06. detsember 2010 kell 14.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-21597
Tsiviilasi
Swedbank Varakindlustus AS-i (endine ärinimi AS Hansa Varakindlustus) hagi OÜ GSG vastu kahju 74 125,60 krooni saamiseks
Tsiviilasja hind
74 125,60 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Swedbank Varakindlustus AS (endine ärinimi AS Hansa Varakindlustus, registrikood 11269248, asukoht Liivalaia 12, 15039 Tallinn), lepinguline esindaja Kadri Erm (Swedbank AS, Liivalaia 10, 15040 Tallinn) Kostja OÜ GSG (registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja SS
Kohtustungi toimumise aeg
04.03.2010 ja 28.10.2010
Kohtuistungil osalesid
Hageja volitatud esindaja Kadri Erm Kostja seaduslik esindaja SS
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada. Välja mõista OÜ GSG kahju summas 74 125 (seitsekümmend neli tuhat ükssada kakskümmend viis) krooni ja 60 senti Swedbank Varakindlustus AS-i kasuks. Menetluskulude jaotus Välja mõista OÜ GSG menetluskulud 100% ulatuses Swedbank Varakindlustus AS kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.06.05.2007 toimus Tallinnas aadressil XXX kahjujuhtum, mille käigus sai vara veekahjustusi (tl 28).
2.Korter asukohaga XXX, Tallinn oli kindlustatud hageja juures, mille kohta on väljastatud ettevõtte varakindlustuse sertifikaat XXX (tl 6-27). Hageja nõue ja põhjendused
3.Hageja palub kostjalt välja mõista kahju summas 74 125,60 krooni ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS §-dele 492 lg 1, 1043, 1045 lg 1 p 5.
4.Hagejale esitatud kodu kahjuteate kohaselt uputus sai alguse XXX(tl 28). Sündmuskohal käisid 07.05.2007 XXXKÜesindajad M. K , M. I ja A. P , kes koostasid sündmuse kohta avariiakti, mille kohaselt sai veekahju alguse kanalisatsioonipüstiku nr 32 ummistusest, mille põhjustas korteris 27A valesti paigaldatud WC kompakt (tl 47-48). Aktist lähtuvalt oli korteris näha ehitustegevuse jälgi, vannitoas oli eemaldatud oma kohalt WC kompakt koos kanalisatsiooni ja veetoite liitmikega. WC kompakt oli ühendatud torustikuga, mis ei ole ettenähtud väljaheidete, fekaalvee ja tualettpaberi tarbeks.
5.Vastavalt M. R poolt esitatud kodu kahjutaotlusele sai veest kahjustada korteri köögimööbel, köögi-elutoa parkett ja elutoa mööbel (tl 28). Veekahjustuste likvideerimiseks teostati korteris kahjustunud põrandate eemaldamine ning uue parketi ning põrandaliistude paigaldamine. Parandada tuli köögimööbel ja osaliselt asendada elutoa mööbel. Vara taastustööde teostamiseks esitasid eelkalkulatsiooni LKsummas 28 030,90 krooni (tl 33), veekahjustuse saanud köögimööbli hinnapakkumise VMOÜ summas 12 000 krooni (tl 34) ning elutoamööbli taastamiseks saatis hinnapakkumise EPOÜ summas 35 594,70 krooni (tl 35). Kahju hüvitamise 25.06.2007 (tl 38 ja 43) ja 23.07.2007 (tl 39 ja 44) otsuste alusel maksti kannatanule kindlustushüvitis kokku summas 46 094,70 krooni (kahju 47 594,70 krooni – omavastutus 1 500 krooni) ning Liiklus- ja Kindlustusbüroole 18.09.2007 otsuse alusel 28 030,90 krooni (tl 45). Seega on kahju kokku 74 125,60 krooni.
6.Hageja esitas kostjale, kui korteriomanikule 19.10.200 nõudekirja kahju hüvitamiseks (tl 31, 4950), millele kostja vastas 31.10.2007 kirjaga, kus kostja süüd ei tunnistanud (tl 51-52). 18.03.2008 vastuses jääb hageja oma seisukoha juurde (tl 53-54). 08.04.2008 edastas hageja kostjale korduvnõude (tl 55-56), millele kostja ei reageerinud. 22.04.2008 edastas hageja kostjale kohtuhoiatuse (tl 57-58). Kostja ei ole nõuet käesoleva ajani täitnud. Kostja vastuväited
7.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata.
8.Kostja tunnistab, et 06.05.2007 toimus kostja korteris nr 27A üleujutus kanalisatsioonipüstikus, millise kostja likvideeris oma jõududega ning teavitas viivitamatult üleujutusest KÜ XXX tegevdirektorit M. I ’ut ning hoiatas, et uputada võib ka korteris nr 32A, kuid M. I teavitas kostjat, et viibib linnast väljas.
9.Üleujutuse momendil toimus korteri nr 27A WC-s remont. WC-pott oli pandud hoiule vannituppa ning ei olnud ühendatud kanalisatsioonisüsteemi ega veetorustikuga ja WC-potti ei kasutatud. Seega otsustasid KÜ esindajad korteri ülevaatusel ekslikult, et WC on paigaldatud ja kasutatakse ebaõigesti. Kostja ei ole maja kanalisatsioonitorustikku ummistanud. Korteris nr 27A on WC olnud alati paigaldatud vastavalt hoone projektile. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et kanalisatsioon oleks olnud ummistunud kostja süül. KÜ ei saa olla eksperdiks kanalisatsioonisüsteemi ehituslikes küsimustes ning aktile allakirjutanud ei ole selle valdkonna eksperdid.
10.Kostja on seisukohal, et püstiku ummistumise põhjuseks on 1980 paigaldatud kanalisatsioonisüsteemi osaline läbikulumine, ebaõige hooldamine ja kanalisatsioonisüsteemi kapitaalremondi käigus tehtud konstruktiivsed vead. KÜ ei ole täitnud oma kohustusi elamu kanalisatsioonisüsteemi hooldamise ja haldamise osas kohusetundlikult. KÜ ei vahetanud õigeaegselt
2-08-21597 välja läbikulunud torusid, ei viinud läbi profülaktilisi töid torude puhastamise osas, ei võtnud tarvitusele koheseid abinõusid üleujutuste vältimiseks ja tegi kanalisatsioonisüsteemi kapitaalremondi käigus jämedaid konstruktiivseid vigu. Seega on kostja seisukohal, et üleujutuse põhjustamises on süüdi KÜ XXX. Korterite 26A ja 27A üleujutamine toimus erinevatel aegadel, mis on otseseks tõendiks asjaolule, et kanalisatsioonisüsteem oli korrast ära. Kostja on esitanuid KÜ ka seoses korterites 27A 01.11.2006 ja korteris 26A 10.01.2008 toimunud üleujutustega rahalised nõuded ja pretensioonid, millele KÜ ei ole reageerinud.
11.Kostja märgib ka, et kahjusumma on põhjendamatult suur. Kohtuotsuse põhjendus
12.Kohus, kuulanud ära poolte esindajate seletused, kuulanud üle tunnistajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
13.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
14.Võlaõigusseadus (VÕS) 492 lg 1, mille kohaselt kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Poolte vahel puudub vaidlus, et 06.05.2007 toimus Tallinnas aadressil XXX kahjujuhtum, mille käigus sai veest kahjustada korteri köögimööbel, köögi-elutoa parkett ja elutoa mööbel (tl 28, 41, 42). Samuti puudub vaidlus, et korter asukohaga XXX, Tallinn oli kindlustatud hageja juures, mille kohta on väljastatud ettevõtte varakindlustuse sertifikaat XXX (tl 6-27) ning, et hageja otsustas 25.06.2007 ja 23.07.2007 otsusega maksta välja kannatanule kindlustushüvitis kokku summas 46 094,70 krooni (tl 38-39 ja 43-44) ja tasus 19.09.2007 LKOÜ 28 030,90 krooni (tl 45). Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on süüdi kahju tekitamises ning, kas kostja on kohustatud kahju hagejale hüvitama.
15.VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega sätestab eelnimetatud paragrahv vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt teise isiku kaitstud õigushüvedele tekitatud kahju eest, st tegemist on klassikalise deliktiõigusliku süülise vastutusega. Isik vastutab õigusvastaselt tekitatud kahju eest üksnes, siis kui ta tekitas kahju süüliselt, st tahtlikult või hooletuse tulemusena, kui seaduses ei sätesta teisiti. Hooletuseks loetakse siinjuures isiku käitumist, kes ei järgi temalt vastavalt asjaoludele ja tema isiklikele omadustele oodatavat hoolsust, mille määramisel arvestatakse kahju tekitanud isiku omadusi. Kahjude hüvitamise kohustus väljaspool lepingulisi suhteid tekib, siis kui rikutakse mingit üldist kehtivat hoolsusnormi. Tehakse midagi, mis ei ole lubatud või jäetakse tegemata midagi sellist, milleks ollakse kohustatud. Deliktivastutuse tekkimise ainsaks aluseks on kohustuslike õigusnormide rikkumine. Vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu: 1. seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju; 2. kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga; 3. kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4. kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Seadus seob vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahjuga. Samas aga kahju tekitamisest tulenev kohustus tekib ainult siis, kui kahju tekitanu õigusvastase ja süülise käitumise ja kannatanul saabunud varalise kahju vahel on põhjuslik
2-08-21597 seos. Põhimõte seisneb selles, et tegevus on kahju tekitamise seisukohalt siis kausaalne, kui selle tegevuse mittetoimumisel langeks ära negatiivne tagajärg (kahju). VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Eeltoodud eelduste tõendamiskoormis lasub hagejal.
16.Korteriomandiseaduse (KOS) § 10 sätestab korteriomandi eseme kasutamise piirangud ja lõike 1 kohaselt võib korteriomanik korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemise järgi, välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega. KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KÜ XXX 07.05.2007 aktiga on tuvastatud, et 06.05.2007 toimus kanalisatsiooni püstikus nr 32 ummistus, mis läbib korterite 27A, 31A, 35A, 39A, 43A, 47A vannitubasid. Ummistusest teavitas KÜ kostja seaduslik esindaja, kuid ei teavitanud ummistusest teisi korteriomanikke, kes kasutasid vett edasi, mistõttu täitus püstik veega ja tekitas uputuse korteris 31A. Kuna kostja seaduslik esindaja lahkus 06.05.2007 korterist, sulgedes eelnevalt kanalisatsiooni toru korgiga (mida kostja seaduslik esindaja ise kinnitas), siis ei saanud toruabi töötaja korterisse 27A siseneda, et ummistus likvideerida. Ummistus likvideeriti 07.05.2007 kella 10.00 paiku sideruumist. Peale ummistuse likvideerimist pääsesid KÜ esindajad ka korterisse 27A, kus tuvastati ehitustegevuse jälgi ning vannitoas oli eemaldatud oma kohalt WC kompakt koos kanalisatsiooni ja veetoite liitmikega, mille kohta andis tunnistus ka torupüstiku šahti lahtine ava, mis vajadusel võimaldab WC kompakti taasühendada torustikega ja seda kasutada. Kostja paigaldas omavoliliselt korteri 27A vannituppa WC kompakti, mis on vastuolus vannitoa kasutamise eesmärgiga, kuna torustik ei ole ette nähtud väljaheidete ja fekaalvete tarbeks (tl 47-48). Tunnistajad A. P (tl 98-100), M. I (tl 101-102) ja U. M (tl 103-104) ütlustega on tuvastatud, et kostja on viinud läbi ebaseaduslikke ehitusi ning ei lase KÜ esindajaid korterisse. Tunnistaja U. M , kes on juhatuse liige alates aprillist 2007, ütluste kohaselt peale 2007. aastat on kostja seadusliku esindaja poolt tehtud rida torude, seinte lõhkumisi ja juhatus on teinud kostjale ettekirjutusi ehitiste legaliseerimiseks. Kohtul puudub alus kahelda 3 tunnistaja vande all antud ütlustes. On tuvastatud, et kostja oli paigutanud püstaku ette korgi, et fekaalid tema korterisse sisse ei tuleks, kuigi tegemist oli vannitoa püstakuga ning, et WC kompakt asus vannitoas. Tunnistaja A.P ütlustest selgus, et vannitoa püstaku puhastamisel tulid torust välja WC paber koos fekaalidega. Ilmselgelt ei saa vannitoa püstakute eelnimetatud sisu pidada tavapäraseks. Eeltoodu olukorda on kirjeldanud ka kannatanu oma seletuses kindlustusele, kes käis kostja korteris koos tunnistajate A.P , M.I ja hageja esindajaga ummistuse järgsel päeval (tl 76). Kohus on seisukohal, et selline olukord (ummistus) sai tekkida ainult, siis kui WC potti minev ja edasi väljuv sisu oli ühendatud vannitoa kanalisatsiooni püstakuga. Hilisem WC kompakti ümberpaigaldamine ja toru korgiga sulgemine ei tee olematuks torus olevat sisu. Kostja ei ole tõendanud, et kahju on tekkinud muul põhjusel. Kohus leiab, et kostja ei ole kaasomandi eset kasutades hoidunud tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ei ületaks omandi tavakasutusest tekkivad mõjusid. Kostja tegevus on olnud vastuolus KOS § 10 sättega st, et korteriomandi eseme kasutamine ei tohi minna vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega. Püstiku toru omavoliline avamine, ühendamine mitte selleks ettenähtud süsteemi ja toru, mis peaks olema ühenduses püstikus vertikaalis kogu maja ulatuses ja toru korgiga sulgemine on ilmselgelt vastuolus seaduse ja kolmanda isiku õigustatud huvidega. Kostja jättis samas püstikus asuvate korterite elanike olukorrast teavitamata. Seega kostja hooletu käitumise tagajärjel on tekkinud kahju, mille hageja on kannatanule hüvitanud. Kahju olemasolu korteris nr 31A on oma ütlustega kinnitanud tunnistaja M.I . Kostja käitumise õigusvastasus ja süülisus on tõendatud 07.05.2007 aktiga ja tunnistajate ütlustega. Seega kostja on kohustatud hagejale hüvitama kahju, kuna kostja on kahju tekitamises süüdi eeldusel, et kahju suurus on tõendatud.
2-08-21597 Kohus leiab, et OÜ R.S 10.03.2010 ekspertarvamus (tl 108-109) ei ole asjakohane, kuna see on tehtud kolm aastat hiljem pärast kahju juhtumit ning ei saa kajastada täpset olukorda juhtumi ajal. Lisaks soovib kohus märkida, et kostja tellis ekspertiisi pärast tunnistajate ärakuulamist kohtuistungil. Kohutule esitatud 1996 a kooskõlastusega projektid ei oma käesolevas vaidluses tõenduslikku tähendust (tl 114-118). Kahju tekkimise aeg üle 10 aasta hiljem. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et korteriühistu oleks olnud teadlik või andnud eelnimetatud torude lahti- ja ümberühendamiseks luba 2007. mais.
17.VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. VÕS § 136 lg 1 sätestab, et kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Vaidlus puudub selles, et hagejal on tekkinud kahju. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju summas 74 125,60 krooni. Kostja leiab, et kahju on üle paisutatud. Kohus on seisukohal, et kahju suurus on tõendatud LK eelkalkulatsiooni ja arvega summas 28 030,90 krooni (tl 33, 36), veekahjustuse saanud köögimööbli hinnapakkumise ja arvega VMOÜ summas 12 000 krooni (tl 34, 37) ning elutoamööbli taastamiseks hinnapakkumisega EPOÜ summas 35 594,70 krooni (tl 35) ning kahju on põhjendatud. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et kahju oleks üle paisutatud. Kostja on keeldunud kahju hüvitamisest vaatamata hageja esitatud korduvatele nõuetele (tl.49-58) Eeltoodu põhjal leiab kohus, et on põhjendatud kostjalt välja mõista kahju 74 125,60 krooni. Menetluskulud
18.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 ja 2 jätab kohus menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.