Võlaõigus › Väärtpaberid

HAGEJATE NÕUDED JA NENDE PÕHJENDUSED

Hagiavalduste kohaselt (tl 2-4; tsiviilasi nr 2-07-40398, tl 2-4; tsiviilasi nr 2-07-40420, tl 2-4; tsiviilasi nr 2-07-40477, tl 2-4; tsiviilasi nr 2-07-40482, tl 2-4) võttis kostja ainuosanik 20.juunil 2002.a. vastu otsuse OÜ Ketal Võru osakapitali suurendamiseks 891 500 kroonini AS Kagu-Eesti Turvas väikeaktsionäridele kuuluvate AS Kagu-Eesti Turvas (edaspidi KET) aktsiate arvel. Otsuse alusel sõlmiti hagejate ja kostja vahel 20.juunil 2002.a. osaühingule mitterahalise sissemakse üleandmise lepingud, millega J. R. kohustus OÜ Ketal Võru üle andma 2 talle kuuluvat AS Kagu-Eesti Turvas aktsiat, M. S. kohustus kostjale üle andma 3 AS Kagu-Eesti Turvas aktsiat, A. R. kohustus kostjale üle andma 5 AS Kagu-Eesti Turvas aktsiat, V. L. kohustus üle andma 16 AS Kagu-Eesti Turvas aktsiat ja I. A. kohustus üle andma 1 AS KaguEesti Turvas aktsia, iga aktsia nimiväärtusega 3500 krooni, ning kostja kohustus neile andma samas väärtuses OÜ Ketal Võru osa. Kuivõrd kostja ei ole aktsiate vastu üle andnud OÜ Ketal Võru osa, siis on hagejad jäänud olulisel määral ilma sellest, mida nad õigustatult lepingutest lootsid, seega on tegemist olulise lepingurikkumisega ja hagejad esitasid 16.septembril 2007.a. kostjale lepingust taganemise avaldused. Kostja on Tartu Maakohtu registriosakonnale esitanud 2.oktoobril 2002.a. ja 3.oktoobril 2002.a. avaldused osakapitali suurendamiseks, mis tuginevad 20.juuni 2002.a. osakapitali suurendamise otsusel. Kostjal ei ole enam võimalik nõuetekohaselt täita 20.juuni 2002.a. lepingust tulenevaid kohustusi, sest osakapital tuli suurendada muuhulgas S. K. poolt tehtud mitterahalise sissemakse arvel, kuid S. K. ei ole andnud oma AS Kagu-Eesti Turvas aktsiaid mitterahalise sissemaksena üle OÜ Ketal Võru. Arvestades, et hagejad sõlmisid kostjaga lepingu eeldusel, et OÜ Ketal Võru osakapitali suurendatakse osakapitali suurendamine otsuses märgitud ulatuses, siis on 20.juunil 2002.a. allkirjastatud lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud muutunud. Neil asjaoludel ning tuginedes VÕS §-dele 97 lg 1 ja 5, 116 lg 1 ja 2, 188 lg 1, 189 lg 1 paluvad hagejad kostjalt välja mõista J. R. kasuks 2 AS Kagu-Eesti Turvas aktsiat, M. S. kasuks 3 AS Kagu-Eesti Turvas aktsiat, A. R. kasuks 5 AS Kagu-Eesti Turvas aktsiat, V. L. kasuks 16 AS Kagu-Eesti Turvas aktsiat ja I. A. kasuks 1 AS Kagu-Eesti Turvas aktsia, iga 2 (14)

aktsia nimiväärtusega 3500 krooni; kohustada Eesti Väärtpaberite Keskregistrit kandma OÜ Ketal Võru nimel olevad loetletud hagejate aktsiad üle hagejate nimele. Hagejate poolt esitatud täpsustatud asjaolude kohaselt (tl 65-74) esitas kostja äriregistrile 02.10.2002.a., 03.10.2002.a. ja 02.10.2007.a. avaldused osakapitali suurendamiseks, kuid äriregister osakapitali suurendamise avaldust ei rahuldanud. Registrimenetlus on peatatud tsiviilasja nr 2-07-52531 lahendamiseni. Kuivõrd hagejate ja kostja vahel oli vaidlus ka selle üle, et KET aktsiad ei kuulu kostjale, siis esitas kostja 2003.a. hagejate vastu hagiavalduse KET aktsiate omandiõiguse tunnustamiseks, selles tsiviilasjas jõustus kostja omandiõigust tunnustav kohtulahend alles 21.03.2007.a. Lisaks eeltoodule alustas 2004.a. Harju Maakohtus AS Mikskaar kohtumenetlust väikeaktsionäride, sh hagejate, vastu, mille sisuks oli AS Mikskaar omandiõiguse tunnustamine vaidlusaluste KET aktsiate suhtes. Kuivõrd KET aktsiad on Eesti Väärtpaberite Keskregistris siiani väikeaktsionäride nimel, siis arestiti aktsiad AS Mikskaar kasuks. Kostja omakorda esitas detsembris 2007.a. hagi AS Mikskaar vastu arestitud KET aktsiate vabastamiseks (tsiviilasi nr 207-52351). Nimetatud menetlus on peatatud kuni käesoleva tsiviilasja lahendamiseni. Kuivõrd hagejad on lepingust kehtivalt taganenud, siis on kostjal kohustus lepingu alusel saadu - KET aktsiad - tagastada, sest hagejad on omapoolsed lepingust tulenevad kohustused täitnud, kuid kostja seda siiani teinud ei ole. Lepingu täitmine on võimatu, sest kostjal ei ole võimalik lepingus kokkulepitud lepinguobjekti üle anda. Hagejad andsid kostjale KET aktsiad üle just kostja ainuosaniku 20.06.2002.a. otsuse täitmiseks, mitte hilisemate otsuste täitmiseks. Seega on lepingu tingimuseks, et hagejad annavad kostjale üle KET aktsiad ja saavad vastu 20.06.2002.a. otsuse alusel pärast registrikannet tekkivad osad, st uusi osasid tekib 47 ja kõik osad moodustavad teatud osa 891 500-kroonisest osakapitalist. Kostja on 02.10.2007.a. esitanud äriregistrile uue avalduse osakapitali suurendamiseks 874 000 kroonini mh hagejate poolt lepingu alusel üleantud KET aktsiate arvelt, mille aluseks on 22.08.2007.a. ainuosaniku otsus. Märgitud ainuosaniku otsus on vormistatud kui 20.06.2002.a. ainuosaniku otsuse muutmine, millega on osakapitali suurust võrreldes 20.06.2002.a. otsusega vähendatud 17 500 krooni võrra, so S. K. le kuuluva viie aktsia nimiväärtuse võrra. Kostja 22.08.2007.a. otsuse näol on tegemist täiesti uue otsusega, sest osakapitali maht ja osakapitali suurendamiseks tehtavate sissemaksjate nimekiri on võrreldes 20.06.2002.a. otsusega erinevad. Osakapitali suurendamise otsust ei ole võimalik tagantjärgi muuta. Hagejad andsid aktsiad üle 2002.a. otsuse täitmiseks, mistõttu ei ole kostjal, tuginedes 2007.a. otsusele, võimalik suurendada osakapitali hagejate poolt üleantud KET aktsiate arvelt. Kostja ise on 22.08.2007.a. ainuosaniku otsuse vastuvõtmisega tunnistanud, et 20.06.2002.a. otsust ei ole võimalik enam täita. 20.06.2002.a. lepingus kokkulepitud objekt on spetsiifiline. Kuivõrd objektid ei ole samad, siis ei saa 22.08.2007.a. otsuse alusel pärast registrikannet tekkivaid osasid lugeda lepingu objektiks. Võimatu on ka 22.08.2007.a. ainuosaniku otsuse alusel osakapitali suurendamine, sest vastavalt 2007.a. ainuosaniku otsusele soovitakse osakapitali suurendada L. S. KET aktsia arvelt, kuid L. S. ei ole kostjale aktsiat üle andnud. Kuivõrd kostja ei ole täitnud lepingu olulist tingimust mõistliku aja jooksul, siis on kostja oluliselt rikkunud olulist lepingupunkti ning hagejatel oli õigus lepingutest taganemiseks. Arvestades, et kannet osakapitali suurendamiseks ei ole käesoleva ajani registris tehtud, siis ei ole hagejatel tekkinud osast tulenevaid õigusi. Seega ei saa lugeda, et kostja on omapoolse kohustuse täitnud juhul, kui avaldus kande tegemiseks on esitatud. Äriregister ei jätnud kandeid tegemata mitte hagejatest tulenevatest põhjustest, vaid seetõttu, et kostja ise esitas registrile ebaõigeid andmeid mitterahaliste sissemaksete kohta. Neil asjaoludel paluvad hagejad kostjalt välja mõista KET aktsiad. Hagejad loobusid kohtuistungil nõudest kohustada Eesti Väärtpaberite Keskregistrit kandma kostja nimel olevad hagejate aktsiad nende nimele ja kohus lõpetas selle nõude osas 18.aprillil 2011.a. menetluse (tl 186). 3 (14)

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagisid ei tunnista. Hagejate poolt VÕS § 103 lg 1 sätestatud õiguskaitsevahendi kasutamine - lepingust taganemine - ei ole õigustatud, kuna hagejad on kostja osanikud ja äriregistris kande tegemata jäämine on põhjustatud hagejate tegevusest. Kuna osaühing ei väljasta osade kohta väärtpabereid, siis ei saa hagejad nõuda kostjalt rohkem kui ÄS tuleneva kohustuse avalduse esitamine äriregistrile täitmist. Kostja on esitanud avalduse äriregistrile. Aktsionäride või osanike nimekirjas muudatuste tegemine (ka osakapitali suurendamisel) on deklaratiivne. Seega, kuna hageja on kostja osanik, siis ei o1e tal õigust kostjaga tehtud tehingust taganeda. Hagejate nõue saaks olla suunatud vaid osanikuõiguste teostamise võimaldamisele. Osakapitali suurendamise mitteregistreerimine on põhjustatud hagejate enda tahtlikust tegevusest, mis seisneb hagejate poolt mitterahalise sissemakse tegemise tehingu vaidlustamises. Olukorras, kus isik ise on põhjustanud selle, et ta ei saa teostada oma osanikuõigusi, ei ole hageja poolt lepingust taganemine õigustatud. Hagejate poolt esitatud asjaolud ei välista 20.06.2002 mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu täitmise võimalikkust. Kostja poolt 20.06.2002 osakapitali suurendamise otsuse ja äriregistrisse esitatud avalduse kui ühepoolsete tehingute muutmisest tulenevalt on osakapitali suurendamine endiselt võimalik. Kuna hetkel puudub jõustunud kandemäärus osakapitali suurendamise kohta, siis on ennatlik öelda, kas 20.06.2002 mitterahalise sissemakse üleandmise lepingut on võimalik täita või mitte. Hagejad ei olnud õigustatud lepingust taganema, kuna kostja ei ole mitterahalise sissemakse lepingut rikkunud. Kostjal on kohustus tagada hagejatele kostja osad alles siis, kui otsustatakse kostja osakapitali suurendamine. Kostja poolt registriosakonnale esitatud avaldust osakapitali suurendamise kohta ei ole tänaseni lahendatud. Hagejad eksivad arvates, et mitterahalise sissemakse lepingu eesmärgi saavutamine on muutunud võimatuks. Kostja ainuosanik muutis pärast seda, kui S. K. ei andnud kostjale üle oma KET aktsiaid, oma 20.06.2002 otsust 22.08.2007, kusjuures uute osade omandamise tingimused ei muutunud. Muutus vaid osakapitali suurendamise ulatus. Kostja ainuosaniku otsus sellisel kujul oli seadusega lubatav ega ei muutnud oluliselt osade märkimistingimusi hagejate jaoks. Tartu Ringkonnakohus on 19.05.2008 määruses asunud seisukohale, et kuigi TsMS ega ÄS ei reguleeri sõnaselgelt ärihingu poolt äriregistrile esitatud kandeavalduse muutmist, tuleneb ettevõtja õigus varemesitatud kandeavalduse muutmiseks TsMS §-st 593 lg 4, mille kohaselt võib notar, kes tõestas või kinnitas avalduse, esindada avaldajat kohtus registriasja menetlemisel ning muuhulgas esitada avaldaja nimel avalduse tagasivõtmise või muutmise avalduse; seadusandja tahe ei ole TsMS § 593 lg 3 kehtestamisega olnud välistada äriühingu õigust juba kord esitatud kandeavaldust muuta. Tulenevalt nii TsMS § 4 kui ka TsMS § 593 lõigete 3 ja 4 mõttest on ettevõtjal võimalik oma esitatud kandeavaldust muuta seni, kuni registripidaja ei ole veel kandemäärust teinud. Kostja ainuosaniku 22.08.2007 otsusega muuta kostja ainuosaniku 20.06.2002 otsust ei muudetud osade märkimistingimusi hagejate jaoks. Vastavalt kostja ainuosaniku 20.06.2002 otsusele otsustati suurendada kostja osakapitali uute osade emiteerimise teel hagejate osas järgmiselt: V. L. le osa nimiväärtusega 56 000 krooni, mis annaks V. L. le 6,3% osadega esindatud häältest kostjas; M. S. le osa nimiväärtusega 10 500 krooni, mis annaks M. S. le 1,2% osadega esindatud häältest kostjas; J. R. le osa nimiväärtusega 7000 krooni, mis annaks J. R. le 0,8% osadega esindatud häältest kostjas; A. R. le osa nimiväärtusega 17 500 krooni, mis annaks A. R. le 1,7% osadega esindatud häältest kostjas; I. A. le osa nimiväärtusega 3500 krooni, mis annaks I. A. le 0,4% osadega esindatud häältest kostjas. Kostja ainuosaniku 22.08.2007 otsusega ei muudetud hagejatele emiteeritavate osade nimiväärtust, vaid osakapitali suurendamise ulatust. Vastavalt 22.08.2007 otsusele muutub 4 (14)

ainult hagejate osakaal osakapitaliga esindatud häältes ja seda hagejatele positiivses mitte negatiivses suunas. 22.08.2007 otsusega omandavad hagejad kostjas osa, mille osakaal on järgmine: V. L. l 6,4%, s.o. muutus + 0,1%; M. S. l 1,2%, s.o. muutus 0%; J. R. l 0,8%, s.o. muutus 0%; A. R. l 1,7%, s.o. muutus + 0,3%; I. A. l 0,4%, s.o. muutus 0%. Hagejad ei ole põhjendanud, milline kaalukas ja õigustatud huvi oli neil olla kostjas osanikuks väiksema osalusprotsendiga. Seega isegi kui saaks lähtuda asjaolust, et kostja on mitterahalise sissemakse lepinguga võrreldes osade märkimistingimusi muutnud, siis selleks, et hagejad saaksid VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganeda, peaks muutus olema selline, mille alusel hagejad jääksid olulisel määral ilma sellest, mida nad õigustatult lepinguga lootsid saada. Arvestades asjaolu, et 22.08.2007 otsusega muudeti minimaalselt vaid hagejate osalusprotsenti kostjas, siis ei ole see kostja arvates selline kaalukas rikkumine, mis õigustaks lepingust taganemise. Käesoleval hetkel on kostja avaldus osakapitali suurendamiseks lahendamata, menetlus on peatatud. Isegi, kui väita, et kostja on lepingut rikkunud, millega kostja ei nõustu, siis ei olnud hagejad õigustatud lepingutest taganema, sest osakapitali suurendamise registreerimine äriregistris on viibinud seoses hagejate endi tegevusega, mis seisneb hagejate poolt mitterahalise sissemakse tegemise tehingu vaidlustamises. Asjaolu, et hagejad ise ei algatanud kohtumenetlust ei tähenda, et hagejad ei ole põhjustanud registrimenetluse viibimist (hagejad vaidlesid hagile vastu ja väitsid, et mitterahalise sissemaksete lepinguid tegelikkuses ei sõlmitud, kasutasid edasikaebeõigust jne.). Olukorras, kus isik ise on põhjustanud selle, et ta ei saa teostada oma osanikuõigusi, ei ole hageja poolt lepingust taganemine õigustatud. Sõltumata VÕS § 101 lg 3 kohaldamisest on taganemine õigustamatu ka VÕS § 118 lg 1 p 1 sätestatud alusel. Oletades, et kostja on lepingut rikkunud, siis pidi hagejatele lepingu rikkumine saama teatavaks kohe pärast probleemide ilmnemist osakapitali suurendamise avalduse lahendamisega äriregistris, s.o vähemalt 2003.a. Hagejad esitasid lepingust taganemise avaldused alles 2007.a, s.o 4 aastat hiljem (tl 22-24, 98-102; tsiviilasi nr 2-07-40398, tl 22-24; tsiviilasi nr 2-07-40420, tl 22-24; tsiviilasi nr 2-07-40477, tl 2224; tsiviilasi nr 2-07-40482, tl 23-25). KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Pooled on nõus asja lõpliku lahendamisega TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses (tl 185). Tartu Maakohtu 15.juuli 2011.a. määrusega määrati pooltele tähtaeg 10 päeva kohtumääruse kättetoimetamisest, mille jooksul on pooltel veel võimalik kohtule esitada avaldusi ja dokumente (tl 202). Pooled on kohtumääruse kätte saanud 15.07.2011 (tl 204-207). Pooled on kohtu poolt määratud tähtaja jooksul esitanud kohtule seisukohad ja dokumendid (tl 208-237). Kohus leiab, et hagid ei ole tõendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et AS Kagu-Eesti Turvas aktsiate omand kuulus hagejatele; kostja ainuosanik võttis 20.06.2002.a. vastu otsuse kostja osakapitali suurendamiseks 891 500 kroonini; pooled allkirjastasid 20.06.2002.a. osaühingule mitterahalise sissemakse üleandmise lepingud AS Kagu-Eesti Turvas aktsiate üleandmiseks; pooled allkirjastasid OÜ Ketal osaku eest tasumise tõendid, mis kinnitavad KET aktsiate üleandmist; kostja juhatus esitas äriregistrile avalduse osakapitali suurendamiseks 20.06.2002.a. otsuse alusel; kostja ainuosanik muutis 22.08.2007.a. ainuosaniku otsust osakapitali suurendamiseks, jättes välja kapitali suurendamise S. K. KET aktsiate arvelt, ja esitas äriregistrile 2.oktoobril 2007 avalduse varemesitatud avalduse muutmiseks; hagejad esitasid 16.09.2007.a. kostjale taganemisavaldused.

5 (14)

Poolte vahel on vaidlus selles, millised olid pooltevahelised lepingulised suhted. VÕS § 29 lg 1,3,4 kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest; kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe; kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis; kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. TsÜS § 71 kohaselt loetakse kindlale isikule tehtud tahteavaldus tehtuks sellise sisuga, nagu see kätte saadi. TsÜS § 75 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. ÄS § 1921 20.06.2002.a. kehtinud redaktsiooni kohaselt märgitakse osakapitali suurendamise otsuses: 1) uute osade arv ja nimiväärtused, samuti osakapitali suurendamise ulatus; 2) kui suurendatakse osade nimiväärtust, siis olemasolevate osade uued nimiväärtused; 3) uute osadega seotud õiguste erisused; 4) osa eest tasumise aeg ja koht; samuti kas ja millises ulatuses tasutakse osade eest rahalise või mitterahalise sissemaksega, mitterahalise sissemakse korral ka selle ese; 5) kui osad lastakse välja ülekursiga, siis ülekursi suurus; 6) fondiemissiooni korral viide aluseks olevale bilansile ja omakapitali kirjetele, mille arvel ja millises ulatuses fondiemissioon läbi viiakse. Kostja ainuosaniku 20.juuni 2002.a. otsusega (tl 75-76) on tõendatud, et ainuosanik on otsustanud põhikirja muutmata suurendada OÜ KETAL VÕRU osakapitali 661 500 krooni mitterahaliste sissemaksetega ja osakapitaliks arvata 891 500 krooni; osakapital jaotada 47-ks uueks osaks, milliste nimiväärtuseks on mitterahaliste sissemaksete järgselt muuhulgas V. L. osa nimiväärtusega 56 000 krooni, M. S. osa nimiväärtusega 10 500 krooni, J. R. osa nimiväärtusega 7 000 krooni, A. R. osa nimiväärtusega 17 500 krooni ja I. A. osa nimiväärtusega 3 500 krooni; uute osadega seotud õigustele erisusi mitte kohaldada; uute osade mitterahaliste sissemaksetena tasuda AS Kagu-Eesti Turvas nimeliste aktsiatega nimiväärtusega 3 500 krooni kuni 25.juuni 2002.a. Riigikohus on oma 10.11.2010.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-197-10 asunud seisukohale, et osakapitali suurendamise otsus kujutab endast osaühingu tahteavaldust ehk ettepanekut teha pakkumus osakapitali suurendamiseks osakapitali suurendamise otsuses ettenähtud tingimustel; isiku ettepanek osa märkida on ofert ja osaühingu nõustumine sellega aktsept; selle tulemusena tekib ühingu ja isiku vahel märkimisleping. Asja materjalidest nähtuvalt kujutab kostja ainuosaniku 20.06.2002 osakapitali suurendamise otsus endast tahteavaldust teha pakkumus osakapitali suurendamiseks osakapitali suurendamise otsuses ettenähtud tingimustel, pooltevahelised osaühingule mitterahalise sissemakse üleandmise lepingud koos tõenditega osaku tasumise kohta tõendavad hagejate tahet osad märkida ja osaühingu nõustumist sellega. Kostja ainuosanik tegi hagejatele ja veel 42 isikule oma otsuses ettepaneku teha pakkumus osaühingu osakapitali suurendamiseks selles otsuses ettenähtud tingimustel, hagejad on teinud pakkumuse mitterahalise sissemakse üleandmiseks KET aktsiate näol ja kostja on seda allkirjaga osaühingule mitterahalise sissemakse üleandmise lepingul, mille lisaks on tõend OÜ KETAL osaku eest tasumise kohta, aktsepteerinud. Eeltoodud tõendite alusel ja eelviidatud Riigikohtu 10.11.2010.a. otsuses toodud tõlgendusest lähtudes, nõustub kohus kostjaga, et poolte vahel on tekkinud märkimislepingud. Hagejad on esitanud väite, et märkimislepingu sõlmimine oleks eeldanud hagejate 6 (14)

valikumomenti, kas ja kui suures ulatuses osasid märkida, mida hagejate väitel antud juhul ei olnud. Kohus nõustub kostjaga, et hagejatel oli valikumoment, kas osad märkida ja teha kostjale mitterahalisi sissemakseid või mitte (nagu asja materjalidest nähtub S. K. ja L. S. seda ei teinud). Lähtudes ka Riigikohtu 10.11.2010 otsusest oli kostja otsus osakapitali suurendamiseks kostja ettepanek hagejatele teha pakkumus osakapitali suurendamiseks osakapitali suurendamise otsuses ettenähtud tingimustel; välistatud ei ole hagejate võimalus teha kostjale teistsugune (uus) pakkumus, mida aktsepteerib ka 1.juulist 2002.a. kehtiv VÕS § 21 lg 1. Poolte vahel on vaidlus, kas mitterahaline sissemakse leping on või ei ole mittetäielik kahekülgne leping. Hagejad leiavad, et mittetäielike kohustuste loetelu on fikseeritud VÕS § 4 lg 2, kuid märkimisleping selles loetelus puudub, mistõttu ei saa lugeda, et mitterahalise sissemakse leping on mittetäielik kahekülgne leping, vaid tegemist on täielike kohustustega, sest märkimisest tulenevad vastastikused nõuded. Kostja leiab, et hagejad on mitterahalisi sissemakseid tehes täitnud oma mittetäielikud kohustused, siis lähtudes VÕS §4 lg 3 ei ole hagejad õigustatud kohustuse täitmisena üleantut tagasi nõudma. Kohus ei nõustu poolte viidetega võlaõigusseaduse vastavatele sätetele, kuna pooled on asja materjalidest nähtuvalt sõlminud vaidlusalused lepingud enne 1.juulit 2002.a., mil ei kehtinud võlaõigusseadus. TsK sätted ei sisalda VÕS § 4 lg 2,3 sätestatut. Kohus nõustub kostjaga, et nn pooltevahelistest mitterahalise sissemakse üleandmise lepingutest nähtuvalt ei tekkinud kostjal kohustust anda hagejale kostja osa ja kostja kohustus mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu täitmisel seisnes üleantava vara vastuvõtmises. Riigikohus on 22.10.2002 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-113-02 asunud seisukohale, et aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamisel on tegemist mittetäieliku kahekülgse vastastikuse lepinguga, millega märkija kohustub tasuma aktsiate eest, kuid aktsiaselts kohustub välja andma aktsiad märkijale juhul, kui aktsiakapital on suurenenud; aktsiaseltsil ei ole kohustust tagada aktsiate väljaandmine, kui aktsiakapitali suurendamist ei toimu, s.t aktsiaseltsil ei ole kohustust tagada märkijale raha eest tingimata aktsiate väljaandmine. Kohus nõustub hagejatega, et Riigikohtu 22.10.2002 otsuses aktsiakapitali suurendamise kohta toodud seisukohti ei saa kohaldada käesolevas vaidluses osakapitali suurendamisel, sest aktsiaseltsil on aktsiakapitali suurendamisel kohustus tagada aktsiate väljaandmine. ÄS § 148 lg 6 kohaselt osa kohta ei või välja anda väärtpaberit. Osade omandit ja suurust saavad hagejad vajadusel tõendada kandega äriregistris (analoogiline kinnisasja puhul kinnistusraamatu kandega). 22.augustil 2007 on OÜ KETAL VÕRU ainuosanik muutnud oma 20.juuni 2002.a. otsuse punkti 1 ja 2 ja otsustanud suurendada osakapitali 874 000 krooni suuruseks, jaotada osakapital 644 000 krooni 46-ks uueks osaks, mille nimiväärtus on mitterahaliste sissemaksete järgselt ning tühistas otsuse p. 2.43, s.o. S. K. osa nimiväärtusega 17 500 krooni sissemakse (tl 79). Selle alusel on kostja esitanud ka registriosakonnale 2.oktoobril 2007 registrikande muutmise avalduse muutmise avalduse (tl 78). Hagejad väidavad, et kostjal ei ole võimalik ühepoolselt lepingut muuta ning 22.08.2007.a. otsus ei saa olla hagejatega sõlmitud lepingu osaks, sest hagejad ei ole nõustunud lepingu muutmisega; osade märkimine on ebaõnnestunud; isegi kui väita, et lepinguid tuleb käsitleda koos 7 (14)

22.08.2007.a. otsusega, on võimatu ka 22.08.2007.a. ainuosaniku otsuse alusel osakapitali suurendamine, sest vastavalt 2007.a. ainuosaniku otsusele soovitakse osakapitali suurendada L. S. KET aktsia arvelt, kuid L. S. ei ole kostjale aktsiat üle andnud. Kohus nõustub kostjaga, et kostja ainuosaniku 22.08.2007.a. otsusega ei muudetud hagejate osade nimiväärtuste suurusi; osade osakaal äriühingu osakapitalist jäi samaks või muutus hagejatel V. L. l ja A. R. l soodsamas suunas. Seadus ei keela osaühingu ainuosanikul oma otsust muuta. Äriseadustik ei reguleeri olukorda, kui mõni isikutest, kellele tehti osaühingu ainuosaniku otsusega ettepanek pakkumuse tegemiseks, pakkumust ei tee. Hagejad on teinud viite ÄS § 347, mille kohaselt on nende väitel osaühingu osa märkimine ebaõnnestunud, kui osakapitali suurendamise otsuses fikseeritud tähtaja jooksul ei märgita kõiki uusi osasid. Hagejate poolt viidatud säte reguleerib aktsiate märkimise ebaõnnestumist ning selle äriseadustiku sätte analoogia alusel osade märkimise reguleerimisel kasutamine on meelevaldne. Kohus nõustub kostjaga, et antud juhul ei ole tegemist TsÜS § 4 sätestatud regulatsiooni puudumisega, mis tingib analoogia kohaldamist, vaid erineva regulatsiooniga. Äriseadustik reguleerib ainult aktsiate märkimise ebaõnnestumisega seonduvat. Kohus nõustub kostjaga, et kostja ainuosaniku osakapitali suurendamise otsuses sisaldusid ettepanekud teha pakkumus 47 isikule märkimislepingu sõlmimiseks. Uute osade nimiväärtuseks olid mitterahaliste sissemaksete järgselt muuhulgas V. L. osa nimiväärtusega 56 000 krooni, M. S. osa nimiväärtusega 10 500 krooni, J. R. osa nimiväärtusega 7 000 krooni, A. R. osa nimiväärtusega 17 500 krooni ja I. A. osa nimiväärtusega 3 500 krooni. Iga hageja eraldi nõustus kostja poolt konkreetsele hagejale suunatud ettepanekuga teha pakkumus, andes vastavalt kostjale üle oma mitterahalise sissemakse. Seega sõlmis iga hageja kostjaga eraldi märkimislepingu. Kui isik pakkumust ei esita, siis märkimislepingut ei teki. Ainuosaniku 20.06.2002 osakapitali suurendamise otsuses oli märgitud, et osakapitali suurendatakse mitme isiku sissemakse arvelt, kuid ei tehtud ettepanekut ühispakkumuseks. Seda, kas osakapital on suurendatud vastavalt ainuosaniku otsusele, kontrollib äriregister käimasolevas registrimenetluses. Seetõttu jätab kohus käesolevas asjas tähelepanuta hagejate väited, et äriregistri menetluses on avaldus, mis sisaldab ebaõigeid andmeid; täitmata on otsuse kehtivuseks vajalikud formaalsed tingimused: osakapitali väljendatakse eurodes ning osa nimiväärtus peab olema ühe euro täiskordne; samuti peab otsuses olema märgitud iga uue osaniku isiku- või registrikood ja aadress. Asja materjalidest nähtuvalt on registriasja Ä20881/M13 menetlus, juhindudes Tartu Ringkonnakohtu 19.05.2008.a. määrusest, peatatud kuni mitterahaliste sissemaksete omandiõiguse üle käivate kohtuvaidluste (sealhulgas ka käesoleva vaidluse) lõpliku lahendamiseni (tl 64, 103-110). Hagejad leiavad, et kuna kostja ei ole lepingu olulist tingimust anda hagejatele üle kostja osa mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist täitnud, siis on kostja oluliselt rikkunud lepingut ja hagejatel on õigus lepingust taganemiseks. Hagejad ei ole sisustanud oma väidet, mille kohaselt nende arvates märkimislepingust tuleneb kostjal kohustus anda hagejatele üle kostja osa. ÄS § 148 lg 6 kohaselt osa kohta ei või välja anda väärtpaberit. ÄS § 148 lg 4,5,7 kohaselt võib igal osanikul olla üks osa; kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus; osaühingu osad võivad olla registreeritud Eesti Väärtpaberite Keskregistris. ÄS § 196 lg 1 kohaselt, kui osakapital on täielikult sisse makstud, esitab juhatus äriregistrile avalduse osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks. ÄS § 196 lg 3 järgi peab juhatus esitama avalduse osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks kuue kuu jooksul osakapitali suurendamise otsuse 8 (14)

vastuvõtmisest. ÄS § 196 lg 4 kohaselt osaühingu osakapital loetakse suurendatuks ja uuest või suurendatavast osast tulenevad õigused tekkinuks alates kande tegemisest äriregistrisse. Seega ei tulene seadusest ega ka pooltevahelistest märkimislepingutest, et kostja peab hagejatele üle andma kostja osa. Kuna kohus leiab, et ei ole tõendatud kostja kohustus anda hagejatele üle kostja osa, ei käsitle kohus ka hagejate väiteid selleks vajaliku mõistliku aja kohta VÕS § 82 lg 3 järgi. Võlaõigusseaduse § 97 lg 1 järgi, kui pärast lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja sellega kaasneb lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine, mistõttu ühe lepingupoole kohustuste täitmise kulud suurenevad oluliselt või teiselt lepingupoolelt lepinguga saadava väärtus väheneb oluliselt, võib kahjustatud lepingupool nõuda teiselt lepingupoolelt lepingu muutmist poolte kohustuste esialgse vahekorra taastamiseks. Tulenevalt sama paragrahvi lg 5, kui on olemas alused lepingu muutmiseks, kuid asjaolude kohaselt ei ole lepingu muutmine võimalik või ei oleks see teise lepingupoole suhtes mõistlik, võib kohustuste vahekorra muutumisega kahjustatud lepingupool lepingust taganeda. VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 p 1 kohaselt olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et hagejad ei ole tõendanud, et kostja poolt väidetava kohustuse rikkumise tõttu jäävad hagejad olulisel määral ilma sellest, mida nad õigustatult lepingust lootsid ega hagejad ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja hagejatega sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. Kostja ainuosaniku 22.08.2007.a. otsusega ei muudetud hagejatele emiteeritavate osade nimiväärtust, vaid osakapitali suurendamise ulatust. Kostja on selgitanud vastuses hagile, et kostja ainuosaniku 22.08.2007 otsusega muuta kostja ainuosaniku 20.06.2002 otsust ei muudetud (oluliselt) osade märkimistingimusi hagejate jaoks; vastavalt kostja ainuosaniku 20.06.2002 otsusele otsustati suurendada kostja osakapitali uute osade emiteerimise teel hagejate osas järgmiselt: V. L. le osa nimiväärtusega 56 000 krooni, mis annaks V. L. le 6,3% osadega esindatud häältest kostjas; M. S. le osa nimiväärtusega 10 500 krooni, mis annaks M. S. le 1,2% osadega esindatud häältest kostjas; J. R. le osa nimiväärtusega 7000 krooni, mis annaks J. R. le 0,8% osadega esindatud häältest kostjas; A. R. le osa nimiväärtusega 17 500 krooni, mis annaks A. R. le 1,7% osadega esindatud häältest kostjas; I. A. le osa nimiväärtusega 3500 krooni, mis annaks I. A. le 0,4% osadega esindatud häältest kostjas; vastavalt 22.08.2007 otsusele muutub ainult hagejate osakaal osakapitaliga esindatud häältes ja seda hagejatele positiivses mitte negatiivses suunas; 22.08.2007 otsusega omandavad hagejad kostjas osa, mille osakaal on järgmine: V. L. l 6,4%, s.o. muutus + 0,1%; M. S. l 1,2%, s.o. muutus 0%; J. R. l 0,8%, s.o. muutus 0%; A. R. l 1,7%, s.o. muutus + 0,3%; I. A. l 0,4%, s.o. muutus 0%. Seega kostja ainuosaniku 22.08.2007 otsusega muudetud osakapitali suurendamisega muutus hagejate osade osakaal osakapitalist hagejatele soodsamas suunas või jäi samaks. Hagejad ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis neid kostja esitatud arvestusi kummutaksid.

9 (14)

Hagejad leiavad, et hagejate taganemine on kehtiv VÕS § 117 alusel, sest lepingu täitmine on võimatu, mida kostja on ise 22.08.2007.a. vastu võetud uue otsusega kinnitanud; taganemisavaldused on tehtud vähem kui kuu pärast ainuosaniku otsust, mida ei saa lugeda ebamõistlikuks VÕS § 118 lg 1 p 1 mõttes. VÕS § 117 lg 1 sätestab, kui enne ühe lepingupoole kohustuse sissenõutavaks muutumist on ilmne, et see lepingupool paneb toime olulise lepingurikkumise, eelkõige, kui ta teatab, et ei kavatse lepingut täita, võib teine lepingupool lepingust taganeda juba enne kohustuse sissenõutavaks muutumist. VÕS § 117 lg 2 sätestab, et lepingust enne kohustuse sissenõutavaks muutumist taganeda kavatsev pool peab teisele lepingupoolele oma taganemise kavatsusest teatama, et võimaldada tal kohustuse täitmist tagada või kinnitada. Tagatise või kinnituse saamiseni võib taganeda kavatsev lepingupool keelduda oma kohustuse täitmisest. Kui kohustuse täitmist ei tagata ega kinnitata mõistliku aja jooksul pärast taganemise kavatsusest teatamist, võib kavatsusest teatanud lepingupool lepingust taganeda. Sama paragrahvi lg 3 fikseerib, et lepingust taganemise kavatsusest ei pea teisele lepingupoolele teatama, kui teine lepingupool on teatanud, et ta oma kohustust ei täida. VÕS § 118 lg 1 p 1 sätestab, et taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Kohus ei saa nõustuda hagejatega käesolevas otsuses juba toodud põhjendustel, et kostja ainuosaniku 22.08.2007 otsusega muudeti oluliselt pooltevaheliste märkimislepingute tingimusi ja kohus ei korda neid siinkohal. Samuti ei ole kostja hagejatele teatanud, et ta ei kavatse lepinguid täita ning hagejad ei ole ka oma taganemise kavatsusest kostjale teatanud. Kohus nõustub kostjaga, et kostja ainuosaniku 22.08.2007 otsusest ei ole võimalik välja lugeda, et kostja ei kavatse oma kohustusi hagejate ees täita. Seega puudus hagejatel seaduslik alus lepingutest taganemiseks, mistõttu kohus ei käsitle asjaolu, kas hagejate lepingust taganemine toimus mõistliku aja jooksul VÕS § 118 lg 1 p 1 järgi. Asjaolu, et kostja ei võtnud vastu hagejate poolt 8.juunil 2011.a. pakutud kompromissi (tl 215) ei tõenda seda, et kostja ei soovi ja ei ole võimeline lepingulisi kohustusi täitma. Kohus ei saa nõustuda hagejatega, et kostja on rikkunud oma kõrvalkohustust esitada registrile avaldus osakapitali suurendamiseks. ÄS § 196 lg 3 järgi peab juhatus esitama avalduse osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks kuue kuu jooksul osakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud äriregistrile avaldused juba

mitterahalise sissemaksete lepinguid tegelikkuses ei sõlmitud; kasutasid edasikaebeõigust jne.); sissemakse tegemise vaidlustamisega tekkis olukord, kus äriregister ei saanud lahendada kostja avaldust. Kohtulahendi jõustumise hetkeks tsiviilasjas nr 2-02-364, s.o 21.03.2007 olid Eesti Väärtpaberite Keskregistris hageja V. L. nimel olevad aktsiad blokeeritud 19.05.2004 Tallinna Linnakohtu määruse alusel tsiviilasjas nr 2/27-3808/04 (tl 229), hageja J. R. nimel olevad aktsiad olid blokeeritud 28.04.2004 Tallinna Linnakohtu määruse alusel tsiviilasjas nr 2/270-3805/04 (tl 231), hageja A. R. nimel olevad aktsiad olid blokeeritud 28.04.2004 Tallinna Linnakohtu määruse alusel tsiviilasjas nr 2/33-3810/04 (tl 232), hageja M. S. nimel olevad aktsiad olid blokeeritud 28.04.2004 Tallinna Linnakohtu määruse alusel tsiviilasjas nr 2/30-3803/04 (tl 230); hageja I. A. suhtes algatati 2004.a. tsiviilasi nr 2/109-3811/04, milles aktsiate omandiõigust hages AS Mikskaar ja milles kostja oli kaasatud kolmanda isikuna (tl 233-235). Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on nimetatud tsiviilasjade menetlus Harju Maakohtus käesolevaks ajaks lõppenud pooltevaheliste kokkulepete kinnitamisega, millega on kõik käesoleva tsiviilasja hagejad tunnistanud hoopis AS Mikskaare omandiõigust vaidlusalustele KET aktsiatele. Käesoleval hetkel on äriregistri menetlus peatatud mh käesoleva tsiviilasja menetluse tõttu, mille on algatanud hagejad. AS Mikskaar nõude tagamiseks on blokeeritud hagejate nimel olevad kostjale kuuluvad aktsiad, mistõttu ka ei ole võimalik registrimuudatusi teha (tl 228). Kostja leiab, et tal on võimalik L. S. ga kokkuleppele jõudmine või L. S. osas avalduse muutmine. Tulenevalt nii TsMS § 4 kui ka TsMS § 593 lõigete 3 ja 4 mõttest on ettevõtjal võimalik oma esitatud kandeavaldust muuta seni, kuni registripidaja ei ole veel kandemäärust teinud, sellise järelduse on teinud Tartu Ringkonnakohus 19.05.2008.a. määruses käesoleva asjaga seotud registriasjas nr Ä20881/3 (tl 109). Kas kostja osakapitali suurendamine äriregistrile esitatud avalduste alusel on võimalik, tuvastatakse äriregistri menetluses. Äriseadustiku § 196 lg 4 järgi loetakse osakapital suurendatuks ja uuest või suurendatavast osast tulenevad õigused tekkinuks alates kande tegemisest äriregistrisse. Kohus nõustub hagejatega, et kuna osakapitali suurendamist ei ole kantud registrisse, siis ei saa hagejad teostada oma osanike õigusi ning see on kestnud üle mõistliku aja. Samas on viivitus kandeavalduse lahendamisel esmajoones seotud kostjast sõltumatute arvukate kohtuvaidlustega, mida on ka hagejad ise tunnistanud. Võlaõigusseaduse § 188 lg 1 kohaselt taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Kohus tuvastas käesolevas kohtuotsuses eeltooduga, et hagejatel puudub seaduslik alus märkimislepingutest taganemiseks ja seetõttu ka kostjal kohustus hagejate poolt üleantud KET aktsiate hagejatele tagastamiseks. Hagejad leiavad, et kui hagejatel ei ole võimalik lepingutest taganeda, siis kuuluvad aktsiad hagejatele tagastamisele alusetu rikastumise sätete alusel. Kostja leiab, et kuna kostja ei ole muutnud ega rikkunud hagejatega sõlmitud märkimislepingute tingimusi, siis on põhjendamatu hagejate nõue aktsiate tagastamiseks VÕS § 1028 lg 1 alusel. VÕS § 1028 lg 1 järgi, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole 11 (14)

olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohus leiab, et poolte vahel on sõlmitud märkimislepingud, hagejad on üle andnud kostjale mitterahaliste sissemaksetena KET aktsiad, kostja ainuosanik on vastu võtnud otsuse nende arvel osaühingu osakapitali suurendamiseks ja esitanud vastavasisulise avalduse äriregistrile, mistõttu ei ole kostja kohustus osakapitali suurendamiseks hagejate mitterahaliste sissemaksete arvel ära langenud. Seetõttu puudub alus aktsiate hagejatele tagastamiseks ka alusetu rikastumise sätete alusel. Kohus leiab, et neil asjaoludel tuleb jätta rahuldamata J. R. hagi OÜ Ketal Võru vastu 2 AS Kagu-Eesti Turvas aktsia väljamõistmise nõudes, M. S. hagi OÜ Ketal Võru vastu 3 AS KaguEesti Turvas aktsia väljamõistmise nõudes, A. R. hagi OÜ Ketal Võru vastu 5 AS Kagu-Eesti Turvas aktsia väljamõistmise nõudes, V. L. hagi OÜ Ketal Võru vastu 16 AS Kagu-Eesti Turvas aktsia väljamõistmise nõudes ja I. A. hagi OÜ Ketal Võru vastu 1 AS Kagu-Eesti Turvas aktsia väljamõistmise nõudes. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, jättes hagid rahuldamata, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel kostja menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik: Tartu Ringkonnakohtu 31.10.2013 kohtuotsuse alusel:

10769150) kohustus anda nõusolek kandmaks neli AS-i K. E. Turvas aktsiat Eesti väärtpaberite keskregistris P. K. ’e (isikukood xxxxxxxxxxx) nimele, asendada OÜ Ketal Võru (registrikood 10769150) tahteavaldus kandmaks neli AS-i K. E. Turvas aktsiat Eesti väärtpaberite keskregistris P. K. ’e (isikukood xxxxxxxxxxx) nimele kohtuotsusega ning kanda Eesti väärtpaberite keskregistris OÜ Ketal Võru (registrikood 10769150) nimel olevad neli AS-i Kagu-Eesti Turvas aktsiat P. K. ’e (isikukood xxxxxxxxxxx) nimele;

13 (14)

nõusolek vabastamaks Eesti väärtpaberite keskregistris E. S. ’i (isikukood xxxxxxxxxxx) nimele kantud neli AS-i Kagu-Eesti Turvas aktsiat blokeeringust ja asendada OÜ Ketal Võru (registrikood 10769150) tahteavaldus blokeeringust vabastamiseks kohtuotsusega;

ja E. V.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud OÜ Ketal Võru kanda.

VÄLJAVÕTE ÕIGE:

Inkeri Treial kantseleijuhataja

14 (14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.