Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
29.september 2011 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu NShagi EEKAS (praeguse ärinimega AS EA) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, edaspidi hageja õiguste rikkumisest hoidumiseks kohustamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
6071,61 eurot (95 000 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja NS(isikukood XXX elukoht XX) Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Leonid Tolstov ja vandeadvokaat Ramon Rask (Advokaadibüroo Varul AS, Ahtri 6a, 10151 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja AS EA (endise ärinimega EEKAS; registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja lepingulised esindajad vandeadvokaat Villu Otsmann ja vandeadvokaadi vanemabi Karmen Turk (Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets OÜ, e-post [email protected])
Viimane istung
14.12.2010, poolte nõusolekul menetlus jätkus kirjalikus menetluses
Istungil osalesid
Advokaadid R. Rask ja V. Otsmann
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata NShagi EEKAS (praeguse ärinimega AS EA) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, edaspidi hageja õiguste rikkumisest hoidumiseks kohustamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks.
2.Menetluskulud jätta iga menetlusosalise enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna
Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
14.11.2008 NSesitas Harju Maakohtule hagi EEKAS (praegu AS EA) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju õiglase hüvitise väljamõistmiseks vastavalt kohtu äranägemisele seoses 30.10.2008 kostjale kuuluvas meediaväljaandes EE ilmunud artiklis „Maadevahetuse pöörasid parseldamiseks reformierakondlased“ (koostaja ajakirjanik T. V) hageja kohta ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega. Hageja taotles kohustada kostjat ümber lükkama meediaväljaandes EE(nii elektroonilises keskkonnas kui paberkandjal) ebaõige faktiväite: „Hageja lükkas Riigikogus läbi kaitstavate loodusobjektide seaduse muutmise“, kohustada kostjat edaspidi hoiduma N. S kohta ebaõigete andmete avaldamisest ning välja mõista mittevaralise kahju hüvitis. 27.02.2009 hageja esitas kohtule taotluse hagi aluse ja eseme täiendamiseks seoses kostja poolt 19.02.2009 ajalehes EE veel ühe hagejaga seotud artikli „Kaheksa grupeeringut, kes valitsevad Eestit“ avaldamisega, milles tituleeris N. S „maadevahetuse tegelikuks algatajaks“. Hageja taotles selles artiklis avaldatud põhjendamatu väärtushinnanguga tekitatud kahju hüvitamist. 09.04.2009 hageja esitas tsiviilasjas 2-08-76058 taotluse hagieseme täiendamiseks ning palus kohtul mõista EEKAS-ilt välja ka 30.10.2008 artikli „Maadevahetamise pöörasid parseldamiseks reformierakondlased“ juures avaldatud ebakohaseid väärtushinnanguid ja mittetõeseid faktiväiteid sisaldavate kommentaaridega tekitatud mittevaraline kahju õiglane hüvitis vastavalt kohtu äranägemisele. 12.06.2009 kohus määras mitte lubada N. S kõne all olevas asjas esitada hagi eseme täpsustust, leides, et tegemist ei ole TsMS § 376 lg 4 p-des 1-3 loetletud juhtudega, mida hagi muutmiseks ei peeta, kohus viitas hageja õigusele esitada kommentaaride avaldamisega seotud nõue eraldi hagina. 19.06.2009 N. S esitas Harju Maakohtule hagi EEKAS vastu mittevaralise kahju hüvitamise ja rikkumise lõpetamise nõuetes seoses 30.10.2008 kostjale kuuluva nädalalahe EEveebiväljaandes aadressil XXX (tsiviilasi nr 2-09-29903). Hageja taotles liita nimetatud hagi tsiviilasjaga 2-08-76058. 09.07.2009 määrusega liideti tsiviilasjad 2-08-76058 ja 2-09-29903 ühte menetlusse. 10.06.2010 kostja taotlusel kohus kaasas menetlusse kommentaarid avaldanud isikud iseseisva nõudeta kolmandate isikutena kostja poolel. 07.09.2010 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega rahuldati Tallinna linna määruskaebus ja tühistati maakohtu 10.06.2010 määrus Tallinna linna iseseisva nõudeta kolmanda isiku kaasamise osas; ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue määruse, millega jättis Tallinna linna iseseisva nõudeta kostja poolel menetlusse kaasamata. 27.09.2010 maakohus, tuginedes Ringkonnakohtu 10.06.2010 määruses avaldatud seisukohtadele, eemaldas menetlusest ka teised iseseisva nõudeta kolmandate isikutena menetlusse kaasatud isikud. 02.11.2010 Tallinna Ringkonnakohus jättis maakohtu 27.09.2010 määruse muutmata. 06.12.2010 kostja esitas maakohtule taotluse esitada tsiviilasjas Euroopa Liidu Kohtule eelotsuse taotlus. 20.04.2011 kohtumäärusega kohus jättis taotluse rahuldamata ja eelotsuse küsimata.
Poolte nõusolekul kohus jätkas menetlust kirjalikus menetluses, kohus määras pooltele tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks ning teatas kohtulahendi avalikult teatavakstegemise aja. Pooled esitasid oma kohtukõne teesid kirjalikult.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
23.12.2010 esitatud hageja nõuete tervikloetelu kohaselt palub NS kohtult järgmist:
1.Mõista EA AS-ilt välja 30.10.2008. a artiklis “Maadevahetuse pöörasid parseldamiseks reformierakondlased” sisalduvate alljärgnevate ebakohaste väärtushinnangute ja mittetõeste faktiväidete avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju õiglane hüvitis vastavalt kohtu äranägemisele: 1.1.väär faktiväide:
1.1.1.Hageja lükkas Riigikogus läbi kaitstavate loodusobjektide seaduse muutmise;
1.2.ebakohane väärtushinnang:
1.2.1.hageja kujutamine ainuisikulise seaduste muutjana;
1.2.2.hageja kujutamine valede ja manipulatsioonide abil kaitstavate loodusobjektide seaduse muutjana;
1.2.3.kaitstavate loodusobjektide seaduse (pärast muudatusettepanekute sisseviimist 2001) kujutamine oma olemuselt kuritegeliku või selle toimepanemisele üleskutsuva seadusena;
1.2.4.hageja põhjendamatu seostamine M. K ja A. O kontekstis, kus nimetatud isikutele omistatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse alusel maadevahetustehingute sooritamist;
1.2.5.hageja ja tema tutvusringkonna asetamine ühisnimetaja “S grupeering” alla ja seeläbi mulje loomine, justkui hageja ja tema tutvusringkond moodustaks kuritegeliku ühenduse.
2.Mõista EA AS-lt välja 19.02.2009. a artiklis “Kaheksa ärigrupeeringut, kes valitsevad Eestit” sisalduva alljärgneva ebakohase väärtushinnangu avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju õiglane hüvitis vastavalt kohtu äranägemisele:
2.1.ebakohane väärtushinnang:
2.1.2.„E on kirjutanud Sst kui maadevahetuse tegelikust algatajast. Aga teda pole võimud Annuse kombel rattale tõmmanud – ju pole siis nii vanade asjade kohta kompromiteerivaid linte, kõik paberid on korras ning tegemist on ikkagi valitsuspartei ühe olulise tegelasega.“
3.Kohustada EA AS-i lükkama meediaväljaandes EE(nii elektroonilises keskkonnas kui paberkandjal) ümber järgmise 30.10.2008. a artiklis “Maadevahetuse pöörasid parseldamiseks reformierakondlased” avaldatud ebaõige faktiväite:
3.1.Hageja lükkas Riigikogus läbi kaitstavate loodusobjektide seaduse muutmise;
4.Mõista EEKAS-lt välja 30.10.2008. a artikli “Maadevahetuse pöörasid parseldamiseks reformierakondlased” juures alljärgnevalt avaldatud ebakohaseid väärtushinnanguid ja mittetõeseid faktiväiteid sisaldavate kommentaaridega tekitatud mittevaralise kahju õiglane hüvitis vastavalt kohtu äranägemisele:
4.1.“Ken: Kuidas on võimalik pättidest lahti saada? 30.10.2008 09:12 S on lihtlabane valgekraest pätt. Kogu tema äri põhineb poliitilistele privileegidel, mis on tüüpiline endistele komsomolidele. Tuleb olla poliitikas aktiivne, et saaks olla pumba juures ja mõjutada pumba tegevust omakasu eesmärkidel. Ma arvan, et on palju neid ausaid inimesi kes südamest soovivad KAPOLt S tegevuse uurimist. Kuid kuidas, kui see mees pidi olema ka KAPO komisjoni liige? Mida siis teha nende poliitiliste prostituutide, sahkerdajate, pättide või
MAFFIAGA?”
4.2.“MUSKETÄR: Pättidel kah nüüd legaalne nimetus... 30.10.2008 10:40 Tänaseks võime väita, et ka pätid on saanud endale legaalse nimetuse, nüüd nimetatakse neid
ärimeesteks. isegi tänasel kohtuistungil T üle, üritab kaitsja muuta kohtuistungi kinniseks ja seda ikka selleks, et ärimeeste pätitembud välja ei tuleks. Mis aga Ssse puutub, siis selle vennikese plekist peldik, mida ta ise nimetab bussijaamaks on juba ära peidetud...”
4.3.“Kardinal: suli, suur ja väike 30.10.2008 10:58 Pealtnäha paistab muidugi, et S on suur suli. Tegelikult on S nürimeelne jõujunn, keda motiveerib esmalt ahnus. Peamine pätt ja tegelik skeemi-mees on ikka K . Näeb küll S kõrval kidur välja, aga kurje mõtteid liigub tema peas alati. Juba Lääne Eesti Panga pankrotisusserdusest alates.“
4.4.“nublu: 30.10.2008 11:07 Ausalt öeldes hakkas seda lugu lugedes halb. Masendav, millised inimesed on Eesti Vabariigi riigijuhid. Nad ei ole mitte lihtsalt sulid, vaid sulaselged vargad ja kurjategijad. Võibolla oleks meile kõigile parem sellest üldse mitte kuulda ja kõik need korruptsiooniprotsessid peaksidki olema kinnised.”
4.5.“Ossa 30.10.2008 14:23 Ega sinna midagi parata ka pole, iga varanduse taga on varjul kuritegu, ammuteada asi. kagebiitidele on siin riigis ikka roheline tee, kes sahkerdab riigi (rahva) metsaga, kes müüb juba riiki, tema saladusi. Kokkuvõttes kõik üks, S peaks võrdselt Simmiga saama aga sittagi, suured sulid tõllas.........”
4.6.“???: 30.10.2008 14:31 Kas see tuleb tõesti uudisena, et Reformierakondlased on vargad ja jätised?”
4.7.“vahindra: 30.10.2008 18:41 Selle loo peale - aga sellest ju üritati kirjutada varemgi, ainult et kellelgi oli vaja hoida tuld Villu peal - tuleks S koos bandega kinni panna ja nende hoidmiskulud jätta mainitud 61le riigikogu liikmele. Toitu toogu pättajakirjanikud.”
4.8.“Rein: 30.10.2008 20:26 Tegelikult on ju teada, et esimene miljon saadakse mustalt. Nii on see olnud igas riigis. Et S on pättide pätt ja mitmed teised on pätid, on peaaegu et loomulik. Kui ripakil rikused jagatud, siis algab normaalne majandamine. Venelasele 09:24 - ega siis Vene riigis teisiti pole, seal veel hullem. AGA kõige rohkem vapustas mind see Eesti metsade lagedaks raiumine. Metsad võivad küll kellelegi kuuluda, kuid looduse tervise mõttes on need meie kõigi omad. Ja ka see, et Eesti riik ja Põhiseaduse preambula on sihukestele mölakatele peldikupaberiks. Kas on ärimehi, kes kasvõi veidigi mõtleksid ka riigi, st teiste kodanike huvidele? Masendav! Kui tuleks tänaval vastu, sülitaksin Sle näkku ja oleksin valmis väärteo eest karistust kandma. Valetada Riigikogus, et saada kannikas endale! Pask!”
4.9.“jokk 31.10.2008 18:47 K vahetas oma maad Valgamaal, sel ajal oli seal prefekt Otsalt, kes on ka Ka parim sõber ning loomulikult ei puudu sellest seltskonnast S. Jõudu õiguskaitseorganid, et olete selliste meeste osas saamatud. Väiksed sulid võllas, suured tõllas ja kaitse all.”
4.10.“uskumatu 02.12.2008 07:45 Tõepoolest Tartu vargad on end Toompeale mehkeldanud.”
5.Kohustada EA AS-i edaspidi hoiduma ajalehes EE tema poolt hallatavates meediaväljaannetes avaldamast teoseid, milles seostatakse hagejat negatiivses valguses ebaseaduslike maadevahetustehingutega pelgalt asjaolude pinnalt, et hageja oli kaitstavate
loodusobjektide seaduse eelnõu menetlemise ajal 2001. a Riigikogu ja keskkonnakomisjoni liige ning osales eelnõu teisel lugemisel 15.05.2001. a asendusettekandjana. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt kostja on avaldanud artiklis „Maadevahetuse pöörasid parseldamiseks reformierakondlased“ (edaspidi Artikkel) faktiväite, nagu oleks hageja lükanud Riigikogus läbi kaitstavate loodusobjektide seaduse muutmise. See faktiväide on väär, kuna hagejal ei olnud kõne all oleva seaduse muutmisel määravat, veel enam otsustavat rolli. Hageja palub kohtul kohustada kostjat lükkama ebaõige faktiväite ümber. Artiklis esitatakse lisaks eelmärgitud valele faktiväitele veel teisi fakti- ja väärtushinnanguid, mis kostja poolt valitud meelevaldsesse konteksti asetades loovad N. Sst kuvandi kui kuritegeliku ühenduse juhist (Artikli juhtmõte: “S grupeering. Üks muutis seadust, teine andis laenu, kolmas ja neljas vahetasid riigiga maid“). Taoline kuvand kujutab endast põhjendamatut väärtushinnangut, mis teotab N. S au ja kahjustab tema head nime. Artiklis „Kaheksa ärigrupeeringut, kes valitsevad Eestit“ (edaspidi Jätkuartikkel) avaldatud faktiväide selle kohta, et N S on „maadevahetuse algataja“ on põhjendamatu nendel samadel põhjustel, mis Artiklis avaldatud faktiväide ja väärtushinnangud. Hageja on olnud pelgalt seadusemuudatust menetlenud Riigikogu koosseisu ja keskkonnakomisjoni liige; hageja ei ole kunagi osalenud üheski maadevahetuse tehingus. Artiklis ja Jätkuartiklis on teadlikult esitatud faktiväiteid ja väärtushinnanguid viisil, mis üritab hagejat siduda avalikkuse silmis negatiivse hinnangu pälvinud nö „maadevahetamise“ skandaaliga. Hagejal kui avaliku elu tegelasel, suurettevõtjal ja mitmete kolmanda sektori ühingute ja liikumiste aktiivsel liikmel on lai tutvusringkond, kuid meelevaldne ja põhjendamatu on „noppida“ hageja tutvusringkonnast välja isikud, kes on tegelenud kaitstavate loodusobjektide seaduse alusel maade vahetamisega, ning luua nende isikute ja hageja vahele maadevahetuse kontekstis seos. Tegemist on pahatahtliku ja teadliku katsega omistada hagejale tegevust, milles ta ei ole kunagi osaline olnud (kaitstavate loodusobjektide seaduse alusel maade vahetamine). Artiklite kommentaarid sisaldavad otsest laimu elik on õigusvastased – N. S nimetatakse pätiks, jätiseks, suliks jne. Kostja on kommentaaride avaldajaks, kuna ta on sisuteenuse pakkuja. Kommentaarid on osa artiklist, oma olemuselt on need klassikalises mõttes „arvamusavaldused“, mida ka trükiväljaannetes kastutatakse (artikkel ja selle juures on toodud seotud isikute, huvigruppide arvamused sel teemal). Kostja on loonud ja teinud avalikkusele kättesaadavaks tehnilise lahenduse, mille kaudu saab avaldada kolmandatele isikutele kättesaadaval kujul kommentaare. Kostja jaoks kujutab kommenteerimise võimaluse loomine ärilise tulu teenimise vahendit, kuna veebikeskkonna külastajate arvu suurusest sõltub sellele lehele reklaami müümise kergus ja kasumlikkus. Kostja kui Eesti E veebikeskkonna haldaja on kohustatud tagama, et tema poolt kontrollitavas veebikeskkonnas ei avaldataks isikute head nime ja au teotavaid kommentaare. Kostja on kohustatud rakendama eelkontrolli vahendeid, et vältida isikute isiklike õiguste riivet ning tegema kõik endast oleneva, et kõrvaldada viivitamatult kommentaarid, mis evivad isiklike õiguste riive potentsiaali. Hoolsusmeetmete mitterakendamisel lasub kostjal vastutus VÕS § 1046 lg 1 ja § 134 lg 1 alusel. Artiklis, Jätkuartiklis ja Kommentaarides avaldatud valed faktiväited ja põhjendamatud väärtushinnangud on tekitanud hagejale kahju, mis seisneb hingelises valus ja vaevas, mida hageja on pidanud Artiklis, Jätkuartiklis ja Kommentaarides loodud väärkujutelma ja laimu tõttu taluma. Kostja on avaldanud Artiklis, Jätkuartiklis ja Kommentaarides hageja aadressil valesid faktiväiteid ja põhjendamatuid väärtushinnanguid, teotades sellega hageja au ja head nime ning põhjustades hagejale mittevaralist kahju. Kaitstavate loodusobjektide seaduse alusel maade vahetamisega hageja nime meelevaldne sidumine on põhjustanud hagejale olulist mittevaralist kahju, kuna „maadevahetuse“ mõiste seondub tänasel päeval Eesti avalikkusele „korruptsiooni“, „illegaalse tulu“, „kuriteokahtlustuse“ jms märksõnadega, mis massimeedia AS-i ME jt suhtes käimas oleva kriminaalmenetlusega seonduvalt esile on toonud. Seega hageja sidumine maadevahetusega võrdub nende märksõnade omistamisega temale. See toob paratamatult kaasa kahju tekkimise. Mittevaralise kahjuna on käsitletav hingeline valu ja vaev, mida hageja on pidanud artiklis toodud väärkujutelma tõttu talume. Hagejal on temale põhjendamatult
ebameeldivas kontekstis tulnud selgitada artiklis esitatud väiteid ja oletusi tuttavatele, äripartneritele jt. Hageja on avaliku elu tegelane, suurettevõtja ja kuulub mitmete mittetulundusorganisatsioonide juhtkonda (nt EKTjuhatuse liige, TL liige, EJS juhatuse liige, Eesti Reservohvitseride Kogu vanematekogu liige, EROK Tartu piirkonna esimees, Eesti Olümpiakomitee president, Eesti Olümpiakomitee asepresident, SA Eesti Rahvuskulutuuri Fond, SA TÜ K nõukogu liige jpm), siis kahjustab taoline väärinformatsioon ka isiku positsiooni nimetatud organisatsioonide silmis ning omakorda organisatsioonide mainet avalikkuse silmis. Hageja leiab, et Artikliga ja Jätkuartikliga on talle põhjustatud olulist mittevaralist kahju, mille täpset summat ei ole võimalik hagiavalduse esitamise hetkel määrata, artiklist tulenev kahju alles koguneb (hageja märgistamine). Samuti palub hageja kohustada kostjat edaspidi hoiduma ajalehes EE tema poolt hallatavates meediaväljaannetes avaldamast teoseid, milles seostatakse hagejat negatiivses valguses ebaseaduslike maadevahetustehingutega pelgalt asjaolu pinnalt, et hageja oli kaitstavate loodusobjektide seaduse eelnõu menetlemise ajal 2001.a Riigikogu ja keskkonnakomisjoni liige ning osales eelnõu teisel lugemisel 15.05.2001. a asendusettekandjana. Hoidumisnõuet tuleb vaadelda tervikus teiste nõuetega – vaid läbi hoidumisnõude on võimalik tagada hageja õiguste efektiivne kaitse, kuna vastasel juhul ei piira miski kostjat avaldamast hagiavalduse rahuldamisele järgneval päeval uus samasisuline artikkel. Hageja palub hagi rahuldada ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUS
Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. 06.12.2010 kostja esitas vastuse tervikteksti, milles täiendas varem esitatud vastuväiteid. Kostja leiab, et hagis nimetatud artiklites „Maadevahetuse pöörasid...“ ja „Kaheksa ärigrupeeringut...“ ei ole tegemist valefaktiga ega selliste ebakohaste hinnangutega, mille talumist hagejalt kui Riigikogu liikmelt ei saa nõuda. Igasuguse arvamuse esitamine mistahes põhiseaduse (PS) § -s 45 nimetatud viisil ja vormis on selle teabe avaldanud isiku põhivabaduse – väljendusvabaduse teostus. Hageja hagis taotleb tuvastada isiklike õiguste rikkumise ehk hageja leiab, et esinevad õigustatud põhjused kostja väljendusvabaduse riivamiseks ja selle teo tunnistamiseks õigusvastaseks. Tuleb tuvastada, kas hagi rahuldamine ehk väljendusvabaduse riive on lubatud PS § 45 lg-s 2 ja § 11 alusel. Ajaleheartiklitega seoses taandub küsimus sellele, kas riive on materiaalõiguslikult õigustatud ehk kas sellise väljendusvabaduse keelamine on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja põhjendatud ning piisavalt kaalukas kitsamas tähenduses, so ei välju kaalutlusruumi piiridest. Tuginedes Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIÕK) kohtupraktikale kostja leiab, et artiklites on õigustatult ning lubatud piirides antud hinnang hageja tegevusele ning selle seostele maadevahetuse seaduse muutmise kontekstis ning sisaldab arvamusi hageja ja temaga seotud isikute tegevuse osas maadevahetuse seaduse muutmise järgselt. Artiklites esitatud väärtushinnangutel on üldine objektiivne faktiline baas, mistõttu on need põhjendatud. Hageja puhul on tegemist poliitikuga, Riigikogu liikmega, kes oli asjakohase maadevahetuse aluseks oleva seaduseelnõu eest vastutav isik ning kes tegi ettekande seaduseelnõu teisel lugemisel, pärast mida seadus vastu võeti. On üldteada, et maadevahetuse teema on Eesti ühiskonnas saanud pigem negatiivse kui positiivse kuvandi, hageja ei saa välistada ja nõuda ajakirjanduselt, et tema sellest kuvandist täiesti puutumata jääb. Seega pidi ja peab hageja taluma enda mis tahes seostamist maadevahetuse temaatikaga, sealjuures karmi ja otsekohest kriitikat ning liialdusi ja provokatsiooni, mis ei ületa sündsuse piire. Artikkel on uuriv ja analüüsiv ning püstitab küsimusi ja kahtlusi neid põhistades. Ebasündsust artiklist ei leia ja seda ei heida hageja tegelikult ka ette. Seega artikkel ei ületa taluvuspiire. EIÕK 11.02.2010 lahendis Fedchenko v Venemaa sedastab, et riikidel on avalikku huvi omavate arutelude piirangute õigustatuse osas kitsas kaalutlusruum, mis tingib selle, et väljendusvabaduse piiramiseks tuleb veenvalt tuvastada, et eksisteerib tungiv ühiskondlik vajadus asetamaks poliitiku isikuõigused ettepoole
väljendusvabadusest ja üldisest huvist edendada ajakirjandusvabadust avaliku huvi omavate teemade kajastamist. Kommentaaridega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise hagi osas kostja leiab, et kahju hüvitamise nõude eeldused ei ole täidetud. Samuti on alusetu hageja poolt VÕS § 1055 lg 1 alusel esitatud rikkumise lõpetamise nõue. Kostja hinnangul kommentaarides esitatud väärtushinnangud ei ole hageja au teotavad, lisaks kostja ei vastuta au teotavate kommentaaride avaldamise tagajärgede eest samaväärselt kommentaaride autoritega. Puudub seadus, mis kohustab portaalipidajat teostama eelkontrolli artiklist eraldiseisvas kommentaariumis kolmandate isikute avaldatavate kommentaaride üle. Sellise kohustuse eeldamise alusel vastutuse panemine kostjale ei ole kooskõlas PS § -ga 45. Infoühiskonna teenuse seadus ja selle aluseks olev Direktiiv keelavad sellise kohustuse panemise portaalipidajale. Vaba ühiskonna põhimõttest tuleneb, et isikul on valikuvõimalus käituda õigesti või valesti ja selle eest vastutada. Selline valikuvabadus on kommentaaride kirjutajatel ning demokraatlikus ühiskonnas ei ole põhjendatud kohustuslik järelevalve nende tegevuse üle teiste eraisikute poolt. Ainult kommentaaride koostajaid õigete kostjatena käsitledes on võimalik tegelda tegeliku ebakohase kriitika põhjustega ühiskonnas. Kostja leiab, et Euroopa Kohus 26.03.2010 otsuses Google AdWords kohtuasjas on pärast Riigikohtu Delfi lahendi jõustumist tõlgendanud Direktiivi artiklit 14, so IÜTS §- 10 vastupidiselt Riigikohtule. Seetõttu ei ole Riigikohtu Delfi lahendi praktika portaalipidaja vastutusest seoses kommentaaride avaldamisega kohaldatav käesolevas kohtuasjas. IÜTS § 10 lg 1 kohaselt teabe talletaja ei vastuta kasutaja taotluse põhjal talletatava teabe sisu eest juhul, kui: 1) teenuse osutaja ei tea teabe sisu ega ole kahjutasu nõude puhul teadlik faktidest või asjaoludest, millest ilmneb ebaseaduslik tegevus või teave ning 2) sellistest asjaoludest teadlikuks saades kõrvaldab teabe talletaja kohe vastava teabe või tõkestab sellele juurdepääsu. Kostja näol on tegemist internetiportaaliga, mis avaldab oma töötajate ning kaastöö loojate artikleid Interneti leheküljel. Internetileheküljest, millel on avaldatud kostja loodud materjal, on eraldi kommentaarium, mis sisaldab internetiportaali kasutajate, so kolmandate isikute loodut – arvamusi ja kommentaare. Kostja leiab samuti, et hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks on alusetu, kuivõrd kommentaarides esitatud väärtushinnangud ei ole oma sisult hageja au teotavad. VÕS § 1046 lg 1 kohaselt on isiku au teotamine võimalik muuhulgas ebakohase väärtushinnangu andmisega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma 13.06.2002 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-63-02 punktis 7 leidnud, et „Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on Eesti kultuuriruumis halvustava tähendusega. /.../ Halvustava tähendusega hinnangu loeb kohus isiku au teotavaks, kui see isik ei ole andnud põhjust (puudub alus) selliseks hinnanguks, kohustades kostjat lõpetama hageja au teotamise.” Kostja vastuväited kommentaaride kaupa: Kommentaar 1 - Ken: Kuidas on võimalik pättidest lahti saada? (30.10.2008 09:12) Kommentaaris nr 1 nimetab kommenteerija hagejat „pätiks”. Arvestades artiklis käsitletut (hageja poolt algatatud seaduse muudatus võimaldas nn maadevahetuse tehingute tegemist, sellise süsteemi loomine on pälvinud avalikkuse põhjendatud kriitika ja halvakspanu, nn maadevahetuse tehingutega seotud seitsme avaliku elu tegelase suhtes on algatatud kriminaalasja menetlemine, seaduse muutmise tulemusena tegid mitmeid Reformierakonnaga seotud isikud mAhetustehinguid), on artikli pinnalt tekkinud kommentaatorite pahameel ja kriitika mõistetav. Mõistet „pätt” kasutatakse tavakeeles üldiselt kergelt taunitava sisuga teo (ehk nö „pättuse”, „pätitembu”) toime pannud isiku suhtes. Ka õigekeelsussõnaraamat defineerib pätti kui paadialust, hulgust, suli ja isikut, kes teeb pätti ja pätitegusid. Nii nimetab näiteks endine Rahandusminister Ivari Padar ennast populaarse ajakirja Kroonika veebiväljaandes 04.03.2009 ilmunud artiklis „pätiks” (öeldes, et „pätt on pätt”), kui kommenteerib endapoolset maksukohustuse rikkumist. Kommentaaris esitatud lausest „Mida siis teha nende poliitiliste prostituutide, sahkerdajate, pättide või MAFFIAGA?” ei nähtu selle suunatus hageja isikule, hageja järeldus, et nimetatud lause on suunatud just tema isiku suhtes hinnangu andmisele, on meelevaldne. Artiklis
käsitletakse ka mitmete teiste isikute tegevust maadevahetusega seotult. Lause sisuks on retoorilise küsimuse esitamine (millele ei eeldata vastuse andmist) ja riigi korruptiivsete suhete paratamatuse tunnistamine, milline on kantud pahameelest artiklis kajastatud asjaolude suhtes. Kommentaar nr 2 - Musketär: Pättidel kah nüüd legaalne nimetus... (30.10.2008 10:40) Kommentaarist ei nähtu hageja nimetamist „pätiks”, vaid on esitatud üldistav hinnang Eesti ärimeeste pättideks nimetamisel, millise hinnangu esitamine on tingitud eelduslikult artiklis kajastatud ärimeeste oskusest kasutada seaduse lünki endale soodsal viisil. Kommentaaris mainitakse hagejat üksnes „vennikesena, kelle plekist peldikut peetakse bussijaamaks,” millise väite esitamist ei ole hageja tema au teotavaks pidanud. Kommentaar nr 3 – Kardinal: suli, suur ja väike (30.10.2008 10:58) Väär on hageja väide, et nimetatud kommentaaris peetakse teda „suureks suliks“. Kommentaaris on kirjas, et pealtnäha paistab see nii, kuid tegelikult see nii ei ole. Selle asemel peab kommentaator hagejat „nürimeelseks jõujunniks,“ millise hinnangu tõsiseltvõetavus ja halvustav sisu ei ole suur, et lugeda seda au teotavaks. Kommentaar 4 – nublu (30.10.2008 11:07) Kommentaarist ei nähtu hageja nimetamist „sulaselgeks vargaks ja kurjategijaks.” Pigem on ka käesoleva kommentaari puhul tegemist artiklist tingitud pahameelest tulenevalt Eesti riigijuhtide suhtes väljendatud üldise kriitikaga ning sellise, avalikkuse poolt nimetatud JOKK lahendusel põhineva, tegevuse hindamisel „varastamise ja kuritegevusena.” Kommentaar 5 – Ossa (30.10.2008 14:23) Kommentaari sõnakasutust ja konteksti arvestades on hageja kõrvutamine riigireetmises süüdi mõistetud H. Simmiga iroonilise ja artiklist tingitult pahameelt väljendava sisuga ega ole suunatud hageja käsitlemisele kurjategijana või tegelikult hageja kriminaalkorras karistamise soovile ja vangistuse määramisele. Kommentaar 6 - ??? (30.10.2008 14:31) Kommentaarist ei nähtu hageja nimetamist vargaks ja jätiseks, vaid see on suunatud reformierakondlaste kui erakonda kuuluvate isikute suhtes. Kommentaari sõnastustest „kas tuleb tõesti uudisena, et /.../.” nähtub, et seisukoht reformierakonna liikmete suhtes on kujunenud varem ning mitte artikli pinnalt ning et kommentaar on esitatud oma varasema seisukoha väljendamiseks. Seega ei ole kommentaari sisuks oleva hinnangu aluseks artikkel ega ole suunatud hageja suhtes hinnangu andmisele. Kommentaar 7 – vahindra (30.10.2008 18:41) Kommentaaris esitatud lause, et „Sellise loo peale ... tuleks hageja koos bandega kinni panna...“, on kommentaari sõnakasutust ja konteksti arvestades iroonilise ja pahameelt väljendava sisuga ega ole suunatud hageja käsitlemisele kurjategijana või tegelikult hageja kriminaalkorras karistamise soovile ja vangistuse määramisele. Kommentaar 8 - Rein (30.10.2008 20:26) Hageja nimetamisel „pätiks” on kostja seisukoht sama nagu kommentaar 1 osas. Kommentaaris esitatud lause kommenteerija oletusliku teo (N. S näkku sülitamine) kohta ei ole käsitletav hageja suhtes antud väärtushinnanguna. Kommentaar 9 – jokk (31.10.2008 18:47) Kommentaaris ei viidata hagejale kui kurjategijale, vaid kui „sulile”, millise sõna tähendus on sarnane mõiste „pätt” tähendusega ning millise sõna kasutamise tingis sarnaselt „päti” kasutamisega eelmistes kommentaarides hagejale kui ühele artikli kesksele isikule artiklis kajastatust tuleneva põhjendatud kriitika ja pahameele suunamine. Kommentaar 10 – uskumatu (02.12.2008 7:45) Kommentaarist ei nähtu hageja nimetamist „vargaks.” Pigem on ka käesoleva kommentaari puhul tegemist artiklist tingitud kriitikal põhineva põhjendatud pahameele väljendamisega. Kokkuvõtvalt kostja leiab, et arvestades artiklis kajastatud negatiivse sisuga asjaolusid, hageja rolli nn maadevahetuse tehingute aluseks oleva seadusemuudatuse algatamisel ning hageja kui
avaliku elu tegelase kõrgendatud talumiskohustust, ei ole kommentaarides esitatud hinnangute näol tegemist hageja au teotavate väärtusotsustustega. Kostja leiab samuti, et hageja ei ole tõendanud talle kommentaaride avaldamisega mittevaralise kahju tekkimist ja sellist kahju ei ole hagejale tekkinud. Hagi nõude aluseks olevad kommentaarid avaldati veebilehel 30.10.2008 – 02.12.2008. Kuivõrd hageja väidab, et kommentaarid põhjustasid temale hingelisi kannatusi ning et tal on tulnud taluda pilkeid oma äripartneritelt ja isikutelt, kellega ta lävib, pidid kommentaarid olema hagejale avaldamisest alates teada. Samas hageja ei ole kordagi varasemalt taotlenud kostjalt kommentaarid veebilehelt kõrvaldada või osundanud, et kommentaarid rikuvad tema isiklikke õigusi. Iga kommentaari juures link „teata sobimatust kommentaarist“. Sellega on kostja loonud igaühele (sealhulgas hagejale ja tema lähedastele) lihtsa võimaluse häiriva kommentaari kustutamise soovist teavitamiseks. Hageja seda võimalust ei kasutanud, selle asemel otsustas hageja esitada kostja vastu hagi ning teavitada kostjat hagiavalduse vahendusel kommentaaride häirivast iseloomust alles 8 kuud peale kommentaaride avaldamist. Hageja poolt kostjale kommentaaride häirivusest mitteteatamine ning hagiavalduse esitamine alles 8 kuu möödumisel kommentaaride ilmumisest, näitab üheselt, et kommentaarid ei põhjustanud hagejale selliseid kannatusi ja hingelist valu, mis oleks käsitletav mittevaralise kahjuna VÕS § 128 lg 5 tähenduses ning mis õigustaks kahju hüvitamise kohustuse panemist kostjale. VÕS § 128 lg 5 käsitleb mittevaralise kahjuna mitte kõiki ebameeldivaid ja häirivaid hingelisi tundmusi, vaid eelkõige selliseid, mis on käsitletavad hingelise valu ja kannatusena. Samuti sätestab VÕS § 134 lg 2, et isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Kommentaarides esitatud hinnangud ei ole sedavõrd häiriva või solvava sisuga, et võiksid põhjustada isikule hingelist valu ja kannatusi. Kostja nõustub, et kommentaarides esitatud hinnangud ei ole positiivse tähendusega ning et selliste hinnangute avaldamine võis olla hageja jaoks ebameeldiv, kuid iga ebameeldiva tundmuse läbielamine ei ole käsitletav automaatselt mittevaralise kahju tekkimisena. Hagejal kui avaliku elu tegelasel lasub suurem talumiskohustus kui tavalisel isikul. Avaliku elu ja riigivõimu esindaja suuremat talumiskohustust on kinnitanud ka Riigikohus ja Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites. Kostja tegu ei ole õigusvastane. Kuigi Riigikohus käsitleb Delfi kaasuses nii kommentaari autorit kui ka portaalipidajat (kostjat) mõlemaid kommentaaride avaldajatena, seab Riigikohus portaalipidaja tegevuse õigusvastasuse hindamisele eraldi kriteeriumid. Riigikohus leidis, et Internetiportaali pidaja teo õigusvastasus ei seisne mitte au teotava sisuga kommentaari automaatse avaldamise faktis kui sellises, vaid portaalipidaja tegevusetuses sellise kommentaari mõistliku aja jooksul kõrvaldamata jätmisel. Riigikohus leiab Delfi kaasuse punktis 16, et õigusvastane on kostja (portaalipidaja) tegevusetus olukorras, kus kostja jättis kommentaarid, milliste sisu õigusvastasusest ta pidi olema teadlik, pärast avaldamist omal initsiatiivil portaalist kõrvaldamata. Eeltoodust tulenevalt tuleb portaalipidaja teo (ebakohase väärtushinnangu avaldamise) õigusvastasuse tuvastamiseks (i) esmalt tuvastada kommentaaride sisu õigusvastasus (ehk selles antud halvustava väärtushinnangu ebakohasus) ning (ii) teiseks hinnata, kas kommentaarides sisalduv ebakohane väärtushinnang on sedavõrd ilmne, et mõistlikult ja hoolsalt käituvale internetiportaali pidajale saaks ette heita tegevusetust selliste kommentaaride kõrvaldamata jätmisel – s.t. kostja poolt PS § 17 ja VÕS § 1046 tuleneva kolmandate isikute au ja hea nime austamise ja neile kahju tekitamisest hoidumise (VÕS § 1045 lg 1 p 4) kohustuse rikkumist (vt Delfi kaasuse punkt 15 viimane lõik). Seega kui kommentaari autori teo õigusvastasuse tuvastamiseks piisab VÕS § 1046 lg 1 tulenevalt kommentaaris antud väärtushinnangu ebakohaseks lugemisest, tuleb kostja (portaalipidaja) teo õigusvastaseks lugemiseks tuvastada lisaks ka kostja-poolne nö käibekohustuse rikkumine. Tulenevalt reaalajas toimiva veebipõhise kommenteerimiskeskkonna tehnilisest omapärast, milles kommentaaride avaldamine toimub
automaatselt ilma eelneva kontrollita, ja tänasele infoühiskonnale iseloomulikule meedia kommenteerimise ülisuurele mahule ja kiirusele, ei saa kostjalt kui portaalipidajalt mõistlikult eeldada, et ta teostaks veebilehele postitatud kommentaaride sisulist analüüsi ja kontrolli sellises ulatuses, nagu enda poolt koostatud artiklitele. Seega saab portaalipidajat pidada käibekohustust rikkunuks üksnes juhul, kui kommentaarides esitatud ebakohane väärtushinnang on oma sisult sedavõrd vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav, et sellise kommentaari õigusvastasus on igale lugejale (ja kostjale) ilmne. Kostja on eelnevalt põhjendanud, et kommentaarides esitatud väärtushinnangud ei ole ebakohased ning ei ole seetõttu oma sisult õigusvastased. Isegi, kui kommentaarides toodud väärtushinnanguid võiks lugeda VÕS § 1046 lg 1 alusel ebakohasteks, siis ei ole nende ebakohasus sedavõrd ulatuslik, et kommentaaride õigusvastasus oleks pidanud olema kostjale ilmne ning kommentaaride eemaldamata jätmist saaks kostjale tulenevalt käibekohustusest ette heita. Kui käsitledagi kommentaare hageja au teotavatena ning kostja poolt nende mitte-eemaldamist õigusvastasena, ei vastuta kostja kommentaaride avaldamisega hagejale põhjustatud mittevaralise kahju eest, sest kostja ei ole kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1050 lg 1 välistab kahju tekitaja vastutuse, kui too tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi. Kostja on kommentaaride avaldamisel järginud käibes vajalikku hoolt. Samuti ei ole kostja soovinud mistahes õigusvastase tagajärje saabumist. Kostja hinnangul on tema veebilehel avaldatud kommentaarid ühiskonna vaba mõtteavalduse tribüün, millesse kostja sekkub üksnes mõistlikus ulatuses – ehk ulatuses, mis on tehniliselt võimalik ning vajalik isiku õiguste tugeva rikkumise ärahoidmiseks. Kostja kasutab isiklike õiguste rikkumise vältimiseks mitmeid meetodeid – veebilehel on automaatselt blokeeritud roppusi sisaldavate kommentaaride sisestamine, samuti blokeeritakse kasutajad, kes on eksinud kostja poolt kehtestatud kommenteerimise reeglite vastu. Kostja töötajad loevad pidevalt kommentaare ning kustutavad kommentaarid, mis esmasel vaatlusel on isiku õigusi ilmselgelt ja tugevalt riivavad. Lisaks on kommentaari lisamisel tehtud link kommenteerimisreeglitele, mis keelavad solvavate ja vaenu õhutavate kommentaaride lisamist veebilehele. Seega on kostja teinud endast mõistlikult oleneva, et vältida kolmandate isikutele (sealhulgas hagejale) kahju tekkimist. Kui kohus asub seisukohale, et kommentaarid on hageja au teotavad VÕS § 1046 lg 1 tähenduses ning kostjal lasub mittevaralise kahju hüvitamise kohustus, esineb kostja arvates ülaltoodud asjaolude pinnalt alus kahjuhüvitise vähendamiseks. VÕS § 139 lg 1 võimaldab vähendada kahjuhüvitist, kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel. Samuti võimaldab sama sätte lõige 2 kohaldada kahjuhüvitise vähendamist juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Hageja ükskõikne ja passiivne suhtumine ning 8 kuud peale kommentaaride ilmumist hagiavalduse esitamine (pöördumata eelnevalt kordagi kostja poole palvega kommentaarid kustutada) aluse kahjuhüvitise vähendamiseks olulises ulatuses. Kommentaaridega seoses hageja VÕS § 1055 lg 1 alusel esitatud nõue kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks on alusetu, kuivõrd kostja ei ole hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud. Teiseks on kostja tänaseks kommentaarid oma veebileheküljelt eemaldanud, mistõttu puudub alus vastava nõude rahuldamiseks. VÕS § 1055 lg 1 kohaselt on võimalik nõuda vaid konkreetse kestva õigusi kahjustava tegevuse lõpetamist, mitte aga abstraktse nõude esitamist võimaliku õiguste rikkuja vastu kõigi tulevikus võimalike asetleidvate sündmuste suhtes, mistõttu tuleb kostja arvates jätta rahuldamata ka hageja nõue kohustada kostjat hoiduma edaspidi hageja kohta ebaõigete andmete levitamisest. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud põhjalikult poolte kirjalike seisukohtadega ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
2.Hageja 23.12.2010 kohtule esitatud nõuete tervikloetelu kohaselt hageja palub kohtult: mõista EA AS-ilt välja 30.10.2008 artiklis „Maadevahetuse pöörasid parseldamiseks reformierakondlased“ (edaspidi nimetatud Artikkel) sisalduvate ebakohaste väärtushinnangute ja mittetõeste faktiväite avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju õiglane hüvitis vastavalt kohtu äranägemisele, kohustada kostjat avaldatud ebaõiged faktiväited ümber lükkama; mõista kostjalt välja eelnimetatud Artiklis ja 19.02.2009 artiklis „Kaheksa ärigrupeeringut, kes valitsevad Eestit“ (edaspidi nimetatud Jätkuartikkel) ning kommentaarides avaldatud ebaõigete faktiväidete ja põhjendamatute väärtushinnangutega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitist ning kohustada kostjat hoiduma edasisest kahju tekitamisest. Kostja on seisukohal, et hagejale ei ole tekkinud mittevaralist kahju, hageja avaliku elu tegelase ja poliitikuna on kohustatud taluma ka negatiivset kriitikat; artiklites ei ole hageja kohta esitatud hageja nimetatud faktiväiteid, esitatud väärtushinnangud on kohased, kommentaarid hageja esile toodud hinnanguid ei sisalda ning isegi kui kommentaarid rikuvad hageja isikuõigusi, siis kostja ei vastuta kolmandate isikute poolt kommentaaride avaldamisega tekitatud kahju eest.
3.Vaidluse lahendamiseks peab kohus kindlaks tegema, kas hagis nimetatud artiklites ja kommentaarides avaldatud väited ning hinnangud rikuvad hageja isiklikke õigusi (nn üldised isikuõigused), kas rikkumine on õigusvastane (VÕS § 1046 lg 1 ja § 1047 lg-d 1 ja 2) ja kas hagejal on tekkinud mittevaraline kahju, millele tuleb reageerida hüvitise väljamõistmisega ning kas kahju hüvitamise eest vastutab kostja. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest (VÕS § 1046 lg 2 ja § 1047 lg 3).
4.Võlaõigusseaduse järgi on süül põhineva vastutuse aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Objektiivse teokoosseisu juures peab hageja tõendama, et kostja põhjustas oma teoga kahju, mille hüvitamist hageja nõuab.
5.Kahju hüvitamise üldpõhimõtete kohaselt peab kahju olemasolu ja suurust tõendama kahjustatud isik. Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-105-01 leidnud, et isikliku õiguse kaitseks esitatud hagi lahendamisel tuleb kohtul silmas pidada, et moraalse kahju mõistel on kaks väärtushinnangulist aspekti: isiklik ja ühiskondlik. Mistahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab inimese psüühilist tegevust ja psüühilist seisundit. Moraalse kahju (õigustamatud kannatused) olemasolu selles tähenduses eeldatakse, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge - muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas - ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Seetõttu ei saa hageja kahju tekkimist käsitletud tähenduses tõendada ühegi tõendiga: tunnistaja ütluse, poole ja kolmanda isiku seletuse, dokumentaalse tõendi, asitõendi, paikvaatluse ning eksperdi ütlusega. Seega mittevaralise kahju puhul, kus kahjuks on isiku hingelised kannatused, ei ole kahju tuvastamine üheselt kolmandate isikute poolt kontrollitav, kuid hageja peab põhistama temale tekkinud mittevaralisi halvemusi. Hageja on hagiavaldustes (I kd, lk 6-7, II kd, lk 252) ja kohtuistungil (III kd lk 636 – 640), kinnitanud, et talle on tekkinud mittevaraline kahju kostja avaldatud artiklite ja kommentaaride põhjustatud hingeliste üleelamiste tõttu. Kostja on artiklites teadlikult esitanud faktiväiteid ja väärtushinnanguid viisil, mis üritab siduda hagejat avalikkuse silmis negatiivse hinnangu pälvinud nö „maadevahetamise“ skandaaliga, kuigi hageja ei ole kaitstavate loodusobjektide
seaduse alusel maade vahetamises kunagi osaline olnud. Mittevaralise kahjuna käsitleb hageja hingelist valu ja vaeva, mida on hageja pidanud artiklis loodud väärkujutelma tõttu taluma. Hagejal on tulnud selgitada ja põhjendada artiklis esitatud väiteid ja oletusi tuttavatele, äripartneritele jt. Artiklites avaldatud väärinformatsioon ja laimavad kommentaarid kahjustavad paratamatult hageja kui avaliku elu tegelase, suurettevõtja ja mitmete mittetulundusorganisatsioonide juhtkonda kuuluva isiku positsiooni nende organisatsioonide silmis ning omakorda organisatsioonide mainet avalikkuse silmis. Hagejal on nii artiklite kui kommentaaride pinnalt tulnud taluda pilkeid äripartneritelt ja isikutelt, kellega ta lävis. Samuti on tulnud hageja pereliikmetel taluda kommentaaridest tulenevalt solvavaid märkusi ja eelarvamusi. Kohtuistungil hageja esindaja tõi esile, et Artikli avaldamise ajal toimusid Eesti Olümpiakomitee presidendi ja juhatuse valimised. EOK listis liikusid sõnavõtud ja toimus arutelu teemal, kas hageja taoline ebaaus isik saab osaleda sellise auväärse organisatsiooni töös. Hageja ei kandideerinud EOK juhatuse esimehe kohale, kuna listis avaldatud väidete ümberlükkamine ei oleks hageja mainet enam parandanud. Hagejat ei peeta enam laitmatu renomeega isikuks. Kohtul ei ole alust kahelda hageja väidetes tema hingeliste üleelamiste kohta, seega tuleb hagejal mittevaralise kahju tekkimist eeldada.
6.Objektiivse teokoosseisu osas tuleb hageja etteheiteid kostjale eristada Artikli ja Jätkuartikli avaldamise ning kommentaaride avaldamise osas. Artiklite puhul hageja heidab kostjale ette otsest sooritust: ebaõige faktiväite avaldamist ning ebakohaste väärtushinnangute avaldamist. Kommentaaride puhul on kostjale etteheidetav tegevusetus: kostja võimaldas oma veebikeskkonnas kostja poolt selleks loodud kommentaariumis kolmandatel isikutel avaldada hageja isikuõigusi riivavaid kommentaare.
7.Esmalt kohus analüüsib, kas artiklis „Maadevahetuse pöörasid parseldamiseks reformierakondlased“ esitatud väide „2001.a. lükkas Riigikogu liige NS... Toompeal läbi maadevahetuse reeglite muudatuse“ on faktiväide. Hageja on seisukohal, et tegemist on faktiväitega, mille tõesust on võimalik kontrollida ja tõendada, selle väite tõepärasuse tõendamiskoormis lasub kostjal ja kostja ei ole faktiväite tõelevastavust tõendanud. Kostja leiab, et tegemist on väärtushinnanguga ning kui lugeda seda faktiväiteks, on tegemist tõese faktiväitega.
8.Riigikohtu tsiviil- ja kriminaalkolleegiumi vaheline erikogu leidis 1. detsembri 1997. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-99-97, et faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Samuti leiti selles otsuses, et väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Maakohus leiab, et ka käesolevas tsiviilasjas on faktiväite ja väärtushinnangu eristamisel õige lähtuda riigikohtu tsiviilkolleegiumi eelnimetatud lahendist. Riigikohus on sarnastes asjades lähtunud 1.12.1997 lahendist ka oma hilisemas kohtupraktikas, mistõttu võib sellist lähenemist lugeda valitsevaks kohtupraktikaks.
9.Kohus leiab, et hageja nimetatud väide „NS lükkas läbi maadevahetuse reeglite muudatuse“ on väärtushinnang, mitte faktiväide. Kohtu hinnangul on üldiselt teada, et seaduseid võtab vastu Riigikogu hääletamise teel. Samuti on avalikus meediaruumis piisavalt sageli (vähemalt seoses Riigikogu valimistega iga nelja aasta tagant) debateeritud Riigikogu liikmete arvu teemal, mistõttu tuleb üldiselt teadaolevaks lugeda ka asjaolu, et Riigikogus on 101 liiget. Eeltoodust tulenevalt ei saa mõistlik lugeja vaatlusalusel juhul lugeda väljendit „läbi lükkama“ faktilise tegevuse sõna-sõnaliseks kirjelduseks ehk faktiks. Otseses tähenduses ei ole seadusemuudatust võimalik „läbi lükata“. Väljend „lükkas läbi“ on ilukirjanduslik ning viitab üksnes sellele, et kostja arvates N. S tegevus eelnõu menetlemisel mõjutas seaduse vastuvõtmist Riigikogu poolt. Mis põhjusel iga Riigikogu
liige seadusemuudatuse poolt või vastu hääletas, ei ole tõsikindlalt kontrollitav. Seega ei ole kohtumenetluses kontrollitav, kas seadusemuudatuse vastuvõtmise poolt hääletati hageja tegevuse tõttu, st kas on tõene, et hageja „lükkas läbi“ seadusmuudatuse. Kostja on hinnanud hageja rolli ja tegevust eelnõu menetlemisel dokumentide alusel ning leidnud, et just hageja antud selgitused eelnõu teisel lugemisel mõjutasid Riigikogu liikmeid seadusemuudatust vastu võtma. Kohtu hinnangul on kostja teatud asjaolude pinnalt teinud väärtusotsustuse hageja tegevuse kohta. Kohus saab hinnata, kas kostja selline hinnang hageja tegevusele oli põhjendatud või mitte.
10.Kuna kohus leidis, et seadusemuudatuse „läbi lükkamise“ väite näol ei ole tegemist faktiväitega, tuleb jätta rahuldamata hageja 23.12.2010 nõete tervikloetelu punktis 3 esitatud nõue kohustada EA AS-i lükkama meediaväljaandes EE(nii elektroonilises keskkonnas kui paberkandjal) ümber järgmise 30.10.2008.a. artiklis „Maadevahetuse pöörasid parseldamiseks reformierakondlased“ avaldatud ebaõige faktiväite: Hageja lükkas Riigikogus läbi kaitstavate loodusobjektide seaduse muutmise. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt saab nõuda üksnes ebaõigete faktiliste andmete ümberlükkamist, väärtushinnangute (ka ebakohaste) ümberlükkamist nõuda ei saa.
11.Pooled ei vaidle selle üle, et Artiklis hageja kohta esitatud muude seisukohtade (hageja kujutamine ainuisikulise seaduste muutjana, hageja kujutamine valede ja manipulatsioonide abil kaitstavate loodusobjektide seaduse muutjana, kaitstavate loodusobjektide seaduse (pärast muudatusettepanekute sisseviimist 2001) kujutamine oma olemuselt kuritegeliku või selle toimepanemisele üleskutsuva seadusena, hageja seostamine M. Ka ja A. Oiga kontekstis, kus nimetatud isikutele omistatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse alusel maadevahetustehingute sooritamist; hageja ja tema tutvusringkonna asetamine ühisnimetaja „S grupeering“ alla ja seeläbi mulje loomine, justkui hageja ja tema tutvusringkond moodustaks kuritegeliku ühenduse) puhul on tegemist väärtushinnangutega, kuigi kostja leiab, et selliseid väärtushinnanguid Artiklis ei esine. Samuti ei vaidle pooled sisuliselt selle üle, et 19.02.2009 kostja poolt meediaväljaandes ilmunud Jätkuartiklis avaldatud lõik :„E on kirjutanud S kui maadevahetuse tegelikust algatajast. Aga teda pole võimud Annuse kombel rattale tõmmanud – ju pole siis nii vanade asjade kohta kompromiteerivaid linte, kõik paberid on korras ning tegemist on ikkagi valitsuspartei ühe olulise tegelasega.“, on väärtushinnang.
12.Pooled vaidlevad selle üle, kas avaldatud väärtushinnangud on kohased, st kas nende hinnangute avaldamine on kostjale etteheidetav. Hageja leiab, et loetletud väärtushinnangud on ebakohased, hageja au ja head nime riivavad. Kostja on seisukohal, et artiklid ei sisalda hageja loetletud väärtushinnanguid ning isegi kui sisaldavad, siis ei ole tegemist ebakohaste väärtushinnangutega, vaid nende aluseks on üldine objektiivne faktiline baas; kostja on Artikli avaldamisel lähtunud talle kättesaadavast avalikust materjalist.
13.Väärtusotsustusi ei saa ega pea tõendama, kuid need ei või olla spekuleerivad, neil peab olema üldine objektiivne faktiline baas, millest erinevad nimesed võivad teha erinevaid järeldusi ehk väärtusotsustusi. Lisaks peab väärtusotsustuse väljaütleja olema kantud heast usust ning hinnangu vorm ei tohi kalduda vulgaarsustesse, teadlikku solvamisse või inimväärikuse alandamisse. Faktilise baasi olemasolu puudumine, millega väärtushinnangut õigustada, võib viia selleni, et arvamus on ebakohane. Eelnevast tuleneb kohtu hinnangul ka kostja kohustus väärtushinnangu tegemise aluseks olevate asjaolude igakülgseks ja täielikuks väljaselgitamiseks ja arvesse võtmiseks.
14.Kohus ei nõustu hagejaga, et Artiklis luuakse hagejast mulje kui ainuisikulisest seadusemuutjast. Üldteadaolevalt on seaduste ja seadusemuudatuste vastuvõtmine kollegiaalse otsustusorgani – Riigikogu – pädevuses ning Riigikogus on 101 liiget. Keskmisele mõistlikule lugejale ei saanud artiklist tekkida muljet, et N. S sõna otseses mõttes reaalselt ainuisikuliselt
seadust muutis. Ainuisikulisel seadusemuutjal puuduks vajadus eelnõu kuskilt „läbi lükata“. Lisaks nimetatakse Artiklis otsesõnu, et Riigikogu arhiivist ei selgu, kes ja mis põhjendusega sokutas seaduseelnõusse revolutsioonilise muudatuse, mille kohaselt hakkab maade vahetuse üle otsustama keskkonnaminister üksi. N. S oli 2001.a. Riigikogu liige, samuti kuulus ta Riigikogu keskkonnakomisjoni, mis vaidlusaluse seaduseelnõu algatas ja oli ühtlasi eelnõu juhtivkomisjon, ning hageja oli kaitstavate loodusobjektide seaduse muutmise eelnõu (eelnõu nr 551 SE) osas vastutav Riigikogu liige (I kd lk 67) ning 15.05.2001 eelnõu teisel lugemisel ettekandjaks (I kd, lk 62-66). Nendel faktidel põhinev ajakirjaniku järeldus N. S olulisest rollist kaitstavate loodusobjektide seaduse muutmise seaduse eelnõu menetlemisel on põhjendatud. Ka artiklis on nimetatud, et N. S oli Riigikogu liige ja teise lugemise ettekandja. Kuivõrd vahetult eelnõu vastuvõtmisele eelnevalt esitas Riigikogus ettekande ja vastas Riigikogu liikmete eelnõu kohta esitatud küsimustele just hageja, ei oma tähtsust, et Keskkonnakomisjon oli algselt eelnõu ette kandma pidanud A. R asemele määranud asendusettekandjaks hageja alles eelmisel päeval. Hagejal poliitiku ja avaliku elu tegelasena on kriitika talumise piir laiem, kui eraisikute puhul, mistõttu hageja võimalikku kujutamist ainuisikulise seadusemuutjana ei saa lugeda hageja kui poliitiku au ja väärikust riivavaks. Artiklis kajastatud isikute iseloomustamiseks Artikli lõpus avaldatud märksõnad küll kirjeldavad hagejat kui maadevahetuse reeglite muutjat Riigikogus, kuid see on kohtu hinnangul provokatiivselt sõnastatud üldistus hageja kui Riigikogu liikme tegevuse kohta. Ajakirjanduses avaldatud arvamus, et Riigikogu liige võis (näiteks oma lobitööga või ettekandjana kõnepuldis veenvalt esinedes) saavutada mingi seadusemuudatuse vastuvõtmise, on käsitatav Riigikogu liikme tegevuse kritiseerimisena, mida viimane peab taluma.
15.Artikliga luuakse kohtu hinnangul üheseltmõistetav mulje, et N. S oli kaitstavate loodusobjektide seaduse (nn maadevahetuse seaduse) muutmise seaduse eelnõu seadusena vastuvõtmisel määrava tähtsusega roll. Artiklist nähtuvalt saavutas N. S eelnõu seadusena vastuvõtmise Riigikogule valetades. Õige ei ole kostja seisukoht, et Artiklis ei kujutata hagejat valetajana. Lisaks muudele lausetele, milles hagejat seostatakse eelnõu menetlemisel valetamisega, sisaldab Artikkel selget lauset „S valetab.“ Kohus leiab, et kostja selline hinnang hageja tegevusele on objektiivselt põhjendamata ja ei ole kooskõlas tegeliku faktilise olustikuga. Kuvand hagejast kui valetajast on negatiivne. Samas ei ole iga negatiivne kuvand isikuõigusi rikkuv. 30.10.2008 Artikkel väidetavalt põhineb Eesti E poolt kohtu abil maa-ametilt välja nõutud dokumentidel ning paljastab nende dokumentide abil maadevahetuse saladused. Saladustest esimesena nimetatakse asjaolu, et Riigikogu liige N. S lükkas vale abil läbi maadevahetuse reeglite muutmise. Hageja tegevuse negatiivset kuvandit tugevdab Artiklis esile toodud asjaolu, et erakonnakaaslane I. Fjuk torpedeeris (mida ajakirjaniku sõnul tulevat Toompeal harva ette) seltsimehe jaoks olulist eelnõu ning hääletas sellele vastu, artikli pinnalt ei teki kahtlust, et „seltsimehe“ all peetakse silmas just hagejat.
16.Kohtu hinnangul on kostja ebaõigete ja puudulike andmete alusel järeldanud, et hageja Riigikogus eelnõu teisel lugemisel valetas eelnõu teksti ja valitsuse seisukohtade vastuolu kohta. Kostja jätab Artiklis mainimata, et kahe lugemise vahele jäänud poole aasta jooksul arutas Riigikogu keskkonnakomisjon eelnõu teksti korduvalt ja tegi sellesse muudatusi, mh esitas muudatusettepaneku enne teist lugemist ka Keskkonnaministeerium. Seetõttu on põhjendatud hageja väide, et kostja kasutas Artiklis andmeid valikuliselt. Kostja jättis arvestamata dokumendid, mis kuvandit hagejast kui valetajast ei kinnitanud. Kostja poolt kohtule esitatud keskkonnakomisjoni protokollid, Riigikohtu stenogramm ja eelnõu tekstid on väljatrükid Riigikohtu veebilehelt, mistõttu on ilmne, et hageja väidetavat valetamist puudutavas osas ei tugine Artikkel maa-ametilt kohtuga väljanõutud dokumentidel. Riigikogu komisjonide ja täiskogu istungite protokollid/stenogrammid ning eelnõude tekstid on avalikult kättesaadavad. Kostja poolt esitas oma järelduse (väärtushinnangu) põhjendatuse tõendamiseks kohtule kaitstavate loodusobjektide seaduse muutmise seaduse eelnõu algteksti koos seletuskirjaga (I kd,
lk 70 – 73) ning teksti, mis väidetavalt esitati teisele lugemisele täiskogu istungile 10.05.2001 (so enne keskkonnaministeeriumilt kompromissvariandi küsimist ja saamist). Kaitstavate loodusobjektide seaduse muutmise seaduse eelnõu teisele lugemisele esitatud ja Riigikogus tegelikult vastu võetud lõpptekst (http://web.riigikogu.ee/ems/sarosbin/mgetdoc?itemid=003673640&login=proov&password=&system=ems&server=ragne11) erines kostja esitatud tekstidest oluliselt. Seega ei saanuks kostja kõiki eelnõu menetlemist kajastavaid olemasolevaid dokumente arvesse võttes teha järeldust, et kostja Riigikogus ettekannet tehes valetas. Kohus juhib tähelepanu sellele, et eelnõu tekstid olid visuaalselt selgelt eristatavad: kostja esitatud tekstivariandid sisaldasid näiteks ka juriidilise isiku haldusvastutust, mis tegelikult teisele lugemisele esitatud tekstist jäi välja. Eelnõu lõpptekst, mis tegelikult teisele lugemisele esitati ja seadusena vastu võeti, on samuti kättesaadav Riigikogu veebilehel. Kuna kostja eelnõu lõppteksti ilmselgelt arvesse ei võtnud, ei ole õige kostja väide, et kostja on Artikli avaldamisel lähtunud temale kättesaadavast avalikust materjalist. Seega saab kostjale ette heita käibekohustuse rikkumist.
17.Eelnõu nr 551 SE esimese lugemise stenogrammi (I kd, lk 25 – 27) kohaselt Vabariigi Valitsus andis 24.10.2000 seaduseelnõule mittetoetava seisukoha. Riigikogu keskkonnakomisjoni 09.01.2001 istungi protokollist nr 167 (I kd lk 77) nähtuvalt olid mittetoetamise põhjused järgmised: 1) vahetamisel ei ole tagatud piisav riigi huvide kaitse 2) keskkonnaministrile on antud liiga laiaulatuslik volitus riigi vara käsutamise üle; 3) vahetada ei tohi pindala järgi, vaid riigivara väärtuse alusel; 4) ainult eraõiguslikule isikule väärtuse hindamise õiguse jätmine kahjustab riigi majanduslikke huve; 5) erakorraline hindamine ei arvesta kaitsekorrast tulenevaid majanduslikke piiranguid, mis oluliselt või täielikult piiravad metsa majandamist; 6) ei ole õige rikkuda tsiviilõiguslikule tehingule omast tahtevabaduse printsiipi, mille tõttu riik onkohustatud ära andma suurema väärtusega kinnisasja. Kostja hinnangul eelnõusse seisuga 24.05.2000, võrreldes 15.05.2001 tekstiga, ei olnud sisse viidud muudatusi, mis oleks eelnõu vastuolud Vabariigi Valitsuse seisukohtadega täielikult kõrvaldanud: endiselt oli ette nähtud vahetamine pindala järgi ning vahetamisel esindab riiki keskkonnaminister või tema volitatud isik. Lisaks tõi kostja kohtuistungil esile, et keskkonnakomisjon 14.11.2000 istungil luges Vabariigi Valitsuse seisukohad mittesiduvaks (I kd, lk 118), mitte ei viinud eelnõu valitsuse seisukohtadega kooskõlla. Seega oli eelnõu teise lugemise tekst kostja hinnangul endiselt vastuolus Vabariigi Valitsuse varasemate seisukohtadega. Eelnõu II lugemise stenogrammist (I kd, lk 62) nähtuvalt hageja väitis: „Seaduseelnõu teiseks lugemiseks esitatud tekst on valmistatud koostöös Keskkonnaministeeriumiga ega ole enam vastuolus Vabariigi Valitsuse varem antud seisukohtadega algatatud seaduseelnõu kohta.“ Hageja ettekantud väidet sõna-sõnalt võttes on iseenesest õige Artiklis esitatud kostja väide, et hageja eelnõu teisel lugemisel Riigikogus ettekandjana valetas, kui väitis, et eelnõu ei ole enam vastuolus Vabariigi Valitsuse varasemate seisukohtadega. Aga see, kas eelnõu oli valitsuse varasemate seisukohtadega kooskõlas või mitte, ei omanud teisel lugemisel enam tähtsust, sest teise lugemise ajaks oli muutunud valitsuse seisukoht ning teisele lugemisele esitatud tekst oli Keskkonnaministeerimumiga kooskõlastatud kompromissvariant. Hageja ettekandes ei väitnud, et eelnõu on viidud Vabariigi Valitsuse 2000.a. sügisese seisukohaga kooskõlla. Kohus leiab, et mõistlikult on arusaadav, et ettekandes peeti silmas, et eelnõu teise lugemise tekst on kooskõlas Vabariigi Valitsuse praeguste seisukohtadega.
18.See, et kostja on järelduste tegemisel arvestanud tegelikke asjaolusid valikuliselt või ei ole enne Artikli avaldamist kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid välja selgitanud, nähtub järgnevast. Pärast kostja viidatud keskkonnakomisjoni 14.11.2000 istungit arutas komisjon eelnõu teksti
muudatusi 12.03.2001 (I kd, lk 123-124), 13.03.2001 (I kd, lk 124 -125), 15.03.2001 (I kd, lk 126 – 127), 19.03.2001 (I kd, lk 127 – 130) ja mitmel järgneval istungil. 22.03.2001 keskkonnakomisjoni istungi protokollist nr 192 (I kd lk 131) nähtub, et komisjoni arvates kaitstavate loodusobjektide seaduse muutmise seaduse eelnõu teise lugemise uus tekst on suurel määral muutnud neid põhjuseid, mis olid Vabariigi Valitsuse mittetoetava seisukoha andmise aluseks ning komisjon otsustas saata teise lugemise teksti ja muudatusettepanekute loetelu Keskkonnaministeeriumile, et saada teada Vabariigi Valitsuse seisukohad. 02.04.2001 keskkonnakomisjoni istungi protokolli nr 193 (I kd lk 131-132) kohaselt eelnõu teise lugemise teksti kohta seisukohti ei tulnud. Sama on komisjon sedastanud 09.04.2001 (I kd lk 132) ja 10.04.2001 (I kd, lk 133), mil komisjon otsustas esitada teise lugemise eelnõu Riigikogu V istungjärgu 12. töönädala päevakorda. Komisjoni 12.04.2001 protokollist nr 199 ja 16.04.2001 protokollist nr 200 (I kd, lk 133 – 134) nähtub, et seoses 11.04.01 Vabariigi Valitsuse poolt algatatud eelnõuga, mis muude küsimuste kõrval reguleerib ka, kuid teistel alustel, keskkonnakomisjoni algatatud eelnõuga reguleeritavaid küsimusi, otsustas komisjon võtta kaitstavate loodusobjektide seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine päevakorrast välja. 30.04.2001 keskkonnakomisjoni istungil (protokoll nr 203, I kd, lk 135) võttis komisjon vastu otsuse teha Keskkonnaministeeriumile ettepaneku saata keskkonnakomisjonile varade vahetamise regulatsiooni kompromissvariant. 07.05.2001 komisjoni istungi protokollist nr 204 (I kd, lk 136) nähtub, et komisjonile saadeti kaitstavate loodusobjektide seaduse § 281 js 282 võimalik uus sõnastus. Keskkonnakomisjoni 08.05.2001 istungi protokolli nr 205 kohaselt leiti maade vahetamise osas Keskkonnaministeeriumiga kompromissvariant, kuid Keskkonnaministeerium peab õigeks kahe eelnõu (so keskkonnakomisjoni algatatud kaitstavate loodusobjektide seaduse muutmise seaduse eelnõu ja Vabariigi Valitsuse algatatud kaitstavate loodusobjektide seaduse, loomastiku kaitse ja kasutamise seaduse ja haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu) ühendamist. 08.05.2001 istungil on keskkonnakomisjon otsustanud eelnõu teksti muuta selliselt, et kinnisasjad vahetatakse hariliku väärtuse järgi, Vabariigi Valitsuse otsusel võib eraõiguslikule isikule üleandmisele kuuluva kinnisasja harilik väärtus olla suurem riigile üleantava kinnisasja harilikust väärtusest, kinnisasja vahetamise otsustab keskkonnaminister, kulud kannab riik ning kinnsasja vahetamise korra ja kinnisasja väärtuse määramise alused kehtestab Vabariigi Valitsus. Keskkonnakomisjoni 10.05.2001 istungi protokolli nr 206 (I kd, lk 138) kohaselt on vastavalt komisjoni 08.05.2001 istungil otsustatule koostatud kaitstavate loodusobjektide seaduse muutmise seaduse eelnõu teise lugemise tekst ja muudatusettepanekute loetelu, seaduseelnõusse on jäänud kaks paragrahvi, millest üks käsitleb maade vahetamist ja teine maade võõrandamist; muudatusettepanekute loetelusse on kantud üks muudatusettepanek, millega muudetakse eelnõu teksti tervikuna. 14.05.2001 istungil (I kd, lk 139) komisjon otsustas suunata eelnõu teise lugemise teksti ja muudatusettepanekute loetelu Riigikogu liikmetele kättejagamisele ning teha Riigikogule ettepanek seaduseelnõu seadusena vastu võtta. Eeltoodu alusel kohus loeb ebakohaseks kostja Artiklis esitatud hinnangu, et hageja Riigikogule valetas.
19.Põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et kaitstavate loodusobjektide seadust (pärast muudatusettepanekute sisseviimist 2001) kujutatakse Artiklis oma olemuselt kuritegeliku või selle toimepanemisele üleskutsuva seadusena. See, et üldsuse jaoks seostuvad maadevahetuse seadusega mõisted „korruptsioon“, „illegaalne tulu“, „kuriteokahtlustus“ jms märksõnad, ei ole kuidagi põhjustatud kostja avaldatud Artiklist. Enne Artikli avaldamist mitu aastat varem oli rea isikute suhtes algatatud kriminaalmenetlus seoses maadevahetusega ning sündmus leidis ja leiab jätkuvalt meedias laialdast kajastamist. Artikkel toob avalikkuseni andmed, et peale Rahvaliidu liikmete, kelle suhtes on käimas kriminaalmenetlus, on ka teiste erakondade liikmed aktiivselt maid vahetanud, kirjeldades rea reformierakondlastest ärimeeste tehinguid ja tegevust (sh seoses maade vahetamisega) ning juhtides retooriliste küsimustega tähelepanu nende tehingute/tegevuse vähemalt eetilisele küsitavusele.
20.Hageja on Artiklis seotud maadevahetuse teemaga kahel moel: esmalt kui seaduseelnõu eest vastutanud ja eelnõu menetluses aktiivselt osalenud Riigikogu liige ning teiseks hageja isiklike seoste kaudu kaitstavate loodusobjektide seaduse alusel riigiga maid vahetanud isikutega (M. K, A. O). Hageja leiab, et tema seostamine maadevahetuse teemaga on ebakohane, sest sellega kaasneb tema märgistamine negatiivsete mõistetega, mis üldsuse jaoks maadevahetusega seonduvad, kuigi hageja ise ei ole maid vahetanud. Iseenesest on õige kostja seisukoht, et hageja ja Artiklis nimetatud, riigiga maid vahetanud hageja tuttavate/äripartnerite vaheliste seoste äranäitamine ei ole alusetu. Demokraatilikule liberaalsele ühiskonnale omaselt ei ole Eestis tsensuuri. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et seadusemuudatuse ettevalmistamisel ja vastuvõtmisel osalenud Riigikogu liikmena ei saa hageja eeldada, et teda maadevahetuse seadusemuudatusega ei seostataks. See ei välista aga, et kogu artikli kontekstis võib hageja seostamine maadevahetusega ja maid vahetanud isikutega olla ebakohane ja hageja au ning väärikust riivav.
21.Hageja põhjendatult on seisukohal, et Artiklis hageja ja tema tutvusringkonna asetamine ühisnimetaja „S grupeering“ alla jätab mulje, justkui hageja ja tema tutvusringkond moodustaksid kuritegeliku ühenduse. Artiklis nimetatakse seadusemuudatust revolutsiooniliseks, mille tagajärjel läheb maade vahetamise üle otsustamine käputäie ametnike kätte, sellise seadusemuudatuse surus väidevalt vale abil läbi hageja. Artikli lõpus kirjeldatakse S grupeeringut järgmiselt: üks muutis seadust, teine andis laenu, kolmas ja neljas vahetasid riigiga maid. Samas nimetatakse maadevahetuse reeglite muutjana hagejat.
22.Paljudes muudes, nii enne kui ka pärast Artikli avaldamist ajalehe EEvõrguväljaandes avaldatud uudistes ja artiklites on kostja sõna „grupeering“ kasutanud just kuritegeliku ühenduse tähenduses. Näiteks 06.10.2008 E .ee artiklis „Meest süüdistatakse narkobande loomises“ (kättesaadav Internetis veebiaadressil: http://www.e .ee/2008/10/06/eesdti-uudised/4678-meestsyydistatakse-narkobande-loomises sisaldub tsitaat „Süüdistuse kohaselt värbas Kohtov grupeeringusse kaheksa meest, kes aastatel 2005 – 2006 Kohtovi rahastamisel ja juhatusel tegelesid Lõuna-Eestis narkokuritegude toimepanemisega...“. Vaidlusaluses Artiklis S grupeeringu liikmete lühikirjelduse ülesehitus sarnaneb 02.10.2008 E .ee artiklis „Narkobossi tagant varastamine viis nelikjõugu aastateks vangi (kättesaadav Interneti aadressil: http://www.e .ee/1008/10/02/eestiuudised/4629-narkobossi-tagant-varastamine-viis-nelikjõuguaastateks-vangi) esitatud grupeeringu koosseisu kirjeldusega. Grupeeringut kuritegeliku isikute ühenduse tähenduses on kostja kasutanud veel terves reas artiklites ja uudistes.
23.Hageja taotlusel kohus teostas asjas keelelise ekspertiisi. Tallinna Ülikooli Eesti Keele ja Kultuuri Instituudi kommunikatsioonieriala lektori K. A 18.09.2009 arvamuse (II kd, lk 318) kohaselt mõjutab artikli kontekst, kindlasti ka artikli pealkiri sõna „grupeering“ tähendust. Esitatud kontekstis pole sõna „grupeering“ neutraalne. Nimelt on kaasaegses keeleteaduses domineeriv seisukoht, et sõna tähendus kujuneb selle kontekstis. Sõna „grupeering“ viitab artikli kontekstis kuritegelikule rühmitusele. LauSigina (ilmselt on ekspert eksinud sõna kirjutamisel ja pidanud siinkohal lauSigi asemel silmas lauSiget) kuulub „S“ täiendina põhiosa juurde. Seega on väljendi „S grupeering“ (kelle grupeering ?) tähendus mõistetav järgmiselt: S on grupeeringu juht, kes on ühtlasi ka grupeeringu liige.
24.Iga inimene tajub, mõistab, interpreteerib ja hindab informatsiooni oma mõistmistasandilt. „Mõistliku inimese arusaam“ hõlmab kõiki arukalt põhjendatud interpretatsioone. Võttes arvesse kostja väljaandes sõna „grupeering“ kasutamist põhiliselt kuritegeliku ühenduse tähenduses, asjaolu, et vaidlusaluses Artiklis on otsesõnu nimetatud maadevahetusega seotud kriminaalasju ning esitatud hagejaga seotud isikute poolt tehtud tehingute asjaolusid selliselt, et tekitatakse kahtlus nende tegutsemise õiguspärasuse suhtes, on usaldusväärne eksperdi arvamus, et selle artikli kontekstis tähendab sõna „grupeering“ kuritegelikku rühmitust ning seega on kostja kujutanud hagejat kuritegeliku rühmituse (grupeeringu) liikmena.
Artiklist tuleneb, et sarnaselt kriminaaluurimise alla sattunud rahvaliitlasest keskkonnaministri poolt alates 2004 tehtud maadevahetustega on reformierakondlased maid juba mitu aastat vahetanud. Hageja ja Artiklis nimetatud hageja äripartnerid on reformierakondlased. Artiklis kirjeldatakse, kuidas hageja valede abil muutis Riigikogus maadevahetuse regulatsiooni. Seejärel kirjeldatakse erinevaid maadevahetustehinguid ning seejärel tuuakse esile hageja, tema poja Kristo, venna Anti S (artiklis nimetatakse neid S dünastiaks) ärilised ja isiklikud seosed väidetavalt maadevahetuse eesmärgil osaliselt ka toetusfondidest saadud rahade abil looduskaitsealuseid maid kokku ostnud ja hiljem riigiga maid vahetanud ärimeeste MK ja AO. Samuti nimetatakse A. O sugulust nn maadevahetuse kriminaalasjaga tegeleva riigiprokuröri Inna Oiga ja riigiprokuratuuri uurija MO. Nendel asjaoludel oli ajakirjanik õigustatud kirjeldama hageja ja tema lähikondsete tegevust „S grupeeringuna“. Seega ei saa hageja kohta Artiklist nähtuvaid hinnanguid pidada ebakohaseks, kuigi need väited hageja au ja head nime riivavad.
25.Isiku õigust olla üldsuse ees kujutatud tõeselt saab rikkuda ka sel teel, et avalduses ei viidata faktidele, kuid jäetakse mulje, et faktid on olemas (avaldajale teada). E .ee veebilehel 19.02.2009 avaldatud Jätkuartiklis (I kd, lk 196 - 199) on hageja kohta avaldatud järgmine lõik (lk 198): „E on kirjutanud Sst kui maadevahetuse tegelikust algatajast. Aga teda pole võimud Annuse kombel rattale tõmmanud – ju pole siis nii vanade asjade kohta kompromiteerivaid linte, kõik paberid on korras ning tegemist on ikkagi valitsuspartei ühe olulise tegelasega“. Samas artiklis on T. Annuse tegevus seostatud maadevahetuse afääriga ja korruptsiooniga. Sellest lõigust jääb mulje, et artikli autorile on teada mingid asjaolud, mis annaksid alust hageja, sarnaselt Annusega, vastutusele võtta. N. St käsitleva lõigu viimase lausena tsiteeritakse keskerakondlast A. Riisalut: „Miskipärast ei kuule me ajakirjandusest väga palju sellest, kui palju on NSendale maid vahetada saanud“. Tegemist on ebaõigete andmetega VÕS § 1047 tähenduses: kostja on avaldanud väidete ja väärtushinnangute kogumi, millest tuleneb teatav faktiväide. Lugejale jäetakse ühene mulje, et autorile on teada konkreetsed N. S mAhetustehingud, mille eest teda võiks vastutusele võtta, kuid N. S suhtes mingit menetlust ei ole algatatud seetõttu, et tehingutest on möödunud liiga pikk aeg, tõendeid ei ole või on paberid juriidiliselt korrektselt vormistatud ning N. S on valitsuspartei liige. Selliste väidete põhjendatust ei ole kostja tõendanud. Spekulatiivsed väärtushinnangud, mis ei ole õigustatavad konkreetsete faktiliste asjaoludega, tuleb lugeda ebakohasteks.
26.On selge, et isiku kohta ebaõigete andmete avaldamine ning temast negatiivse kuvandi loomine rikuvad subjektiivseid isikuõigusi. Järgnevalt kohus analüüsib, kas hageja isikuõiguste rikkumine on õigusvastane. Üldised isikuõigused ehk põhiõigused tulenevad põhiseaduse (PS) §-s 10 sätestatud lahtisest kataloogist ja PS § 19 lg-s 1 sätestatust. PS § -dest 17 ja 18 nähtuvalt on isiklikeks õigusteks eelkõige au ja hea nimi ning väärikus, mis kuuluvad igale inimesele, sõltumata tema eluviisist ja isikuomadustest. Nimetatud põhiseaduse normid hõlmavad endas õiguse inimväärikusele. PS § 45 sätestab igaühe õiguse vabale eneseväljendusele. PS § 45 teine lause näeb ette võimaluse piirata väljendusvabaduse õigust teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. Väljendusvabadus on kõige avaram avaliku (poliitilise) elu küsimustes ning kõige piiratum eraelu sfääris. Sellega kehtestatakse väljendusvabaduse riive põhiseaduslikud alused. Ükski põhiõigus ei oma teiste ees eelist. Isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest (VÕS § 1046 lg 2). Isikuõiguste rikkumise õigusvastasuse kindlakstegemisel tuleb kaaluda üheltpoolt hageja üldiste isikuõiguste (PS § 10 õigus inimväärikusele, PS 17 õigus hea nime ja au kaitsele ja PS § 18 õigus kaitsele väärikust alandava kohtlemise vastu) ja teiselt poolt kostja kui meediaväljaande väljendusvabadust (PS § 45). Inimese au ja väärikus on sisemised subjektiivsed kategooriad, inimese enesehinnang põhineb tema kujutlusel iseenda väärtusest ja väärikusest. Hea nimi ehk maine on valdavalt välimine objektiivne kategooria, mida kannab avalik arvamus.
VÕS § 1046 lg 1 ja VÕS § 1047 lg 2 kohaselt on õigusvastane isiku au teotamine. Milline au ja väärikuse riive on teotamine, on fakti, asjaolude ja hinnangu küsimus. Õiguskirjanduse (Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne – Juura, Õigusteabe AS, Tallinn 2002, lk 147) kohaselt teotamise üheks oluliseks tunnuseks on teadlikkus, ning pahausksus. Igasugune end puudutatuna tundmine ei ole veel teotamine, riive kvalifitseerimine teotamisena vajab teatud tugevusmäära. Oluliseks teguriks on kontekst ning väitluse aines, ulatus ja ühiskondlik tähendus, milles au ja head nime kahjustavad teod või hinnangud aset leidsid.
27.Ajakirjanduse ülesanne ei ole kitsalt neutraalse teabe andmine selliselt, et selle teabe tõlgendamine jääks ainult lugeja hooleks. Kostja on reastanud artiklis mitmed hinnangulised ja faktilised asjaolud ning loonud sellega ka paratamatult ka nendest hinnangutest johtuva meelsuse. Samas kohtu hinnangul käesolevas asjas Artikliga ja Jätkuartikliga loodava negatiivse kuvandiga kaasnev hageja au ja hea nime riive ei ületa taluvuspiiri, mida hageja avaliku elu tegelasena ja poliitikuna on kohustatud taluma, so tegemist ei ole hageja au teotamisega. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIÕK) Lingens vs Austria kohtuasjas (otsus 08.07.1986) leiti, et poliitik vältimatult ja teadlikult on andnud nii ajakirjandusele kui laiemale avalikkusele loa jälgida tähelepanelikult iga oma sõna ja tegu ning sellest tulenevalt peab poliitik üles näitama ka suuremat sallivust. Õigus suhtuda kriitiliselt seadusandja tegevusse (sh seadusandliku kogu iga liikme tegevusse eraldi) on demokraatlikus riigis sõna-, mõtte- ja ajakirjandusvabaduse üheks põhiliseks garantiiks. Artiklis on hageja tegevust ja suhted leidnud käsitlemist just tulenevalt tema Riigikogu liikme staatusest ja tegevusest maadevahetuse seaduseelnõu menetlemise ajal. Seetõttu peab hageja taluma ka tema suhtes tehtavat karmi ja ulatuslikku kriitikat. Riigikohtu tsiviilkolleegium on otsuses nr 3-2-1-123-97 märkinud, et „Mõiste "au ja hea nimi" väljendab ühiskonna positiivset hinnangut inimesele kui isiksusele ning inimese enda suhtumist iseendasse (enesehinnang). Üldjuhul hindab ühiskond isiksust tema tegude alusel. Inimese enesehinnang põhineb tema kujutlusel iseenda väärtusest ja väärikusest.“Hageja ei ole esile toonud, et tema enesehinnang oleks langenud, samuti ei ole põhjust eeldada Artiklist johtuvat avaliku suhtumise olulist halvenemist hagejasse. Hageja on endiselt Eesti Olümpiakomitee asepresident, muudes organisatsioonides Artikli ilmumise tõttu hageja mainega probleemide tekkimist ei ole hageja väitnud. Hageja on jätkuvalt edukas suurärimees, kelle tegemisi ajakirjandus jätkuvalt laialdaselt kajastab. Eelnev näitab, et Artikli ja Jätkuartikli põhjustatud hageja au ja hea maine riive ei saanud olla märkimisväärne.
28.Hageja nõuab kostjalt samuti mittevaralise kahju hüvitamist seoses Artikli juures avaldatud vähemalt 10 hageja au ja väärikust alandava kommentaariga. Vaidlust ei ole asjas selle üle, et kostja on Artikli ja Jätkuartikli osas hageja kohta esitatud väärtushinnangute avaldajaks ning kannab hageja ees deliktiõiguslikku vastutust. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on käsitatav andmete avaldajana ka kostja poolt hallatavas veebikeskkonnas kommentaariumisse postitatud kolmandate isikute kommentaaride puhul. Kostja leiab, et ta on passiivne infoühiskonnateenuse osutaja infoühiskonna teenuse seaduse (IÜTS) mõttes. Kooskõlas 08.06.200 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (edaspidi nimetatud Direktiiv) artikliga 14 ja 15 ja selle alusel vastu võetud infoühiskonnateenuse seaduse § 10 lg-s 1 sätestatud vastutuse piiranguga ning § 11 lg-s 1 sätestatud jälgimiskohustuse puudumise põhimõttega ei saa vaid see, et kostja võimaldab internetikeskkonna kasutamist, olla aluseks tema vastutusele avaldajana. Kostja on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas ei saa kohaldada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10.06.2009 otsuses nr 3-21-43-09 (edaspidi nimetatud Delfi otsus) väljendatud seisukohti, sest pärast Riigikohtu nimetatud lahendi jõustumist tõlgendas Euroopa Kohus Google AdWord kohtuasjas (23.10.2010 EK suurkoja otsus liidetud kohtuasjades C-236/08-C-238/08, (Google France SARL, Google Inc versus Louis Vuitton Malletier SA ja Google France SARL versus Viaticum SA, Luteciel SARL ja Google France SARL versus Centre National de recherche en relations humaines (CNRRH) SARL, Pierre Alexis Tohent, Bruno Raboin, Tiger SARL) 26.03.2010 tehtud otsuses Direktiivi
artiklit 14 (IÜTS §-i 10) vastupidiselt Eesti Riigikohtule. Eesti kohtupraktikas on tunnistatud, et teabe talletaja ei ole küll teabe üldsusele avaldajaks, kuid enda majandusliku huvi tõttu on teabe talletaja avaldaja ettevõtjana. Euroopa Kohtu valitseva praktika kohaselt on kaubamärgiomanike ees vastutavaks reklaami tellija, kes kasutab kaubamärgiomaniku kaubamärki ilma loata enda kaupade ja teenuste tähistamiseks Google „AdWords“ teenuse kaudu. Google (ehk portaalipidaja) vastutuse osas leidis kohus aga üheselt, et üksnes see, et Google poolt osutatav teenus oli tasuline ja, et Google määras tasu tingimused, või see, et Google annab oma klientidele üldiseid juhiseid, ei saa tingida seda, et Google’i suhtes ei saa kohaldada Direktiiviga ette nähtud vastutust puudutavaid erandeid.
29.Kohus ei nõustu, et eelnimetatud kohtuotsused tõlgendavad Direktiivi artikleid 14 ja 15 ja Direktiivi alusel vastu võetud IÜTS § 10 lg-t 1 vastupidiselt. Riigikohus Delfi lahendis järeldas, et majandusliku huvi tõttu kommentaaride avaldamise vastu on portaalipidaja ettevõtjana avaldaja sarnaselt trükiajakirjanduse väljaandjaga. Euroopa Liidu Kohus Google AdWords’ lahendis märkis, et üksnes Google’i poolt osutatava viitamisteenuse tasulisus ning see, et Google määrab tasu tingimused või see, et Google annab oma klientidele üldisi juhiseid, ei saa tingida seda, et Google’i suhtes ei saa kohaldada Direktiiviga 200/31 ette näthud, vastutust piiravaid erandeid (vt viidatud otsuse punkt 116). Samas Euroopa Liidu Kohus märkis, et siseriiklik kohus, kes tunneb kõige paremini põhikohtuasjas käsitletava teenuse osutamise konkreetseid üksikasju, peab andma hinnangu sellele, kas Google’i kui viitamis viitamisteenuse osutaja vastutus võib olla direktiivi 2000/31 artikli 14 alusel piiratud. Selleks tuleb siseriiklikul kohtul uurida, kas selle teenuse osutaja täidab neutraalset rolli, nii et tema tegevus on üksnes tehnilist, automaatset ja passiivset laadi, viidates teadmiste puudumisele talletatava teabe kohta ja selle üle kontrolli puudumisele. EK Google AdWords lahend ei välista, et teenuse tasulisus (portaalipidaja majanduslik huvi) võib olla üks kriteerium teiste hulgas, mis võib konkreetse teenuseosutaja puhul anda aluse hinnanguks, et teenuseosutaja tegevus ei ole üksnes tehnilise, automaatse ja passiivse iseloomuga. Nii on Delfi kaasuses Riigikohus kostja tegevust analüüsides leidnud, et kommentaaride avaldamine on kostja kontrolli all ning IÜTS § 10 sätestatud vastutust välistavad asjaolud Delfi suhtes ei kohaldu seetõttu, et Delfi osutab sisuteenust, mitte passiivset vahendusteenust. Direktiivis ette nähtud piirangute kohaldumise kohta märgib EK Google AdWords’i lahendi punktis 113 täpselt sama: „Direktiivi 2000/31 põhjendusest 42 nähtub, et direktiivi vastutuse valdkonnas ette nähtud erandid hõlmavad ainult neid juhtumeid, kui infoühiskonna teenuse osutaja tegevus on „üksnes tehnilise, automaatse ja passiivse iseloomuga“, mis tähendab, et sellel teenuseosutajal „pole... edastatava või talletatava teabe kohta teadmisi ega kontrolli selle üle“. Riigikohtus Delfi lahendis analüüsis portaalipidaja tegevusele IÜTS §-des 8-11 sätestatud vastutuse piirangute kohaldatavust igakülgselt, mitte üksnes teenuse tasulisuse kriteeriumi alusel. Kohus leiab, et otsuse eelmises punktis viidatud põhjendustel kohaselt on Riigikohtu Delfi lahendi seisukohad kohaldatavad ka käesolevas tsiviilasjas.
30.Tehnilise normi ja standardi seaduse § 2 lg 6 järgi on infoühiskonna teenus IÜTS § 2 p-s 1 sätestatud teenus. IÜTS § 2 p 1 kohaselt infoühiskonnateenus on teenus, mida osutatakse majandus- ja kutsetegevuse raames teenuse kasutaja otsesel taotlusel ja mille puhul andmeid töödeldakse, säilitatakse või edastatakse digitaalkujul andmete töötlemiseks ja säilitamiseks mõeldud elektrooniliste vahendite abil,, kusjuures osapooled ei viibi üheaegselt samas kohas. IÜTS § -des 8 – 11 määratakse kindlaks erinevate infoühiskonna teenuste osutajate vastutus. IÜTS § -dest 8-10 ja Direktiivi artiklitest 12-15 nähtuvalt eeldab passiivse vahendusteenuse osutamine, et osutatav teenus vastab järgnevatele tingimustele: 1) osutatav teenus seisneb teenuseosutaja poolt teenuse kasutaja pakutava teabe edastamises üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu või üldkasutatavale andmesidevõrgule juurdepääsu pakkumises, teenuse kasutaja pakutava teabe talletamises ja kasutajale nendele andmetele juurdepääsu võimaldamises; teenuseosutaja tegeleb sidevõrgu käitamise ja sellele juurdepääsu võimaldavate tehniliste toimingutega; teenuseosutaja on oma tegevuses neutraalne ning tal
puudub huvi talletatava või edastatava teabe osas; 2) teenuseosutaja ei oma kontrolli ega valitse talletatavat või edastatavat teavet, st ei algata edastust ega vali edastuse saajat, ei vali ega muuda edastatava/talletatava teabe sisu; 3) teenuseosutaja osutab reaalselt vahendusteenust; teenuseosutaja ainsaks eesmärgiks on üksnes sellise vahendusteenuse osutamine ning selleks tehnilise keskkonna loomine ja side tõhustamine. Teenuseosutaja osutatav teenus ei kanna muid eesmärke. Kohus leiab, et kostja tegevus kommentaaride avaldamisel eelnimetatud tingimustele ei vasta, st kostja tegevus ei ole üksnes tehnilise, automaatse ja passiivse iseloomuga. Kostja eesmärgiks ei ole üksnes vahendusteenuse osutamine. Kostja on loonud oma veebilehele www.e .ee artiklite juurde kommenteerimiskeskkonna, milles on kutse „Lisa oma kommentaar“. Kommentaaride arvust sõltub kostja veebilehe külastuste arv, viimasest aga oleneb omakorda portaalis avaldatud reklaamist teenitav tulu. Eeltoodust järelduvalt on kostja kommentaaride lisamisest majanduslikult huvitatud ning vastutab ettevõtjana nende avaldamise eest. Kommentaari avaldamiseks peab kommentaari sisestaja aktsepteerima kostja kehtestatud kommenteerimise reegleid. Kohtule esitatud E i kommenteerimise reeglite (II kd, lk 335) kohaselt E keelab ja jätab endale õiguse kustutada kommentaarid, mis on teemavälised, kirjutatud teise isiku nimel, solvavad, labased, sisaldavad reklaami, õhutavad vaenu, kutsuvad üles ebaseaduslikule tegevusele. Sellest kohus järeldab, et kostja osutab tegelikult sisuteenust. Kohus leiab, et osutatava teenuse sisuteenuseks lugemist ei välista www.e .ee kommentaaride lehel tänaseks leiduval teatel, et kommentaaride lehel olevad kommentaarid on avaldatud E i lugejate poolt, kommentaare ei toimetata ega tsenseerita ning kommentaaride sisu ei pruugi ühtida E i toimetuse seisukohtadega. Kostjal on täielik kontroll kommenteerimiskeskkonna üle. Kommentaari sisestaja ise avaldatud kommentaari enam muuta või kustutada ei saa, tal on üksnes võimalus teatada sobimatust kommentaarist. Asjaolu, et kostja omab (või vähemalt omas vaidlusaluste kommentaaride avaldamise ajal) kontrolli kommentaaride avaldamise ja nende sisu üle, nähtub ka kostja 9.10.2009 menetlusdokumendist (II kd, lk 329), milles kostja märgib, et kasutab isiklike õiguste rikkumise vältimiseks mitmeid meetodeid: veebilehel on automaatselt blokeeritud roppusi sisaldavate kommentaaride sisestamine, samuti blokeeritakse kasutajad, kes on eksinud kostja poolt kehtestatud kommenteerimise reeglite vastu. Lisaks kostja töötajad loevad pidevalt kommentaare ning kustutavad kommentaarid, mis esmasel vaatlusel on isiku õigusi ilmselgelt ja tugevalt riivavad. Eeltoodu kinnitab, et kostja teab talletatava teabe sisu ning kostja võimuses on määrata, millised sisestatud kommentaarid avaldatakse ja millised mitte. Sellest, et kostja seda võimalust ei kasuta, ei saa järeldada, et kommentaaride avaldamine ei ole kostja kontrolli all. Selline tegevus ei ole käsitatav teenuse kasutaja teabe automaatse, passiivse ja tehnilise talletamisena, vaid kostja, valitsedes kommenteerimiskeskkonnas talletatud teavet, osutab sisuteenuset. Sisuteenuse osutajale IÜTS § 10 lg –s 1 ja § 11 lg –s 1 sätestatud vastutust välistavad asjaolud ei kohaldu. Kuivõrd kostja võimaldab avaldada kolmandatele isikutele kättesaadaval kujul kommentaare, on ta kommentaaride avaldajaks VÕS § 1047 lg 1 mõttes ning vastutab kommentaaride avaldamise tagajärgede eest.
31.Artikli juures on avaldatud 113 kommentaari. Hageja on nendest välja valinud 10, mis hageja arvates tema au ja inimväärikust kõige enam alandavad. Vaidlust ei ole, et tänaseks on kostja need kommentaarid eemaldanud. Seetõttu hageja loobus rikkumise lõpetamise nõudest seoses kommentaaride avaldamisega ning taotleb üksnes mittevaralise kahju hüvitamist. Kohus leiab, et kommentaarides hageja nimetamine näiteks pätiks, poliitiliseks prostituudiks ja sahkerdajaks ja (kommentaar nr 1), suureks suliks (kommentaarid nr 3 ja 9) ja nürimeelseks jõujunniks (kommentaar nr 3), S võrdsustamine riigireetmises süüdi tunnistatud H. Simmiga (kommentaar nr 5), S nimetamine kurjategijaks, kes „tuleks koos bandega kinni panna“ (kommentaar nr 7), pättide pätiks (kommentaar nr 8), vargaks (kommentaar nr 10), kommenteerija valmisolek tänaval vastutulevale Sle näkku sülitada ning hageja nimetamine pasaks (kommentaar nr 8) on vulgaarses ja labases vormis väljendatud põhjendamatud väärtushinnangud, mille ainus eesmärk on alandada hageja inimväärikust. Ajalise ja sisulise tiheda seose tõttu võib kõiki kommentaare
pidada hageja isiklike õiguste rikkumise terviklikuks juhtumiks, ei ole õige iga kommentaari eraldiseisvana vaadelda.
32.Isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastsuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel (VÕS § 1046 lg 1). VÕS § 1046 lg 2 kohaselt ebakohaste väärtushinnangutega isiku au teotamine ei ole õigusvastane, kui rikkumist õigustavad muud seadusega kaitstud hüved ja kolmandate isikute või avalikkuse huvi. PS § 45 sätestab, et igaühe õigust väljendusvabadusele (sõnavabadusele) võib piirata muu hulgas teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. PS § 17 kohaselt kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Kedagi ei tohi väärikust alandavalt kohelda (PS § 18). Nii PS §-s 45 kui Euroopa Inimõiguste Konventsiooni atiklis 8.2 tunnustatakse inimväärikust sõnavabadust tasakaalustava tegurina. Riigikohtu seisukoha järgi saab kõige vähem piirata inimväärikust kui kompleksset põhiõigust. Hagis esile toodud kommentaarides põhjendamatult ja tahtlikult hagejat solvavaid ning tema inimväärikust alandavaid arvamusavaldusi ei saa pidada põhiseadusega kaitstud väljendusvabaduse avalduseks. Kohus ei nõustu kostjaga, et tegemist on adekvaatse reageeringuga ja kommentaatorite põhjendatud pahameele väljendusega Artiklis kajastatud hageja tegevusele. Kostja, riivates kommentaaride avaldamisega hageja inimväärikust, ei ole tõendanud, et tal oli selliseks riiveks õiguslik alus ning et riive oli proportsionaalne. Kohtu hinnangul on seadusandja rikkumise liigi juures pidanud silmas isikuõiguste kaitsesfääri, seda, kas tegemist on jätkuva või korduva isikuõigusi rikkuva teoga, samuti tuleb meediaväljaande puhul arvestada selle leviku ulatusega. Hageja poolt esiletoodud kommentaarides hageja nimetamisega pätiks, vargaks, suureks suliks jms riivatakse korduvalt hageja enesemääramisõigust suhetes välismaailmaga, tema ühiskondlikus, majanduslikus ja tööalases tegevuses. Viidatakse ka hageja võimetele ja iseloomuomadustele (nürimeelne jõujunn). Anonüümse kommentaatori poolt hageja suunal avaldatud ähvardus, mille kohaselt kommentaator on valmis võimalikust järgnevast karistusest hoolimata hagejaga kohtudes talle näkku sülitama, on hageja isiklikku (privaat-) sfääri jäävate isikuõiguste rikkumine. Kommentaaride ainsaks eesmärgiks on hageja au ja väärikustunde riivamine, tema alandamine ja teotamine. Kommentaarid olid meediakanali kaudu üldsusele laialt kättesaadavad, mistõttu on hageja au ja väärikuse riive ulatuslik.
33.Kommentaaride avaldamise osas tuleb hagejale ette heita tegevusetust, mille eest vastutusele võtmise eelduseks on seadusest või üldisest käibekohustusest tulenev kostja vastutus. Üldiseks käibekohustuseks on tegutsemine oma õiguste teostamisel heas usus. Hea usu põhimõttest tulenevalt on keelatud oma tegevusega kahjustada teisi isikuid. Käibekohusutse üldisest mõttest tuleneb, et igaüks, kes loob käibes ohuallika, millest võib äratuntaval viisil tekkida oht kolmandate isikute õiguste kahjustamiseks, on kohustatud võtma tarvitusele mõistlikke abinõusid õiguste kahjustamise vältimiseks. Kostja on loonud ja teinud avalikkusele kättesaadavaks võimaluse avaldada oma veebilehel kommentaare. Kostja võimaldas avaldada hageja au teotavaid ja inimväärikust alandavaid kommentaare ning jättis need ilmumise järel koheselt eemaldamata, kuigi kostja väidetel tema töötajad pidevalt kontrollivad kommentaaride sisu. Eeltoodust järeldub, et kostja poolt tarvitusele võetud meetmed ja loodud tehniline lahendus (kommentaaride lehel kuvatav hoiatus, et kommentaaride avaldajaks on kommentaaride autorid ning et kommentaare ei toimetata ega tsenseerita, et kommentaaride sisu võib olla vastuolus kostja toimetuse seisukohtadega, keeld avaldada kommenteerimise reeglitele mittevastavaid kommentaare, kommenteerimise reeglites sisalduv hoiatus, et kostja võib ebasobivad kommentaarid kustutada ning ebasobivast kommentaarist teatamise võimalus) ei kaitse piisavalt üldisi isikuõigusi ning ei võimalda järeldada, et kostja tegutses oma tsiviilõiguste teostamisel kooskõlas hea usu põhimõttega. Menetluse käigus asus kostja seisukohale, et puudub seadus, mis kohustaks portaalipidajat teostama eelkontrolli artiklist eraldiseisvas kommentaariumis kolmandate isikute avaldatavate kommentaaride üle; IÜTS § 11 lg 1 järgi kostjal puuduvat
igasugune kohustus kommentaaride sisu jälgida ja IÜTS § 10 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel ta ei vastuta kommentaaride avaldamisega õigusvastaselt kahju tekitamise eest, kui kõrvaldab isikuõigusi rikkuva kommentaari koheselt sellisest kommentaarist teadasaamisel. Kohus tuvastas, et IÜTS käesoleval juhul kostjale ei laiene. Kostja ei ole tuginenud asjaolule, et tal ei ole võimalik pärast kommentaaride ilmumist mõistliku aja jooksul neid tsenseerida, et eemaldada inimväärikust alandavad kommentaarid. Seega kostja ei ole esile toonud asjaolusid ja tõendanud, et ta ei ole süüdi (VÕS § 1050 lg 1) kahju tekitamises.
34.Hageja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist isikuõiguste rikkumise tõttu, jättes konkreetse nõudesumma määramata. Hüvitise määrab sel juhul kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi kohus (VÕS § 127 lg 6 esimene lause, TsMS § 366). VÕS § 127 lg 5 kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 hageja isikuõigusi rikkuvate kommentaaride avaldamise ajal ja kuni 30.12.2010 kehtinud redaktsioonis nägi ette, et isikuõiguste rikkumise korral tuleb kannatanule rahalist hüvitist maksta üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Kohus leiab, et käesolvas tsiviilasjas tuleb kohaldada kahju tekitanud kommentaaride avaldamise ajal 30.10.2008 – 02.12.2008 kehtinud regulatsiooni ning kohus ei arvesta kahju hüvitatavuse hindamisel 31.12.2010 jõustunud VÕS § 134 muudatustega. Kohus nõustub hagejaga, et VÕS § 134 lg 2 nii vana kui uue redaktsiooni puhul tuleb isikuõiguste rikkumise korral mittevaralise kahju (hingeliste kannatuste) tekkimist eeldada. Hingeliste kannatuste olemasolu eeldamisest tulenevalt tuleb tõendatuks lugeda ka nende põhjuslik seos avaldatud kommentaaridega (VÕS § 127 lg 4).
35.Kohus tuvastas, et õigusvastane on üksnes hageja isiklike õiguste rikkumine kommentaaride avaldamisega. Hageja põhistas kommentaaridega mittevaralise kahju tekkimist sellega, et kommentaarid alandavad hageja au ja inimväärikust, hageja pidi taluma kommentaaride pinnalt pilkeid äripartneritelt ja isikutelt, kellega ta lävis, samuti on hageja perekonnaliikmetel tulnud taluda kommentaaridest tulenevalt solvavaid märkusi ja eelarvamusi. Kohus leiab aga, et käesoleval juhul ei ole hagejale kommentaaride avaldamisega tekkinud mittevaralist kahju (hingelist valu ja kannatusi) sellises ulatuses, mis õigustaks kostjalt rahalise hüvitise väljamõistmist. Kohus leiab, et edukast suurärimehest hagejal, kes pikemat aega on poliitikuna ja avaliku elu tegelasena pidevalt avalikkuse kõrgendatud tähelepanu all olnud, ei ole närvikava nii nõrk, et vulgaarselt sõnastatud ebakohaseid hinnanguid sisaldavad anonüümsed kommentaarid põhjustaksid hagejale pikemaajalist meeleolulangust või solvumistunnet. Tugevamate psüühiliste häirete tekkimist (vaimse tervise riket) ei ole hageja väitnud. Hageja väited selle kohta, et anonüümsed kommentaarid kahjustasid hagejaga seotud organisatsioonide ja ühingute mainet, ei ole tõsiseltvõetav. Hageja ei ole ka ära näidanud, kuidas organisatsioonide ja ühingute väidetav maine kahjustamine seondub hagejale tekkinud mittevaralise kahjuga. Kuigi kommentaari kahjulik mõju avaldub koheselt selle lugemisel ning kommentaari kustutamisega ei ole võimalik seda mõju olematuks muuta, tuleb nõustuda kostjaga, et kommentaaridega hagejale põhjustatud mittevaralise kahju ebaolulisust hageja jaoks näitab asjaolu, et hageja ei pöördunud kommentaaride kustutamiseks kostja poole, samuti ei kasutanud kostja võimalust teatada sobimatust kommentaarist iga kommentaari juures oleva vastava on-line nupu abil. Hageja esitas väite, et kommentaarid rikuvad tema õigusi, esmakordselt 09.04.2009.a (6 kuud pärast kommentaaride avaldamis) hagi aluse laiendamise avalduses, milles taotles kommentaaridega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamist, kuid ei nõudnud kommentaaride avaldamise lõpetamist. Alles 19.06.2009 eraldi hagis esitas hageja koos kommentaaride kahju hüvitamise nõudega ka nõude rikkumise lõpetamiseks. Hagiavalduse saamise järel kostja koheselt hagejat riivavad kommentaarid ka kustutas. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus leiab, et hageja isikuõiguste rikkumisega kaasnenud mittevaralise kahju heastamiseks on kommentaaride kustutamine piisav ning kahju hüvitamiseks
rahalise hüvitise määramine ei ole põhjendatud. Kohus jätab hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata.
36.Hageja taotleb kohustada kostjat edaspidi hoiduma avaldamast teoseid, milles hagejat seostatakse ebaseaduslike maadevahetusega negatiivselt pelgalt selle asjaolu pinnalt, et hageja oli seadusemuudatuse eelnõu teisel lugemisel Riigikogus ettekandjaks. Kohus leiab, et see nõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Võlaõigusseadus ei näe ette võimalust etteulatuvalt keelata oletatavat isikuõiguste rikkumist tulevikus. Lisaks sätestab VÕS § 1055 lg 2, et ka kahju kestva õigusvastase tekitamise või kahju õigusvastase tekitamisega ähvardamise keelamist ei ole õigus nõuda, kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või avaliku huvi tõttu. Kohus tuvastas, et Artikkel ja Jätkuartikkel ei rikkunud hageja isikuõigusi õigusvastaselt, vaid isikuõiguste riivamist õigustas avalik huvi.
37.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Käesoleva tsiviilasja asjaolusid arvesse võttes, eelkõige seda, et kohus tuvastas hageja õiguste rikkumise, kuid osaliselt on õigustab rikkumist avalik huvi ning kommentaaride kustutamisega on kostja hageja nõude osaliselt rahuldanud, peab kohus õigeks jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel menetlusosaliste endi kanda, sest menetluskulude väljamõistmine hagejalt oleks kohtu hinnangul ebaõiglane.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.