Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-10-59235
Kohtuasi
Osaühing (OÜ) Decosintez hagi Juri Nesterenko vastu võla nõudes 3 143,17 eurot (49 180 krooni) Hageja: OÜ Decosintez (registrikood 11482137, asukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: Liubov Shulga (e-post: [email protected]) Kostja: Juri Nesterenko (isikukood 35608172239, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja volikirja alusel: Mihhail Tuštšenko (e-post: XXX) Hagimenetlus 13.09.2011, avalik kohtuistung Istungisekretär Olga Kolesnitšenko, tõlgid Vaike Hanni, Tarmo Raud Hageja seaduslik esindaja ja tema nõustaja Olga Närgi, kostja lepinguline esindaja
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud
Tamara Šabarova
Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-59235 jätta kostja Juri Nesterenko kanda.
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Tsiviilasi nr 2-10-59235
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohtule 26.11.2010 esitatud hagiavalduse kohaselt 22.06.2010.a poolte vahel oli sõlmitud müügileping nr 53-06, mille kohaselt hageja kohustus müüjale valmistama ning müüma köögimööbel (p 2.1). Vastavalt lepingu p-le 2-3- lepingu hind moodustas 99 180 krooni. Kooskõlas lepingu p-le 2.4. kostja pidi tasuma nelja osa kaupa, aga hageja kohustused on sätestatud lepingu p-s 7-1, mille kohaselt hageja pidi valmistama mööbli 75 päeva jooksul esimese tasumise päevast. Kuna leping oli sõlmitud 22.06.2010.a, siis hageja pidi täitma kohustusi lepingu kohaselt kuni 7. septembrini 2010.a. Ettemaksu 25 000 krooni kostja on tasunud lepingu sõlmimise päeval, ülejäänud osad kostja pidi tasuma kolme tööpäeva jooksul alates päevast, kui müüja teavitab mööbli valmistamisest. Hageja teavitas kostjat mööbli valmistamisest 20. augustil 2010.a ning palus tasuda lepingu kohaselt ülejäänud summa. Kostja ei ole täitnud oma tasumisekohustusi, mis on sätestatud lepingus p 7.2, ning nõudis paigaldada mööbel enne tasumist. On vaja ka märkida, et kostja takistas hageja töötajatele paigaldada mööblit kui ka tehnikat. Hagi esitamise momendil hageja, tulles järeldusele, et kostja püüab teha kõik, mis temast sõltus, et edasi lükata paigaldamisega, et nõuda hagejalt lepingu rikkumise eest hüvitist. Juhul kui kostja jääb kohtumenetluses, et hageja rikub oma kohustusi tähtaja rikkumisega, siis hageja esitab taotluse tunnistajate ülekuulamisest. Hageja, välistades konflikti, paigaldas mööblit, kuid kostja jälle keeldus tasumisest, nõudis siseviimistlus tehnika paigaldamist. Hageja nõudis tasuda lepingu p 2.-1 ning 2.5 kohaselt müügitasu, kuid kostja 26.08.2009.a on tasunud ainult 25 000 krooni. Seega kostja sai hageja poolt valmistatud mööbli, mille eest kostja on tasunud ainult 50 000 krooni. Ülejäänud summat lepingu järgi, 49 180 krooni, kostja keeldus tasumast ning arvab, et hageja rikkus mööbli valmistamise tähtaega. Kostja esitas hagejale kirjalikus vormis põhjendamatu pretensiooni, mille hageja esitab kohtule. Hageja arvab, et esitatud pretensioon on alusetu ning märgitud lepingu rikkumised on kostja poolt tõendamata, hageja arvab, et asi tuleb lahendamisele ainult kohtu korras.
2(7)
Tsiviilasi nr 2-10-59235
Kostja esitas pretensioone tootmistehnoloogia rikkumisest, mis väljendus sellest, et köögimööblis klaaside jaoks ustes tehtud pilud, mis olid tehtud selleks et temperatuuri muutumisel köögis klaas ei praguneks. Pilud on tehtud tehnoloogiaga kooskõlas, aga hageja pakkus parandada. Hageja pakkus kostjale, kui kostja esitab kirjalikus vormis avaldust, et ta palub köögiukse pilud välja vahetada (kuigi see ei vasta tehnoloogiale). Kostja edaspidi keeldus oma pretensioonist selles osas. Kostja ei ole tasunud hagejale 49 180 krooni. Lepingu p 2.7 järgi hagejal on õigus nõuda kostjalt viiviseid 0,5% iga tasumisega viivitatud päevade eest. Hageja teavitas kostjat mööbli valmistamisest 20.08.2010.a, seega kostja pidi tasuma kõik tasumata summad kuni 23.08.2010.a. 27.10.2010.a kostja esitas kirja, mille kohaselt arvab, et hageja on rikkunud lepingutingimusi ning palus välja maksta temale 21 434,60 krooni. Hageja arvab, et kostja on oluliselt rikkunud lepingutingimusi ning oma õigustamiseks esitas hagejale põhjendamata nõudeid. Seega hageja arvab, et kostjaga ei ole võimalik saavutada kompromissi ning on sunnitud pöörduma kohtusse. Hageja esitab nõude ainult tasumata summade osas. Allpool paigaldatud tabeli järgi ning juhindudes lepingu p 2.7. hagejal on õigus nõuda kostjalt viivised summas 24 098,20 krooni. Arve nr. Tasumata Tasumise Viivitatud Viivis kr. jääk tähtaeg päevad
49 180,00 20.08.2010
24098,20 098,20 Ülaltoodust lähtudes hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 49 180 krooni ning 24 098 krooni viivised. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 123 kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud 26.11.2010. TsMS § 124 lg 1 esimese lause kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Vastavalt TsMS § 133 lg 1 hagihind arvutatakse põhinõude järgi. Sama paragrahvi lg-st 2 tuleneb, et hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. 3(7)
Tsiviilasi nr 2-10-59235
Seega antud asja hind on 3 243,17 eurot (49 180 krooni).
Hagi vastuse kohaselt (tl 24-25) kostja ei tunnista hagi täies ulatuses. Kostja vaidleb vastu hagi väidetele ja osutab väidetele, mille kostja tõi oma kaebuses, mis oli hagejale saadetud 27.10.2010.a Tarbijakaitseseaduse § 19 korras, mille koopia on hageja lisanud hagiavaldusele. Antud kaebuses kostja kirjeldab üksikasjalikult köögimööbli müügilepingu müüja (hageja) poolseid rikkumisi müügilepingu eseme - köögimööbli komplekti komplektsuse, kvaliteedi ja tarnetähtaegade ning montaaži osas. Hagile vastuse esitamisel jääb kostja oma 27.10.2010.a kaebuses toodud väidete juurde müügilepingu tingimuste hagejapoolse rikkumise osas komplektsuse, materjalide kvaliteedi, tähtaegade ja montaaži kvaliteedi mittevastavuse suhtes. Kostja osutab, et hagejale 27.10.2010.a esitatud kaebuses toodud väited on samuti hagile esitatud vastuse väideteks. Samuti kostja osutab, et hageja jättis vastuseta kostja 27.10.2010.a kaebuse ning ei kõrvaldanud puuduseid ega tasunud viivist kohustuse täitmisega viivitamise eest, millega seoses pole hageja kasutanud ära kõiki vaidluse kohtueelse lahendamise vahendeid. Seega tuleb jätta rahuldamata hagi põhinõue põhivõla summas 49 180,00 krooni väljamõistmise osas, samuti viivise 24 098,00 krooni väljamõistmise nõue. Lähtudes ülaltoodud asjaoludest ja toodud põhjendustest, kostja ei tunnista hagi täies ulatuses. Menetluskulud panna hagejale.
Hageja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta (tl 32-34) hageja arvab, et kostja vastuses väljatoodud asjaolud ei ole põhjendamatud. Kostja viitas 27.10.2010.a esitatud kaebusele, mille hageja sai kätte ... 2010.a Kaebus on põhjendamatu järgmiste asjaolude alusel:
Tsiviilasi nr 2-10-59235
Hageja arvamusel kostja paljasõnalised nõuded on suunatud sellele, et vähendada lepingu maksumust. Käesoleva ajani kostja kasutab mööblit tehnikaga ning käesolevaga kostja ei ole esitanud tõendeid, milliseid puuduseid peab hageja kõrvaldama, v.a esitatud kiri. On vaja ka märkida, et lepingu p 7,3 sätestab, et hageja pidi paigaldama mööbli 5 päeva jooksul pärast seda, kui kostja maksab lepinguhinna täies ulatuses. Kostja käesoleva ajani ei ole tasunud lepingu hinda, millega on rikkunud lepingutingimusi. Lepingu p 2.7 hagejal on õigus nõuda kostjalt viiviseid 0,5% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hagi esitamise momendil viivised moodustasid 24 098,20 krooni. Kuna lepingus on ette nähtud, et hagejal on õigus nõuda 0,5% viivist iga tasumisega viivitatud päeva eest ning hagi esitamise momendil hageja arvas, et kostja isegi maksab lepingutasu, mis ei ole toimunud, seega hageja peab nõudma kõik viivised, millised on ette nähtud lepingus. Arvamuse esitamise momendil viiviste summa moodustab juba 44 753,80 krooni. Viivise arvestus 18.02.2011.a seisuga (0,5% päevas) Arve nr.
Tasumata jääk
Tasumise Viivitatud Viivis kr. tähtaeg päevad
49 180,00 20.08.2010
44 753,80
44 753,80
Hageja arvab, et tal on õigus nõuda kostjalt kõiki viiviseid, mis on arvestatud asja lahendamise päevaks, aga viiviste summa ei pea ületama põhivõlgnevust arvestades kohtupraktikat. Alates 01. jaanuarist 2010.a Eestis on kehtiv euro. Alates euro kasutuselevõtmisest fikseeriti Eesti krooni kurss euro suhtes 1 EUR = 15,64664 EEK. Seega hageja peab ümber arvestama oma nõuded eurodeks. Ülaltoodu alusel ning arvestades, et kostja ei tunnista hagiavaldust, mis tõendab, et ainult kohtu korras hageja on saanud kaitsta oma õigusi, hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 3 143,17 euro ning viivised suuruses 0,5% iga tasumisega viivitatud päeva eest kohustuste täitmiseni, mis ei pea ületama põhivõlgnevust. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud.
Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde.
Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. 5(7)
Tsiviilasi nr 2-10-59235
Poolte vahel 22.06.2010 sõlmitud lepingu nr 53-06 (tl 5, tõlge tl 27-28) punkti 1.1 kohaselt antud lepingu alusel Müüja (hageja) kohustub maha müüa, aga Ostja (kostja) kohustub osta Kaup tingimustel ja selle hinna eest, mis on antud lepingus kindlaksmääratud. Sama lepingu p 2.1 kohaselt müüdavaks tooteks on köögimööbel ja p 2.3 järgi on lepingu hind on 99 180 krooni (7000 kr + 2000 kr montaaž + 21870 tehnika + 5310 pesu). Lepingu punkti 2.4 kohaselt ettemaks on 25000 kr. Jääk on kolmeks osaks 25000 kr + 25000 kr + 24180 kr. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 22.06.2010 kostja tasus kostjale ettemaksuna 25 000 krooni (tl 6) selgitusega „köögimööbli valmistamine“ ja 26.08.2010 veel 25 000 krooni (tl 6 pöördel). Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohus leiab, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg-le 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt lepingu p-le 7.1 toode valmistamise tähtaeg - 75 päeva alates ettemaksu saamisest, seega töö pidi olema valmistatud hiljemalt 31. augustiks 2010. Hageja väidete kohaselt, ta 20.08.2010 teavitas kostjat mööbli valmistamisest ja palus tasuda ülejäänud summa. Kostja ei vaielnud hageja väidetele vastu. Lepingu p 7.2 kohaselt ostja on kohustatud 3 tööpäeva jooksul alates Toote valmiduse teavitamisest Müüja poolt tasuma ülejäänud Lepingu maksumuse täies ulatuses. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et täies ulatuses summa ei ole tasutud käesoleva ajani. VÕS § 638 kohaselt tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Vastavalt VÕS § 635 lg 3 eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Kohus leiab seega, et kostja väited, et köögimööbli montaažiga tegeles teine firma, on asjakohatud. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
6(7)
Tsiviilasi nr 2-10-59235
VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ei ole täitnud oma kohustusi täies ulatuses, seega on tegemist mittekohase täitmisega. Seega hageja nõuded on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele täies ulatuses.
TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi on rahuldatud täies ulatuses, seega on tehtud kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.