2-08-21597/27 - Võlaõigus - Muud kindlustuslepingud - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja tunnistas, et 06.05.2007 toimus talle kuuluvas korteris nr 27A üleujutus kanalisatsioonipüstikus, millise kostja likvideeris oma jõududega ning teavitas üleujutusest KÜ Narva mnt 19/21/32 tegevdirektorit M. Iut ning hoiatas, et uputada võib ka korteris nr 32A, kuid M. I teavitas kostjat, et viibib linnast väljas. Üleujutuse momendil toimus korteri nr 27A WC-s remont. WC-pott oli pandud hoiule vannituppa ning ei olnud ühendatud kanalisatsioonisüsteemi ja veetorustikuga ning WC-potti ei kasutatud. Seega otsustasid KÜ esindajad korteri ülevaatusel ekslikult, et WC on paigaldatud ja kasutatakse ebaõigesti. Kostja ei ole maja kanalisatsioonitorustikku ummistanud. Korteris nr 27A on WC olnud alati paigaldatud vastavalt hoone projektile. Hageja ei tõendanud, et kanalisatsioon oleks olnud ummistunud kostja süül. KÜ ei saa olla eksperdiks kanalisatsioonisüsteemi ehituslikes küsimustes ning aktile ei ole allakirjutanud selle valdkonna eksperdid. Püstiku ummistumise põhjuseks on 1980.a paigaldatud kanalisatsioonisüsteemi osaline läbikulumine, ebaõige hooldamine ja kanalisatsioonisüsteemi kapitaalremondi käigus tehtud konstruktiivsed vead. KÜ ei ole täitnud oma kohustusi elamu kanalisatsioonisüsteemi hooldamise ja haldamise osas kohusetundlikult. KÜ ei vahetanud õigeaegselt välja läbikulunud torusid, ei viinud läbi profülaktilisi töid torude puhastamise osas, ei võtnud tarvitusele koheseid abinõusid üleujutuste vältimiseks ja tegi kanalisatsioonisüsteemi kapitaalremondi käigus jämedaid konstruktiivseid vigu. Seega on üleujutuse põhjustamises süüdi korteriühistu. Korterite 26A ja 27A üleujutamine toimus erinevatel aegadel, mis on otseseks tõendiks asjaolule, et kanalisatsioonisüsteem oli korrast ära. Kostja on ka seoses korterites 27A 01.11.2006 ja korteris 26A 10.01.2008 toimunud üleujutustega esitanud KÜ-le rahalised nõuded ja pretensioonid, millele KÜ ei ole reageerinud. Kahjusumma on põhjendamatult suur.

3.06.12.2010 otsusega rahuldas maakohus hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitamiseks 4737,49 eurot ning jättis menetluskulud kostja kanda. Poolte vahel puudub vaidlus, et 06.05.2007 toimus Tallinnas, Narva mnt 23-31A kahjujuhtum, mille käigus sai veest kahjustada korteri köögimööbel, köögi-elutoa parkett ja elutoa mööbel. Samuti puudub vaidlus, et Narva mnt 23-31A korter oli kindlustatud hageja juures ja et hageja otsustas 25.06.2007 ja 23.07.2007 maksta välja kannatanule kindlustushüvitise kokku 46 094,70 krooni ja tasus 19.09.2007 Liiklus- ja Kindlustusbüroo OÜ-le 28 030,90 krooni. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on süüdi kahju tekitamises ning kas kostja on kohustatud kahju hagejale hüvitama. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Isik vastutab õigusvastaselt tekitatud kahju eest üksnes siis, kui ta tekitas kahju süüliselt, st tahtlikult või hooletuse tulemusena, kui seaduses ei sätesta teisiti. Vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu: 1. seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju; 2. kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga; 3. kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4. kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Seadus seob vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahjuga. Samas aga kahju tekitamisest tulenev kohustus tekib ainult siis, kui kahju tekitanu õigusvastase ja süülise käitumise ja kannatanul saabunud varalise kahju vahel on põhjuslik seos. Põhimõte seisneb selles, et tegevus on kahju tekitamise seisukohalt siis kausaalne, kui selle tegevuse mittetoimumisel langeks ära negatiivne tagajärg (kahju). VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Eeltoodud eelduste tõendamiskoormis lasub hagejal. KOS § 10 sätestab korteriomandi eseme kasutamise piirangud ja lõike 1 kohaselt võib korteriomanik korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemise järgi, välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega. KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KÜ Narva mnt 19/21/23 07.05.2007 aktiga on tuvastatud, et 06.05.2007 toimus kanalisatsiooni püstikus nr 32, mis läbib korterite 27A, 31A, 35A, 39A, 43A, 47A vannitubasid, ummistus. Ummistusest teavitas KÜ-t kostja seaduslik esindaja, kuid ei teavitanud ummistusest teisi korteriomanikke, kes kasutasid vett edasi, mistõttu täitus püstik veega ja tekitas uputuse korteris 31A. Kuna kostja seaduslik esindaja lahkus 06.05.2007 korterist, sulgedes eelnevalt kanalisatsiooni toru korgiga (mida kostja seaduslik esindaja ise kinnitas), siis ei saanud toruabi töötaja korterisse 27A siseneda, et ummistus likvideerida. Ummistus likvideeriti 07.05.2007 kella 10.00 paiku sideruumist. Pärast ummistuse likvideerimist pääsesid KÜ esindajad ka korterisse 27A, kus tuvastati ehitustegevuse jälgi ning et vannitoas oli eemaldatud oma kohalt WC kompakt koos kanalisatsiooni ja veetoite liitmikega, mille kohta andis tunnistus ka torupüstiku šahti lahtine ava, mis vajadusel võimaldab WC kompakti taasühendada torustikega ja seda kasutada. Kostja paigaldas omavoliliselt korteri 27A vannituppa WC kompakti, mis on vastuolus vannitoa kasutamise eesmärgiga, kuna torustik ei ole ette nähtud väljaheidete ja fekaalvete tarbeks. Tunnistajad A. P, M. I ja U. M ütlustega on tuvastatud, et kostja on viinud läbi ebaseaduslikke ehitusi ning ei lase KÜ esindajaid korterisse. Tunnistaja U. M, kes on juhatuse liige alates aprillist

2007.a, ütluste kohaselt peale 2007.a on kostja seadusliku esindaja poolt tehtud rida torude, seinte lõhkumisi ja juhatus on teinud kostjale ettekirjutusi ehitiste legaliseerimiseks. Kohtul puudub alus kahelda 3 tunnistaja vande all antud ütlustes. On tuvastatud, et kostja oli paigutanud püstaku ette korgi, et fekaalid tema korterisse sisse ei tuleks, kuigi tegemist oli vannitoa püstakuga ning, et WC kompakt asus vannitoas. Tunnistaja A. P ütlustest selgus, et vannitoa püstaku puhastamisel tulid torust välja WC paber koos fekaalidega. Eeltoodu olukorda on kirjeldanud ka kannatanu oma seletuses kindlustusele, kes käis kostja korteris koos tunnistajate A. P, M. I ja hageja esindajaga ummistusejärgsel päeval. Selline olukord (ummistus) sai tekkida ainult siis, kui WC potti minev ja edasi väljuv sisu oli ühendatud vannitoa kanalisatsiooni püstakuga. Hilisem WC kompakti ümberpaigaldamine ja toru korgiga sulgemine ei tee olematuks torus olevat sisu. Kostja ei ole tõendanud, et kahju on tekkinud muul põhjusel. Kostja ei ole kaasomandi eset kasutades hoidunud tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ei ületaks omandi tavakasutusest tekkivaid mõjusid. Kostja tegevus on olnud vastuolus KOS § 10 sättega, s.t et korteriomandi eseme kasutamine ei tohi minna vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega. Püstiku toru omavoliline avamine, ühendamine mitte selleks ettenähtud süsteemi ja toru, mis peaks olema ühenduses püstikus vertikaalis kogu maja ulatuses ja toru korgiga sulgemine, on ilmselgelt vastuolus seaduse ja kolmanda isiku õigustatud huvidega. Kostja jättis samas püstikus asuvate korterite elanike olukorrast teavitamata. Seega on kostja hooletu käitumise tagajärjel tekkinud kahju, mille hageja on kannatanule hüvitanud. Kahju olemasolu korteris nr 31A on oma ütlustega kinnitanud tunnistaja M. I. Kostja käitumise õigusvastasus ja süülisus on tõendatud 07.05.2007 aktiga ja tunnistajate ütlustega. Seega on kostja kohustatud hagejale hüvitama kahju, kuna kostja on kahju tekitamises süüdi eeldusel, et kahju suurus on tõendatud. OÜ R.SHUP 10.03.2010 ekspertarvamus ei ole asjakohane, kuna see on tehtud kolm aastat hiljem pärast kahjujuhtumit ning ei saa kajastada täpset olukorda juhtumi ajal. 1996.a kooskõlastusega projektid ei oma käesolevas vaidluses tõenduslikku tähendust, sest kahju tekkis üle 10 aasta hiljem. Kostja ei tõendanud, et korteriühistu oleks olnud teadlik või andnud eelnimetatud torude lahti- ja ümberühendamiseks 2007.a mais luba. Kui asja on kahjustatud, siis VÕS § 132 lg 3 kohaselt hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Vaidlus puudub selles, et hagejal on kahju tekkinud. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju 74 125,60 krooni. Kostja leiab, et kahju on üle paisutatud. Kohus asus seisukohale, et kahju suurus on tõendatud Liiklus- ja Kindlustusbüroo eelkalkulatsiooni ja arvega 28 030,90 krooni (1791,50 eurot) ulatuses, veekahjustuse saanud köögimööbli Viiart Mööbel OÜ hinnapakkumise ja arvega 12 000 krooni (766,94 eurot) kohta ning elutoamööbli taastamiseks Enterior Partner OÜ hinnapakkumisega 35 594,70 krooni (2274,92 eurot) kohta ning kahju suurus on põhjendatud. Kostja ei tõendanud, et kahju suurus oleks üle paisutatud. Eeltoodu põhjal on põhjendatud kostjalt välja mõista kahju hüvitamiseks 74 125,60 krooni (4737,49 eurot). Kooskõlas TsMS § 162 lg-tega 1 ja 2 jättis kohus menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebus

kostja õigsust. Ekspertiisi tegemisel puudub aegumise tähtaeg. Faktid, millele spetsialist viitas, ei ole aja jooksul muutunud. Ajaline vahemaa ei saa mõjutada seda fakti, et kanalisatsioonipüstikut oli remonditud jämedalt tehnoloogiat ja konstruktsioone rikkudes. Faktiliselt ei võtnud kohus spetsialisti arvamust menetlusse, millega ta rikkus TsMS § 293 lg 2. Kohus ei pööranud tähelepanu tunnistajate A. P ja M. I ütlustele osas, kus nad kinnitavad, et hoone kanalisatsioonisüsteemi remonditi mittetäielikult ning konstruktsioone rikkudes, üleujutused sellest püstikust leidsid aset väga sageli ka varem. Arusaamatu on, millisel viisil kohus tuvastas, et ummistuse põhjustanud paber kuulus kostjale. Kohus avaldas, et tunnistaja A. P ütlustest selgus, et vannitoa püstaku puhastamisel tulid torust välja WC paber koos fekaalidega. Tunnistaja A. P ütlustes ja KÜ aktis ei ole seda väidetud. Kohus avaldas, et kostja ei hoiatanud teisi omanikke üleujutusest. Seda asjaolu menetluse käigus ei arutatud, mille tõttu kohus tegi otsuse, tuginedes asjaoludele, mida kohtuistungil ei arutatud ja rikkus sellega TsMS § 436 lg 3. See on kummaline etteheide, kui võtta arvesse, et isikul ei ole kohustust tegeleda võõra vara päästmisega sel momendil, kui tal on vaja päästa oma isiklikku vara. Seda enam, et kostja teatas juhtunust viivitamatult KÜ esimehele ja sanitaartehnikule ning nõudis korterisse tungiva vee kinnikeeramist püstikus, mida aga ei tehtud piisava kiirusega. WC pott ei ole mitte kunagi olnud vannituppa paigaldatud. Tunnistajate A. P ja M. I küsitlusest selgub, et nähes korteri ülevaatamisel WC potti vannitoas, nad oletasid, et WC pott võis olla paigaldatud vannitoa püstikusse ning et seda võidi seal kasutada. Nendele oletustele tuginedes põhistas kohus oma otsuse. Õige ja õiglane oleks vaadata asi läbi võttes sealjuures arvesse spetsialisti arvamust, tunnistada, et KÜ on asjast huvitatud isik antud vaidluses ning et tema poolt esitatud akt ei saa olla objektiivsem, kuna see lähtub oletuslikest arvamustest. Kostja süü ei ole tõendatud, kohus hindas tõendeid ja rakendas VÕS § 132 ebaõigesti. Hageja vastus apellatsioonkaebusele

otsuse rajanud asjas esitatud tõenditele, neid eelnevalt menetlusosalistega uurinud ning teinud seadusliku ja põhjendatud lahendi. Maakohus ei ole tõendite uurimisel rikkunud kaebuses väidetud menetlusnorme. Pärast 06.05.2007 toimunud kanalisatsioonitoru ummistust koostati kanalisatsiooniavarii akt, mille koostasid ja millele kirjutasid alla korteriühistu juhatuse esimees M. Kolu, korteriühistu tegevdirektor M. I, tehniline konsultant A. P ja korteri nr 31A omanik M. R. Nimetatud isikutest kuulas kohus tunnistajatena üle A. P, M. Iu ja M. Kolu asemel U. M. Tunnistajate U. M ja M. Iu ütlustel tehti apellandile kuulunud korteris pikemat aega ebaseaduslike ehitustöid, mille kohta tehti korteriomanikule ka ettekirjutus. Ekslik on apellandi väide, mille kohaselt ei ole kohus arvestanud tunnistajate ütlustega ega neid hinnanud. Lisaks tunnistajate ütlustele oli hageja esitanud oma väidete kinnitamiseks korteriühistu 07.05.2007 koostatud akti. Maakohus ei rikkunud menetlusnorme ja kostjale oli antud võimalus ja täiendavalt aega, et oma vastuväiteid tõendada ja taotleda oma soovi korral ekspertiisi läbiviimist. Kostjast sõltuvalt jäi ekspertiisi taotlus rahuldamata. Paljasõnalised on apellandi väited, et korteriühistu akt ei ole objektiivne tõend. TsMS § 442 lg 8 kohaselt peab maakohus põhjendama, kui ta mõnda tõendit ei arvesta. Maakohus on põhjendanud, miks ta OÜ R.SHUP tõendiga ei saanud arvestada. Ekslik on apellandi väide, et veekahjustus tekkis korteriühistu süül. Vastavalt KOS § 11 lg 1 p-le 1 on korteriomanik kohustatud hoidma korras korteriomandi reaalosa. Kanalisatsiooniava, WC kompakt ja selle sulgemiseks vajaminev kork kuuluvad korteriomandi reaalosa koosseisu ning nimetatud osi saab korteriomanik kasutada eraldi teistest kaasomanikest. Seega oli kahju ärahoidmine apellandi mõjusfääris ummistuse ärahoidmise või kõrvaldamise näol. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga selles, et kuna apellant ei hoidnud korteriomandi reaalosa korras ning ei järginud KOS § 11 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud kohustusi, sai võimalikuks varaline kahju korteri nr 31A omanikule. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.