Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Ringkonnakohus menetleb hageja apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Rait Zirp esitas Tartu Maakohtusse hagi Silver Asu vastu põhivõla 220 euro ja viivise 77 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel sõlmitud 14.02.2011 leping, millega võttis kostja hagejalt laenu summas 200 eurot kolme kuulise perioodi tagasimaksetena summas 110 eurot kuus. Kostja on tasunud üksnes 110 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus kohustas kostjat hagi menetlusse võtmise määruses vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale isiklikult allkirja vastu 27.06.2011. Kostja on 29.06.2011 kohtule vastanud elektroonilise kirjaga. Kohus on seisukohal, et nimetatud dokument ei ole esitatud TsMS §-s 336 nõuete kohaselt (dokument ei ole varustatud saatja digitaalallkirjaga ning kohtul ei ole võimalik saatjat tuvastada), seega asub kohus seisukohale, et kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-st 1, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab hagis kostjalt viivist summas 77 eurot. Hageja ei ole hagiavalduses märkinud, kas tegemist on seadusjärgse või lepingu järgse viivisega, samuti ei ole märgitud viivisesumma arvestust (millisest summast ja millise perioodi eest on viivist arvestatud). Kohus asub seisukohale, et hageja ei ole viivisenõuet õiguslikult põhjendanud ning kohus jätab selle nõude rahuldamata.

Hageja nõue kostjalt tagastamata laenusumma osas kuulub rahuldamisele VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 396 lg 1 ja § 397 lg 1 alusel. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 220 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lõikest 1 ning § 173 lg 1, 4. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so. 74 % nõudest, jätab hageja menetluskulud 74% ulatuses kostja kanda ja 26% ulatuses hageja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduselt tasutud riigilõiv 28.76 eurot. RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 220 eurot tasuda riigilõivu 63.91 eurot. Seega on hageja tasunud esitatud hagilt riigilõivu ettenähtust vähem. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele vastavalt menetluskulude protsentuaalsele jaotusele menetluskulud summas 12.14 eurot (63.91 eurost 26% on 16.62 eurot, 28.76–16.62= 12.14). Kuna hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu ettenähtust vähem, kuid hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele, siis kohus mõistab TsMS § 179 lg 1 alusel kostjalt riigituludesse välja riigilõivu summas 35.15 eurot (63.91 eurost 74 % on 47.29 eurot, 47.29 – 12.14= 35.15).

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.