Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

BOÜ hagi Hagiavalduse kohaselt sõlmisid BOÜ (hageja) ja MIOÜ (kostja) 05.01.2006.a üürilepingu, mille kohaselt andis kostja hagejale üürile XXX/ XXX asuva mitteeluruumi üldpinnaga 36,6 m2. Üürileping lõpetati poolte kokkuleppel 01.08.2009.a. Üürilepingu kohaselt kohustus hageja tasuma kostjale ka tarbitud elektrienergia eest. Hageja pidi tasuma elektrienergia eest vastavalt hageja kasutuses oleva ruumi ruutmeetritele. Samuti pidi hageja tasuma olmeruumide elektri eest. Hagejale on saanud teatavaks, et kostja on rikkunud poolte vahel sõlmitud üürilepingut ja esitanud hagejale tunduvalt suuremaid elektriarved. Vastavalt ehitisregistri andmetele on XXX/ XXX asuva ehitise suletud netopind 1438,7 m2. Hageja kasutuses oli seega 2,54 % ehitise üldpinnast. Sellest tulenevalt pidi hageja tasuma ka 2,54 % suuruse osa elektriarvetest. Tegelikult esitas kostja hagejale arved elektrienergia eest tunduvalt suuremas summas. EEAS poolt esitatud arvete summa oli 100 239,72 krooni. Hageja oleks pidanud sellest maksma 2546,09 krooni. Kostja on hagejalt nõudnud aga 31 618,30 krooni. Seega on hageja tasunud alates 2007.a maist kuni üüritud eseme kasutamise lõpetamiseni elektrienergia eest rohkem 29 072,21 krooni. Kui arvestada, et hageja kasutuses oli 40 m2, siis on hageja elektri eest rohkem maksnud 28 831,64 kooni. Hageja nõuab 20 000 krooni hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 20 000 krooni. MIOÜ vastus hagile ja vastuhagi Kostja vaidles hagile vastu. Hageja nõuded on osaliselt aegunud. Üürilepingu kohaselt kasutas hageja 40m2 suurust pinda, mitte 36,6m2 suurust pinda. Lisaks pidi hageja tasuma elektri eest ka olmeruumide pealt. 29.04.2011.a esitas kostja vastuhagi. Poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt tuli lepingu lõpetamisest informeerida kirjalikult teist poolt kolm kuud ette. Hageja teavitas 24.07.2009.a

kostjat soovist üürileping 01.08.2009.a lõpetada. Pooled ei saavutanud üürilepingu lõpetamise tingimustes kokkulepet. 01.08.2009.a kolis hageja üüritud ruumist välja. Hageja väljakolimist üüritud pinnalt tuleb lugeda lepingu lõpetamise tahteavalduseks. Kuna lepingu lõpetamisest tuli teist poolt informeerida kolm kuud ette, siis ei saa lugeda lepingut lõppenuks enne 01.11.2009.a. Hageja jättis kostjale tasumata 2009.a augusti üüri summas 9840 krooni, septembri üüri summas 9840 krooni ja oktoobri üüri 9840 krooni. Seega jättis hageja tasumata 29 520 krooni. Kui eeldada, et leping lõppes 24.10.2009.a, siis jättis hageja kostjale tasumata 27 298,07 krooni. Lisaks eeltoodule oli hagejal kohustus tasuda üüri 2009.a juuli eest summas 9676 krooni. Hageja tasus 01.09.2009.a 4411,54 krooni. Ka hageja poolt tasutud tagatisraha 7000 krooni tuleb lugeda tasutuks üürivõla katteks. Seega jäi 25.10.2009.a seisuga hagejal tasumata 25 562,53 krooni. Harju Maakohtu 18.04.2011.a otsusega tsiviilasjas nr 2-09-60697 rahuldati kostja põhinõue 7000 krooni ulatuses ja viivisenõue perioodi 01.10.2009.a – 18.11.2009.a eest summas 5785 krooni. Kostjal on õigus esitada hageja vastu nõue ülejäänud võlanõude rahuldamiseks summas 18 562,53 krooni ja viivisenõude rahuldamiseks alates 19.11.2009.a. Arvestades kokkulepitud viivisemäära 0,5 % päevas, moodustab kostja viivisenõue perioodi 19.11.2009-04.12.2009.a eest kokku 1437,47 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus kostja hagejalt välja mõista 20 000 krooni. BOÜ vastus vastuhagile Hageja vaidles vastuhagile vastu. Pooled lõpetasid üürilepingu 01.08.2009.a poolte kokkuleppel. Selle kohta koostati ka lepingueseme üleandmise- ja vastuvõtmise akt ning hageja on kostjale üürieseme tagastanud. Kohtu põhjendused Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 05.01.2006.a üürilepingu, millega kostja andis hageja kasutusse Tallinnas XXX/ XXX hoones asuvad ruumid. Ebaõige on hageja väide, et üüritud ruumide pind oli 36,6 m2. Lepingu punktist 1.1 selgub, et ruumide üldpind oli 40m2. Tulenevalt üürilepingu p 2.1.1 kohustus hageja tasuma elektrienergia tarbimise eest vastavalt üürniku kasutuses oleva ruumi ruutmeetritele ja olmeruumide kasutamisele. Kostja ei vaidlustanud hageja väidet, et alates 2007.a maist kuni üüritud eseme kasutamise lõpetamiseni hageja poolt on EEAS esitanud kostjale arveid elektrienergia eest summas 100 239,72 krooni. Ehitisregistri andmetest selgub, et XXX/ XXX elamu suletud netopind on 1438,70 m2. Arvestades hageja kasutuses olnud ruumide pindala ja kogu ehitise netopinna suhet, oleks hageja pidanud tasuma elektrienergia eest 2786,66 krooni. Arvetest nähtuvalt on kostja nõudnud hagejalt olmeruumide elektri eest 40 krooni kuus. Seega pidi hageja tasuma alates 28.05.2007.a kuni ruumidest väljakolimiseni olmeruumide elektri eest 1080 krooni. Kokku pidi hageja tasuma elektri eest 3866,66 krooni. Hageja on kostjale tasunud aga 31 618,30 krooni. Seega on hageja tasunud kostjale elektrienergia eest 27 751,64 krooni rohkem. Hageja nõuab kostjalt enamtasutud maksete osalist hüvitamist alates 2007.a oktoobrist summas 20 000 krooni. Kuna kostja on nõudnud hagejalt lepingus ettenähtust suurema summa tasumist, siis on kostja tekitanud hagejale kahju. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 on hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Seega tuleb hageja hagi rahuldada ning kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 1278,23 eurot (20 000 krooni). Kostja on leidnud, et hageja nõue on osaliselt aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Kuna hageja nõuab kostjalt alates 2007.a oktoobrist tehtud maksete osalist hüvitamist, siis ei ole hageja nõue aegunud.

Kostja on esitanud hageja vastu vastuhagi üüri ja viivise väljamõistmiseks. Üürilepingu ja selle 01.02.2009.a sõlmitud lisa kohaselt pidi leping kehtima 31.01.2012.a. Alates 01.02.2009.a oli üüri summaks 8200 krooni, millele lisandub käibemaks. Lepingu p 6.3 järgi pidi lepingut lõpetada sooviv pool informeerima sellest teist poolt kirjalikult ette vähemalt kolm kuud. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja teavitanud 24.07.2009.a e-kirjaga kostjat lepingu lõpetamise soovist alates 01.08.2009.a. Kostja on 27.07.2007.a e-kirjaga vastanud, et ta nõustub juhul, kui hageja maksab viimasena esitatud arve ja tagatisraha 7000 krooni jääb kostjale. Samal päeval teatas hageja, et ta soovib makse pikendust 11. augustini 2009.a. 28.07.2009.a e-kirjas kostja nõustus sellega. 13.08.2009.a teavitas kostja hagejat, et hageja ei ole kokkulepitud summat maksnud. Samuti märkis kostja, et kui sama päeva jooksul rahasummat ei tasuta, siis esitab kostja nõude kolme kuu üürisumma ulatuses. Vaidlust ei ole, et hageja nõutud summat ei tasunud. Seega ei saavutanud pooled kokkulepet üürilepingu lõpetamiseks. Poolte kokkulepet üürilepingu lõpetamiseks ei tõenda ka asjaolu, et pooled on 01.08.2009.a allkirjastanud lepingueseme üleandmise-vastuvõtmise akti. On mõistetav, et kui üürnik soovib üüripinna otsese valduse üürileandjale üle anda, siis võtab üürileandja selle vastu. See ei tähenda aga seda, et lepingueseme vastuvõtmisega nõustuks üürileandja üürilepingu lõpetamisega poolte kokkuleppel. Üürilepingu kehtivusaja jooksul on üürnikul õigus, mitte kohustus, üüritud eset kasutada. Kuna üürilepingu p 6.3 kohaselt tuleb lepingu lõpetamisest teavitada teist poolt vähemalt kolm kuud ette, siis tuleb lugeda leping üles öelduks alates 24.10.2009.a. Eeltoodust tuleneb, et hageja pidi kostjale tasuma üüri kuni 24. oktoobrini 2009.a. Perioodi 2009.a juuli kuni 24.10.2009.a eest pidi hageja tasuma üüri 36 974,07 krooni. Hageja tasus 01.09.2009.a 4411,54 krooni. Lisaks oli hageja eelnevalt tasunud tagatisraha 7000 krooni. Need summad on võimalik arvestada tasumata üüri katteks. Seega jäi hagejal tasumata 25 562,53 krooni. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Asja materjalidest nähtub, et tsiviilasjas nr 2-09-60697 nõudis kostja hagejalt põhivõlga 7000 krooni ja viiviseid 5785 krooni kuni 18.11.2009.a. Seega on kostjal õigus käesolevas asjas nõuda hagejalt üürivõla summas 18 562,53 krooni tasumist. Tulenevalt üürilepingu p 4.1 on kostjal õigus nõuda hagejalt viivist 0,5 % päevas võlgnetavalt summalt. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista ka viivis ajavahemiku 19.11.2009.a – 04.12.2009.a eest summas 1437,47 krooni. Kokku kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele 1278,23 eurot (20 000 krooni). Seega kuulub vastuhagi rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 sätestab, et kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, taasarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Seega kuuluvad poolte nõuded tasaarvestamisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna poolte nõuded teineteise vastu tasaarvestatakse, siis tuleb kummagi poole menetluskulud jätta poole enda kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme

kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.