Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Reet Allikvere, Ülle Jänes, Gaida Kivinurm

Määruse tegemise aeg ja koht

13.06.2011, Tallinn

Tsiviilasja number

2-09-60697

Tsiviilasi

MOBELENT INVEST OÜ hagi BOSIR OÜ vastu 12 785 krooni saamiseks

Hagi hind

447,38 eurot (7000 krooni)

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.04.2011 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

BOSIR OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised, nende esindajad

Hageja MOBELENT INVEST OÜ (registrikood 10783374), Tolli 1, Tallinn, 10133, esindaja adv Vadim Filimonov Kostja BOSIR OÜ (registrikood 11099384), Mere pst 4, Tallinn, 10111, esindaja Heldur Raig

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Keelduda kostja BOSIR OÜ poolt Harju Maakohtu 18.04.2011 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see esitajale. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega. Edasikaebe kord Käesoleva kohtumääruse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Asjaolud 26.07.2010 esitas MOBELENT INVEST OÜ Harju Maakohtusse hagi BOSIR OÜ vastu 12 785 krooni saamiseks. Harju Maakohus tegi 18.04.2011 otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt BOSIR OÜ-lt välja põhivõlgnevuse 7000 krooni ning viivise 5785 krooni ehk kokku 817

eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Kostja maakohtu otsusega ei nõustunud ja esitas selle peale 19.05.2011 apellatsioonkaebuse. Kostja palus tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses, teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja kaebus tagastada selle esitajale. Hageja esitas kohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles taotles kostjalt võlgnevuse väljamõistmist. Lähtudes lg-st 2 on tsiviilasja hinnaks 447,38 eurot (7000 krooni), kokku nõue 12 785 krooni (817,11 eurot). Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole, menetleb kohus hagi lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Nimetatud sätte eesmärk on väiksema hagihinnaga asjades menetluse lihtsustamise ja kiirendamise kaudu tõhusama õigusemõistmise tagamine. Seega on käesoleval juhul tegemist lihtmenetluses menetletava hagiga lg 1 tähenduses, mille osas on edasikaebeõigus piiratud. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi, või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole edasikaebamiseks luba andnud. See asjaolu, et maakohus märkis kohtuotsuses edasikaebamise korra, ei ole edasikaebamise loa andmine lg 21 tähenduses, vaid seadusest tuleneva nõude täitmine. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel lg-s 21 sätestatud alustel. Kui maakohus ei ole TsMS 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema. Vaid juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi, võtab kohus apellatsioonkaebuse menetlusse. Ringkonnakohus on seisukohal, et neid eeldusi, mis tingiksid kaebuse menetlusse võtmise, ei esine. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna alust teha teistsugust järeldust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul õiguslik alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.