäev; p 3 - tehingu majanduslik sisu; p 4- tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); p 5- tehingu osapoolte nimed. Pankrotinõudesse lülitatud „Vara müügiprotsessiga seonduvad kulud" summas kokku 5903.40 eurot on täiesti tõendamata ning sellist nõuet ei ole võimalik täita. Nõudes toodud „Vara võõrandamisest saadu ilma käibemaksuta" ei ole lisatud ühtegi müügilepingut, kellele ja millise hinnaga autod tegelikult müüdi. Nõudest aga ilmneb, et autosid müüdi enam kui kaks korda odavamalt jääkmaksumusest – 12 208.62 eurot jääkmaksumusega auto hinnaga 5312.66 eurot; 13765.38 eurot jääkmaksumusega auto hinnaga 5059.67 eurot jne. Kõik need vaidlusalused küsimused tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust, s.o hagimenetluses.

Pankrotiseaduse § 10 lg 4 kohaselt peab võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Pankrotiavaldusele on lisatud liisingulepingud ja maksegraafikud ei tõenda suurust ega selle alust. Ka Riigikohus on oma lahendites leidnud, et liisingulepingu ülesütlemisel tuleb nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel ning liisinguandja nõuete arvestamise eelduseks VÕS § 367 lg 3 järgi ei ole liisingueseme müük vaid oluline on selle väärtus tagastamise ajal. Riigikohtu tsiviilkolleegium oma otsuses nr 3-2-1-77-08, 08.10.2008 selgitab, et eseme väärtuseks loetakse TsÜS § 65 järgi selle harilikku väärtust, mis on kohalik keskmine müügihind (turuhind). Autode tagastamisel sellist kokkuleppelist hindamist ei tehtud ning see on vaidlusküsimus. Samas lahendis (p 17) riigikohus selgitab, et „!ubatuks ei saa pidada kokkulepet, mis paneb tagastatud liisingueseme võõrandamise hinnariski ainuüksi liisinguvõtjale, eriti kui viimane ei saa mõjutada müügiprotsessi." OÜ-le Võidu Auto ei teatatud autode müügist ega kavatsetavast müügihinnast ning mingit võimalust selles kaasa rääkida ei olnud. Võlgnik ei ole nõus autode müügiga üliodavalt - enam kui kaks korda alla jääkväärtuse - ning vaidlustab sellise müügi. OÜ Võidu Auto on maksujõuline maksujõuline ning täidab oma maksekohustusi. maksekohustusi. Võlausaldaja on teinud järelduse võlgniku maksejõuetusest tulenevalt krediidiinfo andmetest ja asjaolust, et talle on tasumata liisinguautodest tulenev nõue. Krediidiinfost nähtuvalt on võlgnik maksuvõlga alates 01.01.2010 vähendanud 38 452 eurolt kuni 7803 euroni seisuga 01.07.2011. Maksu-ja Tolliametiga on 2009 sõlmitud kokkulepe maksuvõla ajatamise kohta ning maksegraafikust on võlgnik kinni pidanud. Ka jooksvad maksud on tasutud tähtaegselt. Krediidiinfo ametlik maksehäireregister oma kodulehel teatab, et andmed maksehäirete kohta on andmebaasis nähtavad kuni 7 aastat alates maksehäire lõpetamisest. Sellised andmed ei saa olla täna maksejõuetus tõenduseks, kui see häire võib olla lõppenud juba 7 aastat tagasi. Võlg Viru Partnerid OÜ-le on tänase seisuga 133.79 eurot; võlg ALD Automotive Eesti AS-le ei ole üldse üleval - Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-10-4105 tühistas oma otsusega 21.04.2011 Harju Maakohtu otsuse liisingulepingutega lõpetamisega tekitatud kahju sissenõudmise nõude tõendamatuse tõttu ja saatis asja tagasi samasse kohtusse. AS SEB Liisingule on maksmata arveid 1848.80 eurot. AS DnB NORD Liising võlanõue oleks lahendatud, kui oleks esitatud seda põhistavad dokumendid ning ka oldud nõus korduvalt pakutud kompromissettepanekutega. OÜ Võidu Auto on täna edukalt toimiv ettevõte, kes saab oma kohustustega hakkama. Kui 2009.a. oli võlgnikul lühiajalisi kohustusi 3 989 693 krooni, siis 2010.a. vaid 1 102 723 krooni, pikaajalisi kohustusi 2010.a. enam ei olnud, 2009.a. oli neid 26 802 krooni. Ettevõte tasus 2010.a. kreeditoridele 2 117 581 krooni. Ettevõttes töötab 6 alalist töötajat ning seoses tellimuste sagenemisega on juurde võetud 2 ajutist töötajat. OÜ Võidu Auto on maksejõuline ja suudab jätkuvalt täita võlausaldajate nõudeid. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Pankrotiseaduse §-st 15 lg 3 p 1 ja 4 palub võlgnik jätta esitatud pankrotiavalduse alusel ajutine haldur nimetamata ja lõpetada menetlus. 03.08.2011 ajutise halduri määramise otsustamiseks toimunud eelistungil tuvastatud asjaolud. asjaolud Võlausaldaja jäi avalduses toodud asjaolude juurde, esitades täiendavalt nõude tõendamiseks võlgnikuga sõlmitud liisingulepingute esemeks olnud sõidukite müügilepinguid, Saksa Auto AS-i poolt esitatud arved sõidukite müügieelse ülevaatuse ja hoolduse kohta ning ka realiseerimisel kaasnenud kulude (kahju) kohta (lk 95 – 142). Samuti esitas võlgniku kirja müügikahju osalisest tunnistamisest mais 2010 (lk 94). Võlgnik jäi oma vastuväidete juurde, lisades, et ei ole saanud võlausaldajalt varem ühtegi nõuet tõendavat dokumenti, et võlgnik on täitnud pankrotiavaldusega mitteseotud liisingulepingute

suhtes sõlmitud tagasiostukohustust ja teostanud ka kohaseid makseid. Samuti kahtles võlgnik pankrotiavalduses märgitud liisingulepingute nr 058874 ja nr 063445 osas märgitud liisingumaksete võlgnevuses. III. 15.08.2011 pankrotiavalduses täpsustuses toodud asjaolud (lk 150 150-153). 153). Võlausaldaja kinnitab võlgniku poolt enne pankrotiavalduse esitamist tagasiostukohustuse täitmist perioodil 17.05.2010 kuni 04.06.2010 pankrotiavaldusega mitteseotud nelja erineva liisingulepingu suhtes. Liisingulepingute 2 (nr 058874) ja 3 (nr 063445) tähtpäevad saabusid 28.03.2009 ja 28.04.2009, mistõttu oli võlgnik kohustatud täitma kõik veel täitmata graafikujärgsed maksekohustused hiljemalt nimetatud tähtpäevadel. Võlgnik jättis kohustused täitmata ja, tulenevalt asjaolust, et lepingu tähtpäeva saabumisel moodustub kogu lepingu järgselt tasumata summadest ühtne võlanõue (debitoorseid nõudeid ei eristata), on pankrotiavalduse esitamisel võlausaldaja lähtunud vastavate liisingulepingute kohastest nõuetest liisingulepingu tähtpäeva saabumisel. Võlausaldaja nõue koosneb sõidukite jääkmaksumustest, millele lisanduvad sõidukite võõrandamisprotsessiga kaasnenud kulud. Võlausaldajal puuduvad tõendid nõude aluseks olevate dokumentide võlgnikule varasema kättetoimetamise kohta. Võlgniku maksejõulisuse osas märgib võlausaldaja, et tema hinnangul on võlgnik jätnud 2010. aasta majandusaasta aruandes kajastamata mitmed olulised kohustused ja selle aruande kohaselt võlgnikul maksevõime puudub.

IV. Võlgniku vastuväide pankrotiaval pankrotiavaldusele tiavaldusele ja selle 15.08.2011 täpsustusele (lk 177177-180). 180).

Esitatud pankrotiavaldus, selle täpsustus ning lisatud täiendavad dokumendid ei anna alust ajutise halduri nimetamiseks. VÕS § 186 p 1 järgi võlasuhe lõpeb kohase täitmisega. Liisingulepingu üldtingimuste (kasutusrent) p 4.2 järgi kõik liisingulepingu järgsed tasumisele kuuluvad maksed loetakse tasutuks nende laekumisest Liisinguandja arvelduskontole. Tasunud viimased osamaksed lepingute nr 058874 ja 063445 alusel vastavalt 22.04.2009 ja 05.06.2009, lõppesid ka liisingulepingud ning nende ülesütlemisel 17.06.2009 ei olnud enam mingit praktilist ega juriidilist tähtsust. Veel vähem on lõppenud lepingute alusel võimalik esitada hilisemaid nõudeid seoses autode võõrandamisega AS DnB NORD liisingu poolt. Kui liisinguandja leidis, et liisinguvõtja tasus osamaksed hilinemisega, oli tal võimalus vastavalt üldtingimuste p-le 4.8 nõuda viivist iga viivitatud päeva eest. Pankrotiavalduse täpsustuses tunnistab võlausaldaja, et pankrotiavaldus esitati nõuete alusel, mida põhistavad dokumendid esitati OÜ-le Võidu Auto alles 03.08.2011 kohtuistungil. AS DnB NORD Liising poolt 03.08.2011 kohtule üle antud kuludokumendid - Saksa Auto AS arved nr 292603209; 292603044; 292603723; 292603057; 292603046; 292603038 ja 292603047 - ei ole arvestatavad kulutuste kindlakstegemisel. Kõigil arvetel on märgitud "remonttööd", kuid mida nimelt tehti, milliseid ja kui palju maksvaid materjale ja tagavaraosi kasutati, on märkimata. Arvete mitteusaldusväärsust kinnitab ka asjaolu, et kõigil seitsmel autol on vahetatud ühtemoodi 2 pirni ja lisatud üks liiter õli. Ka teised esitatud arved, millel on näidatud AS-ile Saksa Auto makstud ülisuuri sõiduki realiseerimise tasusid - 5700; 9420; 22 531 krooni - on umbmäärased, väheusutavad ja vaieldavad. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma 08.11.2006 otsuses nr 3-2-1-11206 osundanud, et müügikulud peavad VÕS § 367 lg 4 mõttes olema mõistlikult põhjendatud.VÕS § 367 lg 3 järgi olukorras, kus liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, määratakse kulutuste hüvitamise nõude suurus lähtudes liisingueseme väärtusest selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Pankrotiavalduses lähtutakse vara jääkmaksumusest. Selliselt kulutusi kindlaks teha ei ole seaduslik. Riigikohtu tsiviilkolleegium oma 28.02.2007 otsuses nr 3-2-1-11-07 selgitab seda üksik-

asjalikult: "Lähtudes VÕS § 367 lõikest 3 tuleb hageja nõude lõpliku suuruse kindlakstegemiseks kõrvutada tasumata väljaostumaksed (auto jääkmaksumus) auto jääkväärtusega. Kuna lepingu lõppemisel jäi auto omandiõigus hagejale, säilitas ta nii auto kui omandas ka tasutud väljaostumaksed (koos intressiga). Seega jäi hagejale kogu auto jääkväärtus VÕS § 367 lg 3 tähenduses, mistõttu tasumata väljaostumaksed tuleb kõrvutada auto väärtusega tagastamise ajal. Lähtudes TsÜS §-st 65, loetakse eseme väärtuseks eelduslikult selle harilik väärtus, milleks on eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind)". Vaieldavad on ka pankrotiavalduse nõudesse lülitatud tasumata intressimaksed tasumata osamaksetelt. VÕS § 367 lg 2 järgi kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress. Samasisulise seletuse on andnud Riigikohtu tsiviilkolleegium oma 19.04.2006.a otsuses nr 3-2-1-29-06 –„ Seega peaks liisinguvõtja pärast liisingulepingu ennetähtaegset ülesütlemist üldjuhul veel tasuma võlgnetavad liisingumaksed miinus intress ja kulud, mis ei ole seotud liisingueseme omandamisega”. Oma 15.08.2011 pankrotiavalduse täpsustuses AS DnB NORD Liising kinnitab, et OÜ Võidu Auto on peale pankrotihoiatuse tegemist ja enne pankrotiavalduse esitamist tasunud arved nelja liisingulepingu suhtes. Ajavahemikul 17.05.2010 kuni 04.06.2010 on OÜ Võidu Auto tasunud DnB NORD Liisingule arveid kokku summas 342 355.60 krooni. Nendel asjaoludel ei ole kuidagi võimalik kahelda võlgniku maksuvõimes. Pankrotiavalduses toodud liisingulepingute järgi ei olnud võimalik makseid teha võlausaldajast tulenevate asjaolude tõttu. Vaatamata võlgniku korduvatele nõudmistele ei esitatud neid nõudeid põhistavaid dokumente ning need esitati alles kohtuistungil. Siin esitatud arved ei vasta nõuetele, on ebamäärased ja mitteusaldatavad ning kõiki neid saab põhjendatult vaidlustada. Raamatupidamise aastaaruanne kajastab finantsseisundit ja majandustulemusi õigesti ja õiglaselt, selles on kajastatud kõik kohustused, nii lühiajalised kui pikaajalised. OÜ Võidu Auto oli ja on jätkuvalt jätkusuutlik. Maksu-ja Tolliametile ei ole võlgnevusi. Kui 2010 aastaga vähendati lühiajalisi kohustusi 2 117 581 krooni võrra, siis käesoleval aastal on vähendatud lühiajalisi kohustusi 23171 euro võrra. Võidu Auto OÜ on oma tegevuse ümber profileerinud autode hoolduse ja remondi peale. Võidu Auto ei ole makseraskustes ning edasine äritegevus näeb ette tegevuse laiendamist.

V. 20.09.2011 edastatud võlausaldaja võlausaldaja seisukoht võlgniku 31.08.2011 vastusele ja pankrotipankrotiavalduse avalduse parandus (lk 191191-198). 198). Võlausaldaja nõustub, et võlgniku kohustus lepingute nr 058874 ja 063445 esemeteks olnud sõidukite väljaostmiseks tulenes tegelikult tagasimüügilepingutest nr 058874 ja 063445, mitte liisingulepingutest. Võlausaldaja parandab oma avaldust, põhistades nõuet muuhulgas järgnevalt. Liisingulepingute nr 058874 ja 063445 esemeks oleva vara müüjaks oli võlgnik ise, kelle huvides teostas võlausaldaja ostutehingu vara omandamiseks ja võlgniku kasutusse andmiseks. Tavapäraselt sõlmitakse kasutusrendilepingu korral ka vara müüjaga tagasimüügileping, mille kohaselt on vara müüjal liisingulepingu lõppemisel kohustus vara kokkulepitud hinnaga võlausaldajalt tagasi osta. Tagasimüügilepingutega nr 058874 ja 063445 võttis võlgnik endale kohustuse osta vastavad varad tagasi nimetatud lepingutes märgitud hinnaga. Võlgnik jättis tagasiostukohustuse täitmata, mistõttu võlausaldaja oli sunnitud liisingulepingute nr 058874 ja 063445 esemeteks olnud vara võõrandama kolmandale isikule. Varade võõrandamisest saadu ei võimaldanud katta kõiki tagasimüügilepingutest nr 058874 ja 063445 tulenevaid nõudeid võlgniku vastu ja pankrotiavalduse esitamise seisuga moodustab võlgniku võlgnevus nimetatud lepingute alusel kokku 13 179.34 eurot. Võlausaldaja parandab parandab seoses eeltooduga pankrotiavalduses ankrotiavalduses toodut järgmiselt: 07.03.2008 sõlmisid võlgnik ja võlausaldaja tagasimüügilepingu nr 058874 (edaspidi Tagasimüügileping 1), mille kohaselt kohustus võlgnik omandama tagasiostutehinguga sõiduki Fiat Croma ning tasuma vara tagasiostmisel võlausaldajale 13 765.38 eurot (lisandub käibemaks).“

02.04.2008 sõlmisid võlgnik ja võlausaldaja tagasimüügilepingu nr 063445 (Tagasimüügileping 2), mille kohaselt kohustus võlgnik omandama tagasiostutehinguga sõiduk Nissan Primera ning tasuma vara tagasiostmisel 11 923.86 eurot (lisandub käibemaks). Tulenevalt sellest, et võlgnik rikkus lepingus sätestatud liisingmaksete tasumise kohustust, saatis võlausaldaja 29.05.2009 võlgnikule teatise võlgnevuse olemasolu ning liisingulepingute ülesütlemise kohta. Võlgnik kinnitas teatise kättesaamist 03.06.2009. Kuivõrd võlgnik nõutud tähtajaks tekkinud võlgnevust ei likvideerinud, ütles võlausaldaja liisingulepingud ühepoolselt ennetähtaegselt üles 17.06.2009. Võlgniku poolt tagasimüügilepingutes sätestatud tagasiostukohustuse rikkumisest tulenevalt saatis võlausaldaja 23.02.2010 ja 27.05.2010 võlgnikule teatised võlgnevuse olemasolu kohta (pidades tegelikult silmas tagasimüügilepinguid nr. 058874 ja 063445) hoiatades võlgnikku võlausaldaja pöördumisest kohtu poole. Võlgnik kinnitas teatiste kättesaamist 26.02.2010 ja 31.05.2010. 20.07.2011 seisuga on võlausaldajal nõue võlgniku vastu liisingulepingutest ja kahest tagasimüügilepingust tulenevalt endine, s.o. summas 75 104.15 eurot. Võlgniku seisukoht sõidukite realiseerimisega seotud teenustasude umbmäärasuse, väheusutavuse ja vaieldavuse kohta ei ole asjakohane. Võlgnik oma väidete kinnitamiseks tõendeid ei ole esitanud. Võlgnik on esitanud ka valeväiteid arvetes sisalduvate ühesuguste teenustasude kohta ning kõikidel arvetel toodud teenustasu remonttööde teostamise kohta. Remonttööde all on teenuse osutaja silmas pidanud vastavate pirnide vahetamise ja õlide lisamise remonttöid, tuues muuhulgas välja vastava remonttöö teostamiseks kulunud aja tunniühikutest lähtudes. Täiendavaid remonttöid teostatud ei ole. Võlgniku viide Riigikohtu lahendile on paljasõnaline, kuivõrd antud nõuete osas ei ole nõuete suurust kohtulikult vähendatud ega nõuete ebamõistlikkust tõendatud. Võlausaldaja poolt sõidukite realiseerimise eest makstud tasud on arvestatud Saksa Auto koostööpõhimõtete kohaselt, st realiseerimistasud jäävad vahemikku 0,5%-0,6% arvestatuna sõiduki realiseerimisel ostja poolt tasutud müügihinnast. Nimetatud arvestuse alused on selgelt igas vastavas arves välja toodud. Võlgniku väited sõidukite tagastamisjärgsete väärtuste osas on paljasõnalised, kuivõrd võlgnik ei ole oma seisukoha tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Sõidukite tagastamisjärgse väärtuse hindamisel on aluseks võetud varade individuaalsed tunnused ja tehnilised näitajad - eelkõige mark, mudel, valmimisaasta, mootori võimsus, läbisõit, tehniline seisukord jne. Vastava analüüsi läbiviimise järgselt suunas võlausaldaja sõidukid müüki märkides esialgse pakkumishinna (tavapäraselt on esialgseks pakkumishinnaks ootuspärasest müügihinnast kõrgem hind, kuivõrd levinud on ostjate ootus pakkumishindade kaubeldavuse osas). Autode müügi– ja teenindusettevõtete Eesti Liit (AMTEL) koostatud ametliku statistika kohaselt registreeriti 2007.a kasutatud autodega 41 013 tehingut, 2008.a vähenes tehingute arv 22 552 tehinguni ja 2009. aastal oli tehingute arv kahanenud 10 980 tehinguni. Majandusseisu halvenemisega 2008.a lõpul ja 2009.a algul suunati hulgaliselt müüki liisingfirmadele tagastatud kasutatud sõidukeid ja pankrotivara. Samaaegselt karmistasid finantseerimisasutused krediteerimistingimusi, mis piiras ostjate ringi. TsÜS § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kohaliku keskmise turuhinna määramine on lihtsalt määratletav olukorras, kus konkreetset liiki esemetega tehakse tehinguid ning vastavate esemete osas on välja kujunenud hinnatase. Võlausaldaja märgib, et juhul, kui sõidukit ei õnnestu esialgse pakkumishinnaga realiseerida on võlausaldaja sunnitud langetama järk-järgult hinda, et äratada potentsiaalsete ostjate huvi sõiduki osas. Kuna vastava esialgse hinnaga ei olnud võimalik potentsiaalset ostjat leida ja ka ümberhindluse tegemise järgselt ei õnnestunud ostjat leida, tuli teha korduvaid ümberhindlusi korrapäraste ajavahemike järel (tavapäraselt 1 kuu). Sõidukite võõrandamise perioodiks kujunes keskmiselt 3 ja pool kuud. Tegelikult toimunud müügi hind võib olla tõendiks, mille abil saab tõendada eseme harilikku väärtust, seda näiteks juhul, kui näidatakse ära, et kõrgema hinnaga ei õnnestunud eset müüa ja selleks tehti mõistlikke pingutusi. Samale seisukohale on jõudnud ka Riigikohtu tsiviilkolleegium

tsiviilasjades nr 3-2-1-33-08, nr 3-2-1-77-08 ja nr 3-2-1-124-08. Võlausaldaja koostööpartner korraldas kauplemise sõidukitega selleks ettenähtud kauplemiskeskkondades, sh portaalis www.auto24.ee, tehes vajalikke pingutusi ning püüdes võõrandada sõidukeid kõrgeima hinnaga ja eranditult kõigil potentsiaalsetel ostjatel oli võimalik sõidukeid omandada. Võlgniku puhul on tegemist sõidukite võõrandamisprotsessi igapäevase majandustegevuse raames läbiviiva ettevõttega, kes ei suutnud samaaegselt leida parema hinnaga ostjat ja kes 2009. aasta jooksul suutis Virumaa Teataja andmetel müüa oma majandustegevuses üldse vaid 2 sõiduautot. Võlausaldaja on seisukohal, et kõnealuste sõidukite müügiprotsessides on järgitud vajalikku hoolsust ja tavapäraseid protseduure ning tegelikult toimunud müügi hind vastas sõidukite väärtusele võlausaldajale sõidukite tagastamise hetkel. Võlgniku väide maksejõulisuse kohta on paljasõnaline ja vastuoluline. Võlgnik ei ole esitanud täpset ülevaadet oma finantsseisundi kohta ning esitab teadlikult valeväiteid, jättes vastuseta kõik võlausaldaja tõstatatud küsimused 2010.aasta aruande osas. Võlgniku 2010.a majandusaruande kohaselt on käibevaraks olevaid rahalisi vahendeid 31.12.2010 seisuga vaid 255.07 euro ulatuses. Võrreldes varude ja laenukohustuste väärtuseid bilansis on eeldatav, et võlgnik on finantseerinud varude soetamist laofinantseeringu teel, st varude väärtust ei saa pidada võlgniku likviidseks käibevaraks. Aruandes toodud kohustuste „võlad tarnijatele“ kohta avaldatust on tuvastatav, et soetatud varade eest ei ole tarnijatele makstud; Võlgniku lühiajaliste kohustuste mahtu puudub võlgnikul igasugune maksevõime, kuivõrd lühiajaliste kohustuste maht ületab tema rahaliste vahendite suurust 276-kordselt.. Võlgnik ei ole 2010.a. majandusaasta aruandes kajastanud ka võlausaldaja nõuet, seda ka mitte osaliselt, st ulatuses, millises võlgnik on nõude kirjalikult aktsepteerinud. Võlgniku vastu on ALD Automotive Eesti AS, reg.-kood 11094435, esitanud tsiviilhagi, mille esemeks olevast nõudest, 7265.56 eurot.. Nimetatud kohustus ei nähtu aruandest. Esimeses astmes on Harju Maakohus võlausaldaja ALD Automotive Eesti AS nõude rahuldanud täies ulatuses ja võlgniku esitatud apellatsiooni on Tallinna Ringkonnakohus rahuldatud ulatuses, mis sätestab puudulikult läbiviidud eelmenetlust seoses nõude aluseks oleva lepingulise suhte määratlemisel ja menetlusõiguse normide rikkumist määruse resolutsioonis kohtuotsuse põhistamisel. Kordagi ei ole viidatud võlausaldaja ALD Automotive Eesti AS nõude puudumisele. Seega on täiendavalt tuvastatav võlgniku käitumine võlausaldajate ees ja oma finantsaruannete avaldamisel, st võlgnik hoidub kõrvale oma kohustuste täitmisest ja ei kajasta oma kohustusi ka majandusaasta aruannetes adekvaatselt. Võlgnik on 2010.a. majandusaasta aruande koostamisel teadlikult varjanud oma kohustuste mahtu ja esitanud seega ka oma seisukohas 31.08.2011 teadlikult valeväiteid.

VI. Võlausaldaja ja võlgniku seisukohad 27.09.2011 toimunud toimunud eelistu eelistungil. ngil. Avaldaja jääb jääb parandatud pankrotiavalduses toodud asjaolude ja taotluse juurde. Võlgnik jääb oma 01.08.2011 ja 31.08.2011 vastuväidetes toodud seisukohtade juurde. Võlgnik leiab, et võlausaldaja ei ole pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ega nõude olemasolu tõendanud (PankrS § 15 lg 3 p 4). 02.12.2009 pankrotihoiatuses märgitud nõue tulenes viiest liisingulepingust, kuid pankrotiavalduses on nõudesse lülitatud eelnevat hoiatust tegemata veel 6 liisingulepingut ja nõude suuruseks on juba 75 104.15 eurot ehk siis 51 106.60 eurot suurem pankrotihoiatuses märgitust (23 997.55 eurot). Nimetatud kuue liisingulepingu järgi muutusid nõuded sissenõutavateks alles peale 02.12. 2009 tehtud pankrotihoiatust. Pankrotiavalduse aluseks olevad nõuded olid kuni 03.08.2011 kohtuistungini sisuliselt anonüümsed ehk siis alusetud. 02.12.2009 pankrotihoiatus ja 20.07.2011 pankrotiavaldus esitati nõuete põhjal, mille alusdokumendid esitati alles kohtus.

15.08.2011 pankrotiavalduse täpsustuses võlausaldaja tunnistab: "Võlausaldajal puuduvad tõendid nõude aluseks olevate dokumentide varasema kättetoimetamise kohta, mistõttu ei ole võimalik võlausaldajal esitada kohtule tõendeid kättetoimetamise kohta." Võlgnikul ei olnud varem võimalust nõuete põhjendatust selgitada või neid nõudeid täita ja seda võlausaldajast tulenevate asjaolude tõttu. VÕS § 119 lg 2 kohaselt võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral vastutab võlgnik oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske ettevaatamatuse tõttu. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja peab esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta (PankrS § 10 lg 4). AS DnB Nord Liisingu juhatuse otsusega nr 6 12.10.2007 kinnitatud "Liisingulepingu üldtingimused (kasutusrent)" punkt 10.5 järgi liisingulepingu ülesütlemisel liisingueseme võõrandamisest saadud rahasumma arvelt kustutatakse esmajärjekorras liisingulepingu ülesütlemise, valduse ülevõtmise ja liisingueseme võõrandamisega kaasnenud dokumentaalselt tõestatud ja põhjendatud kulud. Võlgnik vaidleb nõudele vastu.. Võlgnik on nõus pankrotiavalduses toodud täpsustusega, et 07.03.2008 ja 02.04.2008 sõlmiti tagasimüügilepingud. Pankrotihoiatus 02.12.2009 esitati selles märgitud liisingulepingu nr 063445 ja pankrotiavaldus esitati nõuete alusel, mis tulenesid liisingulepingutest nr 063445 ja 058874. Liisinguleping ning müügileping on erinevad tehingud ning võlgnikul on õigus eelnevalt teada, millisel õiguslikul alusel võlausaldaja nõue põhineb. Kuna võlausaldaja pankrotiavalduse paranduse kohaselt on tegemist müügilepingutega, siis vara müügiprotsessiga seonduvate kulude (362.80 ja 548.73 eurot) heastamist müügilepingute järgi nõuda ei saa. Tagasimüügilepingu nr 058874 punkt 1 järgi OÜ Võidu Auto ostab AS DnB Nord Liisingult tagasi sõiduauto Fiat Croma ja punkt 3 järgi sõiduki müügihind tagasimüügil on 13765.38 eurot, millele lisandub käibemaks. Tagasimüügilepingu nr 063445 punkti 1 järgi OÜ Võidu Auto ostab AS DnB Nord Liisingult tagasi sõiduauto Nissan Primera ja punkt 3 järgi sõiduki müügihind tagasimüügil on 11 923.86 eurot, millele lisandub käibemaks. Nõuded ise on nii esmases pankrotiavalduses kui ka pankrotiavalduse järgi identsed - 9068.51 ja 4110.83 eurot. Selgusetu on, kuhu jäid tagasimüügi summad, millised pidi tasuma võlgnik, mis sai lisandunud käibemaksust, mida müügilepingu järgi peab maksma ja liisingulepingu järgi makstavatelt tasudelt mitte. VÕS § 78 lg 1 järgi kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Tagasimüügilepingutest nr 058874 ja 063445 tuleneb üheselt, et kohustuse täidab ja sõidukid ostab tagasi OÜ Võidu Auto. Nende autode müük võlausaldaja poolt ja sellest tulenev nõue ei ole seaduslikud. Võlausaldajal oli võimalus kohustuste rikkumise korral rakendada VÕS § 101 ettenähtud õiguskaitsevahendeid. VÕS § 367 lg 2 tulenevalt on võlgnik vaidlustanud ka pankrotiavalduse nõudesse lülitatud tasumata osamaksetelt arvestatud intressimaksed kogusummas 810.43 eurot, tuginedes seejuures ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsusele 19.04.2006 nr 3-2-1-29-06. Kui võlgnik vaidleb põhjendatult nõudele vastu ja kohus asub seisukohale, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust, siis ei saa kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel kohtuotsusega võlgniku maksejõuetust välja kuulutada ka juhul, kui võlgnik on maksejõuetu. Lähtudes eeltoodust palub võlgnik jätta esitatud pankrotiavalduse alusel ajutine haldur nimetamata ja lõpetada menetlus. Menetluskulud palub võlgnik jätta AS DnB Nord Liising kanda.

VII. Kohtu otsustus, selle aluseks olevad asjaolud ja õiguslik põhistus.

Kohus leiab, et tulenevalt võlgniku poolt pankrotiavalduses toodud võlanõude vaidlustamisest ei ole PankrS § 15 lg 3 p 1 tulenevalt põhjendatud ajutise halduri määramine ning menetlus asjas kuulub lõpetamisele.

PankrS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vaidlused nõuete üle, muu hulgas nõuete tunnustamise ja vara tagasivõitmise üle, ning võlausaldaja üldkoosoleku otsuste vaidlustamine toimuvad hagimenetluses. Ajutise halduri nimetamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses. PankrS § 15 lg 1 tulenevalt otsustab kohus pankrotiavalduse menetlusse võtmise järel kümne päeva jooksul ajutise halduri nimetamise, tehes selle kohta määruse. Kui ajutise halduri nimetamine tuleb otsustada eelistungil, otsustab kohus kümne päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest istungi toimumise aja ja edastab kutsed. Sellisel juhul otsustab kohus ajutise halduri nimetamise 20 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest. PankrS § 16 lg 1 tulenevalt, kui pankrotiavalduse esitas võlausaldaja, peab kohus ajutise halduri nimetamise otsustamiseks eelistungi, kuhu kutsutakse pankrotiavalduse esitaja ja võlgnik. Kuna pankrotiavalduses toodud asjaoludest ei selgunud võlgniku tegelik varaline olukord ja teadmata oli tema seisukoht pankrotiavalduse aluseks oleva nõude suhtes, siis pidas kohus vajalikuks ajutise halduri nimetamise otsustamiseks eelistungi pidamist. Käesolevas asjas ei ole vaidlust avaldaja ja võlgniku vahel selles, et nende vahel oli sõlmitud pankrotiavalduses märgitud 11 liisingulepingut võlausaldaja poolt võlgniku soovil sõidukite omandamise ning seejärel nende võlgniku valdusesse ja kasutusse andmise üle. Kahe nimetatud liisingulepingu lõppemisel oli sõlmitud sõidukite tagasimüügilepingud (leping nr 058874 ja 063445). Vaidlus puudub ka selles, et käesolevaks ajaks on liisingulepingud üles öeldud ja sõidukid liisinguandjale tagastatud. Võlgnik on vaidlustanud pankrotiavalduse aluseks olevad liisingulepingutest tulenevad nõuded vara tagastamisaegse väärtuse ja müümisel kaasnenud kulude ja kahjude osas ning seda kõigi lepingute suhtes. PankrS § 10 lg 1 tulenevalt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. AS DnB NORD Liising on võlgniku - OÜ Võidu Auto vastu pankrotiavalduse esitamisel põhistanud võlgniku maksejõuetust PankrS § 10 lg 2 p 1 alusel, so - võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Vastavalt PankrS § 10 lg 3 võib pankrotiavalduse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud asjaoludel esitada võlausaldaja, kelle nõue on muutunud sissenõutavaks. PankrS § 10 lg 4 sätestab, et pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja peab esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kohus nõustub võlgniku vastuväitega, et pankrotiavalduses märgitud nõue ei olnud pankrotihoiatuse tegemisel 02.12.2009 veel sissenõutav. Võlausaldaja poolt OÜ-le Võidu Auto 02.12.2009 kirja tekstis märgitud pankrotihoiatuses on nõude suuruseks 375 490.09 krooni (23 997.55 eurot) ning nimetatud nõue tulenes viiest liisingulepingust nr 063445, 081906, 086037, 098562 ja 099778 (lk 87). Kohtule esitatud pankrotiavalduse nõue on esitatud tulenevalt 11 liisingulepingust kokku summas 75 104.15 eurot, millest kuue lepingu (nr 052786, 058874, 077088, 091301, 098614, 102089) osas pankrotihoiatust ei ole esitatud. Seejuures on pankrotiavalduses 20.09.2011 tehtud parandusele vastavalt kahe lepingu puhul tegelikult tegemist tagasimüügilepingutega. Ühte nimetatud lepingutest (nr 058874) ei ole pankrotihoiatuses toodud nõude puhul ka liisingulepinguna märgitud (lk 66). Kohus nõustub võlgnikuga, et tegemist on antud juhul erinevate tehingutega ning võlausaldaja poolt 20.09.2011 esitatud tagasimüügilepingutest müügikulude hüvitamise nõuet ei nähtu (lk 189-190). Pankrotiavaldusse lülitatud kuue liisingulepingu alusel võlanõudes märgitud müügikahjud said tekkida alles peale liisinguautode müümist, kuid müük on toimunud peale pankrotihoiatuse

esitamist, mistõttu ei olnud müügikahju ka pankrotihoiatuse esitamise ajal veel sissenõutavaks muutunud. Nimelt müüdi liisingulepingu nr 052786 liisinguese Fiat Sedici 25.02.2010 (lk 97), lepingu nr 058874 - Fiat Croma 25.01.2010 (lk 102), lepingu nr 077088 Fiat New Ducato Sharky 19.01.2010 (lk 110), lepingu nr 102089 ese Fiat Croma müüdi 22.12.2009 (lk 141). Kohus nõustub võlgniku vastuväitega ka selles, et võlgnikul oli õigus teada juba pankrotihoiatuse esitamisel, millisel alusel nõue on esitatud ning millised on nõuet põhistavad dokumendid. Võlgnik - Võidu Auto OÜ - on oma vastuses pankrotihoiatusele nr 258 09.12.2009 märkinud, et 02.12.2009 võlausaldaja kirjas toodud nõue summas 375 480.09 krooni on alusetu, tõendamata ning meelevaldne, mistõttu ei ole kirjas väljendatud pankrotihoiatuseks seaduslikku alust. Võlgnik märgib, et kirjale ei ole lisatud ühtegi võlanõuet põhistavat dokumenti ega tõendit – autode hindamisakte, müügilepinguid, kuludokumente. Puuduvad viited müügiprotsessiga kaasnenud kuludest. Nõude suuruse määramisel tuleks võlgniku hinnangul lähtuda liisingueseme väärtusest selle liisinguandjale tagastamise hetkel (lk 87). Samasisulise vastuse on võlgnik saatnud võlausaldajale juba 30.10.2009 (kiri nr 236; lk 88) vastuseks 28.08.2009 võlausaldajalt saadud võlateatisele. Võlgnik märgib selles kirjas, et võlausaldaja teatises toodud summa 72 017.39 krooni tasumiseks ei ole viidet konkreetsele lepingule ega seadusele, mille alusel tuleks summa tasuda; samuti puuduvad viited, millise hinnaga liisinguese võõrandati ja milline oli selle väärtus võõrandamise hetkel ning millised olid kaasnenud kulud. Pankrotihoiatusele võlgniku poolt esitatud vastuväite järel ei ole võlausaldaja võlgniku soovitud dokumente ega tõendeid esitanud ning võlgniku vastuväited ka hilisematele võlausaldaja poolt samade lepingute alusel edastatud võlateatistele on jäänud samaks. Võlausaldaja poolt on kohtule esitatud võlgniku poolt nõude osalise tunnistamise tõendamiseks mais 2010 elektrooniliselt võlgniku edastatud kiri („Müügikahjust”; adressaat - hr A U; lk 94). Võlgnik on selles märkinud valmisolekut tasuda võlausaldajale summas 113 541.50 krooni. Võlgniku hinnangul ei ole aga selles kirjas tegemist ka osalise nõude tunnistamisega, vaid võlgniku kompromissettepanekuga, millega võlausaldaja ei nõustunud: võlgnik tegi ettepaneku võlausaldaja soovitud summast maha arvestada võlgniku tehtud kulud (sissemaksed ja kuumaksed) ning kulude jaotuse võrdsuse alusel jagada kulude vahe (227 983 krooni). Samas on võlgnik veel märkinud, et võlausaldaja poolt esitatud tabel müügikahju kohta ei ole aktsepteeritav, sest võlausaldaja poolt on liisinguesemete jääkväärtust käsitletud vääralt, kuna tabelis toodud müügihinnad on oluliselt väiksemad sõidukite tegelikest turuhindadest. Eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud ka arvestatud müügikahju (lk 94). Seega, olles tutvunud võlausaldaja esitatud pankrotiavalduse, pankrotiavalduse täienduse ning ka selle parandustega, samuti võlgniku vastuväidetega, kuulanud ära nii võlausaldaja kui võlgniku seisukohad ja uurinud nende esitatud dokumente, leiab kohus kohtus tuvastatud asjaoludel ja tõendeid kogumis hinnates, et võlgnik vaidleb pankrotiavalduses tema vastu esitatud nõudele põhjendatult vastu, sest PankrS § 10 lg 2 p 1 alusel võlgniku maksejõuetuse põhistamisel märgitud asjaolud ei ole võlausaldaja poolt tõendatud. Pankrotiavalduses toodud nõue ei olnud pankrotihoiatuse esitamisel veel samas ulatuses pankrotiavalduses tooduga sissenõutavaks muutunud ning nõuet on oluliselt avalduse esitamisel suurendatud, lülitades sellesse ka pankrotihoiatuse ajal veel mitte sissenõutavaks muutunud nõuded. Samuti ei olnud pankrotihoiatuses märgitud nõude aluseks olevaid dokumente vaatamata võlgniku esitatud kirjalikule vastuväitele ja sellekohastele taotlustele enne käesolevat kohtumenetlust võlgnikule esitatud ning kõiki võlgniku taotletud nõude aluseks olevaid dokumente ei ole esitatud käesoleva ajani, sh tõendeid võlausaldaja enda poolt temale esitatud arvete tasumise kohta (Saksa Auto AS arved müügiga kaasnenud hoolduskulude ja realiseerimise eest makstav tasu (nt, lk 136, 138 jj). Võlgnik ei ole võlausaldaja nõudeid võlausaldaja esitatud võlateatistes tunnistanud, kuid ei ole liisingulepingutest tulenevate nõuete osas võlausaldajalt saanud ka tasumiseks arveid, millelt muuhulgas nähtuks käibemaksu tasumise kohustus või selle puudumine, ning vastupidist (vastavate arvete võlgnikule väljastamist) ei ole võlausaldaja ka antud menetluses tõendanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlausaldaja ei ole pankrotiavalduses PankrS § 10 lg 2 p 1 alusel võlgniku maksejõuetust tõendanud. Tulenevalt võlgniku esitatud vastuväidetest ei ole võla-

usaldaja esitatud nõude tasumata jätmise põhjuseks mitte võlgniku maksejõuetus, vaid esitatud nõude mittetunnistamine. PankrS § 15 lg 3 p 1 tulenevalt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Kohus leiab, et käesolevas asjas vaidleb on võlausaldaja ja võlgniku vahel pankrotiavalduses toodud nõuete üle tekkinud sisuline vaidlus ning see kuulub lahendamisele hagimenetluse korras. Seoses pankrotiavalduse aluses toodud nõude põhjendatud vaidlustamisega ei pea kohus vajalikuks eraldi hinnata võlgniku maksejõulisust. Võlgniku poolt esile toodud asjaoludel on tegemist jätkuvalt tegutseva ettevõttega, täidetud on ka antud võlausaldaja ees teiste lepingute alusel ettenähtud kohustusi. Võlausaldaja enda poolt esitatud krediidiinfost nähtuvalt on võlgnik maksuvõlga vähendanud (lk 46-47) ning võlgniku enda väitel need käesoleval ajal puuduvad. Teistes tsiviilasjades võlgniku vastu esitatud nõuete osas veel jätkuvate vaidluste puhul nende nõuete hindamist ei pea kohus antud asjas võimalikuks. Kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb (PankrS § 15 lg 7).

Menetluskulude jaotus PankrS § 3 lg 2 kohaselt Pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt asjaolust, et ajutise halduri nimetamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses (PankrS § 3 lg 2), kuuluvad menetluskulud lahendamisele vastavalt hagita menetluse kohta sätestatule. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud, kelle huvides lahend tehakse. Vastavalt PankrS § 15 lg 6 sätestatule, kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodust tulenevalt kannab käesolevas asjas võlgniku menetluskulud pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja – AS DnB NORD Liiising. AS DnB NORD Liising kantud menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale võib pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse (PankrS § 15 lg 5). Kohtunik

(allkiri)

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Tea Toming

Kohtumäärus jõustus 26.oktoobril 2011.a Nooremreferent

Tea Toming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.