2-08-68635/33 - Võlaõigus - Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi vahenduseta. Asjaolud Tallinnas Juhkentali 46 maja hoovis toimus 24.05.2007 kindlustusjuhtum, kus suur puuoks kukkus kolme sõiduauto peale, mille hulgas sai kannatada SEB Ühisliisingule kuuluv sõiduauto Toyota Auris, registreerimismärgiga xxxxxx. Sõiduk oli kindlustusjuhtumi toimumise hetkel kindlustatud hageja juures, sõidukikindlustuse lepingu nr xxxxxxxxxxxx alusel. Hageja tasus 24.08.2007 Elke Auto AS-le sõiduki taastusremondi teostamise eest 1278,83 eurot. Hageja on seisukohal, et kahju tekkimise eest vastutab kostja, kellel oli seadusest tulenev kohustus rakendada vajalikku hoolsust kahjujuhtumi ärahoidmiseks. Hageja õigus auto parkimiseks Juhkentali 46 maja hoovis tulenes Cargobus OÜ ja kostja vahelisest 30.05.2003 sõlmitud rendilepingust nr xxx/xx. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju 1278,83 eurot ning viivis 122,11 eurot. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel oli kahjujuhtumi algpõhjuseks kindlustusvõtja õigusvastane tegevus, kuna kindlustusvõtja kasutas omavoliliselt eravaldust sõiduki parkimiseks. Hageja viide kindlustusvõtja Cargobus OÜ kontori ja laoruumi üürilepingule kinnistu tänava äärses hoones ei ole asjakohane, kuna see ei anna üürnikule õigusi kinnistu siseõue tasuta kasutamiseks. Murdunud oks oli haljas, seega puudus igasugune vajadus selle likvideerimiseks. Oksa nõrgestanud tundmatu vandaali tekitatud saejälg tuli ilmsiks alles pärast oksa murdumist, seega ei saanud kostja oksa langemist ette näha, tegemist oli vääramatu jõuga. Hageja nõude aluseks võetud remondiarve nr xxxxxx/31.07.07 ei vasta kahjujuhtumi tagajärjel tekkinud kahjustuste ulatusele ja on liialdatud. Hageja ei ole kandnud reaalseid kahjusid, kuna kindlustusmaksetega on praeguseks kõik kulud kaetud. Menetluse käik Harju Maakohus jättis oma 07.06.2010 otsusega hagi rahuldamata, leides, et kostja ei ole jätnud täitmata oma hoolduskohustust. Tallinna ringkonnakohus tühistas 28.12.2010 otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja uueks arutamiseks maakohtule, leides, et hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude riskivastutuse alusel, kuid toimiku materjalidest ei ilmne, et kohus oleks hageja nõude osas võtnud seisukoha, kas kinnistul olev puu saab üldse olla suurema ohu allikaks või mitte. Samuti ei ole maakohus välja selgitanud, millistest tõenditest lähtudes saab kostjat lugeda suurema ohu allika valitsejaks VÕS § 1056 lg 1 järgi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ilmne toimikust ka see, mis õigussuhe on kostja ja kinnistu omanike vahel, kas kinnistu omaniku ja kostja vahel on sõlmitud VÕS § 81 mõttes kolmandat isikut kaitsvat lepingut ning miks ei ole käsitletud kostja esitatud vastuväiteid kahju suuruse osas. Maakohtu otsus 16.05.2011 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ning jättis menetluskulud kostja kanda. Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude ning on tuginenud muuhulgas VÕS § 1058 lg-le 1. Samuti on hageja tuginenud Tallinna Linnavolikogu 22.06.2006 määrusele nr 45 (Tallinna linna heakorra eeskiri) § 5 lg 1 p 5, mis sätestab omaniku kohustuse puuokste kärpimisel. Kohus leiab, et Tallinna linna heakorra eeskiri ei tekita kostjale kohustust hageja ees, vaid üksnes Tallinna linna ees. Heakorra eeskiri saab reguleerida üldjuhul üksnes avaliku linnaruumi mõjutavaid tegureid. Käesoleval juhul põhjustas kindlustusjuhtumi puu, mis asus kinnistu osal, millel ei olnud puutumust avaliku kasutusega.

VÕS § 492 lg 1 järgi on hageja õigustatud esitama tagasinõude. VÕS § 1056 lg 1 sätestab, et kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Kohtule esitatud rendilepingust nähtub, et kostja sõlmis rendilepingu Cargobus OÜ-ga oma nimel, mitte kui korteriomandi omanike esindaja KOS § 21 määratletud valitsejat tuleb käsitleda ka VÕS § 1056 lg 1 mõttes valitsejana. Kostjat saab pidada lepingust tulenevalt VÕS § 1056 lg 1 mõttes asja valitsejaks. Sõiduki parkimine oli õiguspärane, sest sõiduki valdaja Cargobus OÜ oli Juhkentali 46 rentnik, mis nähtub kohtule esitatud rendilepingust. Suurema ohu allika määratlemisel on oluline tuvastada, kas asja olemusest tulenevalt on objektiivselt võimalik määratleda kahjulike tagajärgede tekkimise tõenäosust. Puu kui elava organismi kasvamine ei allu üldjuhul objektiivselt valitseja kontrollile. Puu kasvamist võivad mõjutada sellised tegurid nagu näiteks loodusjõud jms, mille olemasolu või mille mõju puule ei ole võimalik objektiivselt määratleda. Seetõttu on puu suurema ohu allikas. Kohtule esitatud arvest nähtub, et sõiduki taastamise maksumuseks oli 1278,83 eurot. Sõiduki ülevaatusaktis märgitud sõiduki kahjustused, kahjuteates märgitud kahjustused ja arvel märgitud remonttööde loetelu kattub. Sõiduki kahjustused on põhjuslikus seoses puu kukkumisega tekitatud vigastustega. Kahju suurus sisaldab endas nii varuosade kui ka remonditööde maksumust. Kõik sõiduki statsionaarsed osad on hageja sõidukikindlustuses üldtingimuste p 1 alusel kindlustusega hõlmatud. Sõidukile paigutatud kleebised ja automaalingud on statsionaarselt sõidukile paigaldatud. Kleebiste ja maalingute hüvitamine vastab ka VÕS § 127 lg 1 sätestatud kahju hüvitamise tingimustele. Kohtule esitatud fotodelt nähtub, et sõidukil olid enne kahjustada saamist peal kleebised ja maalingud. Kostja kohustuseks on välja tuua asjaolud, tõendamaks, et tegemist on vääramatu jõuga. Kostja ei ole menetluse käigus välja toonud erakordseid asjaolusid, mis oleksid käsitletavad vääramatu jõuna. Puu kahjustamine ja okste osaline läbisaagimine ei ole vääramatu jõud, sest selle olemasolu oleks saanud kostja kontrollida. Apellatsioonkaebus Kostja palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kohus asus ebaõigele seisukohale suurema ohu valitseja osas, samastades vääralt erakinnistu omanikele lepingu alusel haldusteenust osutava äriühingu (kostja) korteriühistuga. Kinnistul Juhkentali 46 ei ole loodud korteriomandeid ega korteriomanike ühisust. Kinnistu omanike kui teenuse tellijate ja teenuse osutaja vaheline leping sätestab küll haldaja vastutuse omanike ees, kuid ei sisalda VÕS § 81 mõttes kolmandat isikut kaitsvaid sätteid. Suurema ohu allika valitsejaks saab olla otsene valdaja (omanik). AÕS § 33 kohaselt isikud, kes valdavad asja kolmanda isiku jaoks ja huvides, ei ole valduse teenijatena ise asja valdajateks. Seega oli hagi esitatud vale kostja vastu. Hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost ohu allikale iseloomuliku ohu vallandumise ja tekkinud kahju vahel. Kostja arvates ei ole alust lugeda tavalist elujõulist õuepuud suurema ohu allikaks VÕS §§-de 1056 ja 1058 järgi, sest sellise ohu realiseerumine ja kahju tekkimine on ärahoitav asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamisel. Kahjujuhtumit ei põhjustanud puu kui elav organism ja sellele iseloomulik oht, vaid vandalismiakt. Suure oksa eemaldamise raieloa taotlemiseks ei olnud põhjust, sest oks oli haljas ja viga oli visuaalselt mittenähtav. Eraomandis olev kinnistu on igast küljest tähistatud piiretega. Kõnealusel puul ei olnud puutumust avaliku ruumiga.

Kahjustatud sõiduki parkimine kinnistu õuealale oli õigusvastane. Kohtuotsuses viidatud Cargobus OÜ rendilepingus on loetletud majas renditud ruumid ja üheselt kehtestatud nende sihipärase kasutamise nõue kontori- ja laopindadena. Viidatud leping ei anna mingeid õigusi kinnistu muude alade kasutamiseks oma huvides. Kohus rikkus TsMS § 442 lg 8 nõudeid. Kohtuotsuses on kirjas, et puuoks, mille all auto seisis, oli eelnevalt saetud. Kohtuotsusest ei selgu, miks sõiduki valdaja, kellel ei olnud õigust kasutada Juhkentali 46 kinnistut Cargobus OÜ sõiduki parkimiseks, kasutas sõiduki parkimiseks kohta, mis oli väidetavalt ohu allikas ning miks autojuht, kes peab tagama sõiduki ohutu parkimise, ei veendunud sõiduki ohutus parkimises. Juhul kui sõiduki valdaja ei märganud puuoksas ohtu, siis millest lähtuvalt leidis kohus, et seda ohtu pidi eelnevalt märkama kostja. Kohus on jätnud ka põhjendamata, miks ta tugineb korteriomandi seadusele kui Juhkentali 46 kinnistul ei ole korteriomandeid loodud. Peale selle, kohus viitab kostja ja kinnistu omanike vahelisele lepingule, kuid ei põhista, millisest lepingu punktist lähtuvalt ta leidis, et kostjal lasus kohustus jälgida kasvava puu okste seisukorda ning et oma kohustuste täitmata jätmisel vastutab kostja kolmandate isikute ees. Vastustaja seisukoht Hageja Salva Kindlustuse AS vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta Harju Maakohtu 16.05.2011 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ja maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus saab teha asjas uue otsuse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses väljendatud hinnanguga Tallinna linna heaolu eeskirjale ja sellega, et kindlustusvõtja poolt auto parkimine vaidlusalusel territooriumil oli õiguspärane. Kostja ei ole esile toonud, et kinnistul olnuks ees tõkkepuu, liiklusmärk, suletud väravad või infotahvel, mis keelanuks rentniku hoovi sissesõidu. Vaidlust ei ole selles, et rentniku poolt auto parkimist kinnistu territooriumil taluti, seega ei saa kostja tugineda asjaolule, et auto parkimine kinnistule oli õigusvastane tegevus. Vaidlus oli poolte vahel selles, kas kostja oma tegevusega või tegevusetusega on põhjustanud kahju kindlustusvõtja varale. Maakohus on kohaldanud vääralt VÕS § 1056 lg-s 1 sätestatut ja leidnud, et puu on suurema ohu allikas. Asjaolu, et puu on elav organism ja seda võivad mõjutada loodusjõud ja muud tegurid, mille olemasolu või mõju puule ei ole võimalik objektiivselt määratleda, ei võimalda käsitleda puud käesoleva vaidluse asjaoludel suurema ohu allikana VÕS § 1056 lg 1 mõttes. Seetõttu on ebaõige ka maakohtu käsitlus kostjast kui suurema ohu allika valitsejast ja kostja riskivastutusest. Hageja on tuginenud kindlustusvõtja ja kostja vahelises suhtes kahjunõude tekkimisel lepinguvälisele vastutusele. Ringkonnakohtu hinnangul ei vastuta kostja ka deliktilise üldvastutuse alusel. Deliktilise üldvastutuse korral tuleb kõigepealt kontrollida, kas kostja põhjustas kindlustusvõtjale õigusvastase teoga või tegevusetusega kahju. Hageja on tuginenud VÕS § 1058 lg-s 1 sätestatud omaniku vastutusele asjast lähtuva ohu tõttu tekkinud kahju eest, kuid möönab ise, et kostja ei ole kinnistu omanik. Halduslepinguga ei saa üle kanda kinnistu