Direktiiv 2000/31

Artikkel 1 1. Käesolev direktiiv püüab kaasa aidata siseturu nõuetekohasele toimimisele, tagades infoühiskonna teenuste vaba liikumise liikmesriikide vahel. 2. Käesolev direktiiv ühtlustab sel määral, kui on vaja lõikes 1 nimetatud eesmärgi saavutamiseks, teatavaid infoühiskonna teenuste kohta kehtivaid siseriiklikke õigusnorme, mis käsitlevad siseturgu, teenuseosutajate asutamist, kommertsteadaandeid, elektroonilisi lepinguid, vahendajate vastutust, tegevusjuhendeid, vaidluste kohtuvälist lahendamist, õiguskaitsevahendeid ja liikmesriikidevahelist koostööd. 3. Käesolev direktiiv täiendab infoühiskonna teenuste suhtes kohaldatavaid ühenduse õigusakte, vähendamata eeskätt rahva tervise ja tarbijate huvide kaitse taset, mis on kehtestatud ühenduse õigusaktidega ja mida siseriiklikud seadused rakendavad ulatuses, mis ei piira infoühiskonna teenuste osutamise vabadust. 4. Käesolev direktiiv ei kehtesta täiendavaid rahvusvahelise eraõiguse norme ega käsitle kohtualluvust. 5. Käesolevat direktiivi ei kohaldata: a) maksustamise valdkonna suhtes; b) direktiivide 95/46/EÜ ja 97/66/EÜ rakendusalasse kuuluvate infoühiskonna teenustega seotud küsimuste suhtes; c) kartelliõiguslike kokkulepete või tavadega seotud küsimuste suhtes; d) järgmiste infoühiskonna teenuste suhtes: — notarite või samaväärsete elukutsete tegevus selles osas, mis seostub otse ja konkreetselt avaliku võimu teostamisega, — kliendi esindamine ja tema huvide kaitse kohtutes, — hasartmängud, sealhulgas rahalise panusega õnnemängud, kaasa arvatud loteriid ja kihlveotehingud. 6. Käesolev direktiiv ei mõjuta ühenduse või siseriiklikul tasandil võetud ühenduse õigusaktide kohaseid meetmeid, mille eesmärk on kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse edendamine ja pluralismi kaitsmine.

Artikkel 2 Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) infoühiskonna teenused — teenused direktiivi 98/34/EÜ (muudetud direktiiviga 98/48/EÜ) artikli 1 lõike 2 tähenduses; b) teenuseosutaja — iga infoühiskonna teenust osutav füüsiline või juriidiline isik; c) püsiasukohaga teenuseosutaja — teenuseosutaja, kes oma püsiasukohas määramatu aja jooksul tegelikult tegeleb majandustegevusega. Teenuse osutamiseks vajalike tehniliste vahendite ja tehnoloogiate olemasolu ja kasutamine ei määra veel teenuseosutaja püsiasukohta; d) teenuse saaja — iga füüsiline või juriidiline isik, kes kutsealastel või muudel eesmärkidel kasutab infoühiskonna teenust, eriti teabe otsimise või selle kättesaadavaks tegemise huvides; e) tarbija — iga füüsiline isik, kelle tegutsemise eesmärk pole seotud tema äri või elukutsega; f) kommertsteadaanne — igasugune teadaanne, mis on kavandatud otseselt või kaudselt edendama kaubanduse, tööstuse või käsitööga tegeleva või reguleeritud kutsealal tegutseva äriühingu, organisatsiooni või isiku kaupu, teenuseid või mainet. Kommertsteadaanne ei ole: — teave, mis võimaldab otsest juurdepääsu äriühingu, organisatsiooni või isiku tegevusele, eriti domeeninimi või elektronposti aadress, — äriühingu, organisatsiooni või isiku kaupade, teenuste või maine kohta neist sõltumatult esitatud teave, eriti juhul, kui seda tehakse rahaliste kaalutlusteta; g) reguleeritud kutseala — iga kutseala vähemalt kolmeaastase kestusega tööalase koolituse lõpetamisel antavate kõrgharidusdiplomite tunnustamise üldist süsteemi käsitleva nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivi 89/48/EMÜ ( 1 ) artikli 1 punkti d tähenduses või direktiivi 89/48/EMÜ täiendava ja tööalase koolituse tunnustamise teist üldist süsteemi käsitleva nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiivi 92/51/EMÜ ( 2 ) artikli 1 punkti f tähenduses; h) kooskõlastatud valdkond — liikmesriikide õigussüsteemides ettenähtud nõuded, mis kehtivad infoühiskonna teenuste osutajate või infoühiskonna teenuste kohta vaatamata sellele, kas nõuded on üldise iseloomuga või konkreetselt nende jaoks kavandatud. i) Kooskõlastatud valdkonda kuuluvad nõuded, mida teenuseosutaja peab täitma: — infoühiskonna teenuse alustamisel, nagu nõuded kutseoskuste, loa või teatamise kohta, — infoühiskonna teenuse osutamisel, nagu nõuded teenuseosutaja käitumise, teenuse kvaliteedi või sisu kohta, sealhulgas reklaamile ja lepingutele esitatavad nõuded, või nõuded teenuseosutaja vastutuse kohta; ii) ▼C1 kooskõlastatud valdkonda ei kuulu sellised nõuded nagu: ▼B — kaupadele kui niisugustele esitatavad nõuded, — kaupade tarnele esitatavad nõuded, — muul viisil kui elektroonilisel teel pakutavatele teenustele esitatavad nõuded.

Artikkel 3 1. Iga liikmesriik tagab, et infoühiskonna teenused, mida pakub tema territooriumil asuv teenuseosutaja, vastavad kõnealuses liikmesriigis kehtivatele kooskõlastatud valdkonna küsimusi puudutavatele siseriiklikele õigusnormidele. 2. Liikmesriigid ei tohi kooskõlastatud valdkonda kuuluvatel põhjustel piirata teisest liikmesriigist pärit infoühiskonna teenuste osutamise vabadust. 3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata lisas nimetatud valdkondade suhtes. 4. Liikmesriigid võivad võtta meetmeid konkreetse infoühiskonna teenuse osas erandi tegemiseks lõikest 2, kui on täidetud järgmised tingimused: a) meetmed: i) on vajalikud ühel järgmistest põhjustest: — avalik kord, eriti kuritegude ennetamine, uurimine, avastamine ja nende eest vastutusele võtmine, kaasa arvatud alaealiste kaitse ja võitlus rassilise, soolise, usulise või rahvusliku viha õhutamise vastu ning üksikisikuid puudutavate inimväärikuse rikkumiste vastu, — rahva tervise kaitse, — avalik julgeolek, sealhulgas riigi julgeoleku ja kaitse tagamine, — tarbijate, sealhulgas investorite kaitse; ii) võetakse konkreetse infoühiskonna teenuse vastu, mis takistab punktis i nimetatud eesmärkide saavutamist või kujutab endast tõsist ohtu nende eesmärkide saavutamisele; iii) on vastavuses nende eesmärkidega; b) enne kõnealuste meetmete võtmist ja piiramata kohtumenetlusi, kaasa arvatud esialgsed menetlused ja eeluurimise raames tehtud toimingud, on liikmesriik: — taotlenud lõikes 1 osutatud liikmesriigilt meetmete võtmist ja viimane pole neid võtnud või need on olnud ebapiisavad, — teatanud komisjonile ja lõikes 1 osutatud liikmesriigile oma kavatsusest võtta selliseid meetmeid. 5. Liikmesriigid võivad edasilükkamatutel juhtudel teha erandeid lõike 4 punktis b ettenähtud tingimustest. Sel juhul tuleb meetmetest võimalikult kiiresti teatada komisjonile ja lõikes 1 osutatud liikmesriigile, näidates põhjused, miks liikmesriik loeb juhtumit edasilükkamatuks. 6. Piiramata liikmesriigi võimalust kõnealuste meetmete võtmist jätkata, uurib komisjon võimalikult kiiresti, kas teatatud meetmed vastavad ühenduse õigusele; kui komisjon jõuab järeldusele, et meede ei vasta ühenduse õigusele, taotleb ta, et kõnealune liikmesriik loobuks kavandatud meetmetest või lõpetaks need viivitamatult.

Artikkel 4 1. Liikmesriigid tagavad, et infoühiskonna teenuse osutaja asutamist ja tegevust ei saa muuta sõltuvaks eelneva loa olemasolust või muust samaväärse mõjuga nõudest. 2. Lõige 1 ei mõjuta lubade süsteemi, mis ei ole suunatud otse ja eranditult infoühiskonna teenustele või mida hõlmab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. aprilli 1997. aasta direktiiv 97/13/EÜ üldlubade ja üksiklitsentside andmise ühise korra kohta telekommunikatsiooniteenuste valdkonnas. ( 3 )

Artikkel 5 1. Lisaks muudele ühenduse õigusaktidega kehtestatud teabenõuetele tagavad liikmesriigid, et teenuseosutaja muudab teenuse saajatele ja pädevatele asutustele hõlpsalt, otse ja alaliselt kättesaadavaks vähemalt järgmise teabe: a) teenuseosutaja nimi; b) teenuseosutaja asukoha geograafiline aadress; c) üksikasjad teenuseosutaja kohta, sealhulgas tema elektronposti aadress, mis võimaldavad temaga kiiresti ühendust võtta ning suhelda otse ja asjalikult; d) kui teenuseosutaja on registreeritud äriregistris või muus samalaadses avalikus registris, siis see äriregister, millesse teenuseosutaja on kantud, tema registrinumber või samaväärne identifitseerimisvõimalus selles registris; e) kui tegevus sõltub loasüsteemist, siis üksikasjad asjakohase järelevalve teostaja kohta; f) reguleeritud kutsealade osas: — iga kutseorganisatsioon või samalaadne asutus, kelle juures teenuseosutaja on registreeritud, — kutsenimetus ja liikmesriik, kus see anti, — viide asukohaliikmesriigis kohaldatavatele kutsealastele eeskirjadele ja võimalus neile juurde pääseda; g) kui teenuseosutaja tegevuselt nõutakse käibemaksu, siis nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ (liikmesriikide kumuleeruvat käibemaksu käsitlevate õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas) ( 4 ) artikli 22 lõikes 1 nimetatud registrinumber. 2. Lisaks muudele ühenduse õigusaktidega kehtestatud teabenõuetele tagavad liikmesriigid vähemalt, et kui teatatakse infoühiskonna teenuste hinnad, tuleb need näidata selgelt ja üheselt ning osutada, kas need sisaldavad makse ja tarnekulusid.

Artikkel 6 Lisaks muudele ühenduse õigusaktidega kehtestatud teabenõuetele tagavad liikmesriigid, et kommertsteadaanne, mis moodustab osaliselt või tervikuna infoühiskonna teenuse, vastaks vähemalt järgmistele tingimustele: a) kommertsteadaanne on sellisena selgelt identifitseeritav; b) füüsiline või juriidiline isik, kelle nimel kommertsteadaanne esitatakse, on selgelt identifitseeritav; c) müügiedenduspakkumised nagu allahindlused, ostupreemiad ja kingitused, kui need on teenuseosutaja asukohaliikmesriigis lubatud, tuleb sellistena selgelt identifitseerida ja nende saamise tingimused teha kergesti kättesaadavaks ning esitada selgelt ja üheselt; d) müügiedendusvõistlused või -mängud, kui need on teenuseosutaja asukohaliikmesriigis lubatud, tuleb sellistena selgelt identifitseerida ja osalemistingimused kergesti kättesaadavaks teha ning esitada selgelt ja üheselt.

Artikkel 7 1. Lisaks muudele ühenduse õigusaktidega kehtestatud nõuetele tagavad liikmesriigid, kes lubavad pealesunnitud kommertsteadaannet elektronposti teel, et niisugune nende territooriumil asuva teenuseosutaja kommertsteadaanne on sellisena selgelt ja üheselt identifitseeritav niipea, kui saaja selle vastu võtab. 2. Vaatamata direktiivile 97/7/EÜ ja direktiivile 97/66/EÜ võtavad liikmesriigid meetmeid tagamaks, et elektronposti teel pealesunnitud kommertsteadaannetega tegelevad teenuseosutajad korrapäraselt jälgiksid loobujate registreid, kus võivad end registreerida füüsilised isikud, kes selliseid kommertsteadaandeid saada ei soovi, ja respekteeriksid neid.

Artikkel 8 1. Liikmesriigid tagavad, et kommertsteadaanne, mis moodustab reguleeritud kutseala liikme poolt pakutava infoühiskonna teenuse või on osa sellest, on lubatud tingimusel, et järgitakse kutsealaseid eeskirju, eeskätt neid, mis puudutavad kutseala sõltumatust, väärikust ja au, ametisaladust ja õiglast suhtumist klientidesse ning teistesse sama kutseala liikmetesse. 2. Piiramata kutseorganisatsioonide ja -ühenduste iseseisvust, julgustavad liikmesriigid ja komisjon kutseorganisatsioone ja -ühendusi kehtestama tegevusjuhendeid ühenduse tasandil, et kindlaks määrata, mis liiki teavet võib kooskõlas lõikes 1 nimetatud eeskirjadega anda kommertsteadaande eesmärgil. 3. Siseturu nõuetekohase toimimise huvides võtab komisjon lõikes 2 nimetatud teabe osas vajalikuks osutuvate ühenduse algatusettepanekute koostamisel hoolikalt arvesse ühenduse tasandil kohaldatavaid tegevusjuhendeid ning tegutseb tihedas koostöös asjaomaste kutseorganisatsioonide ja -ühendustega. 4. Käesolevat direktiivi kohaldatakse lisaks ühenduse direktiividele, mis käsitlevad tegevuse alustamist ja toimumist reguleeritud kutsealadel.

Artikkel 9 1. Liikmesriigid tagavad, et nende õigussüsteem võimaldab lepingute sõlmimist elektroonilisel teel. Eeskätt tagavad liikmesriigid, et lepingusõlmimise protsessi suhtes kohaldatavad õigusnormid ei takista elektrooniliste lepingute kasutamist ega põhjusta selliste lepingute kehtetust selle tõttu, et need on sõlmitud elektroonilisel teel. 2. Liikmesriigid võivad sätestada, et lõiget 1 ei kohaldata kõigi või teatavate lepingute suhtes, mis kuuluvad ühte järgmistest liikidest: a) lepingud, mis loovad või annavad üle õigused kinnisvarale, välja arvatud rendiõigused; b) lepingud, mis seaduse järgi nõuavad kohtute, ametivõimude või avalikku võimu teostavate kutsealade kaasamist; c) käenduslepingud, milles tagatise andjaks on väljaspool oma ametit, äri või elukutset tegutsevad isikud; d) perekonnaõiguse või pärimisõigusega reguleeritavad lepingud. 3. Liikmesriigid teatavad komisjonile lõikes 2 nimetatud liigid, mille suhtes nad ei kohalda lõiget 1. Liikmesriigid esitavad komisjonile iga viie aasta järel lõike 2 kohaldamise aruande, selgitades põhjusi, miks nad peavad vajalikuks säilitada lõike 2 punktis b nimetatud liiki, mille suhtes nad ei kohalda lõiget 1.

Artikkel 10 1. Kui osapooled, kes pole tarbijad, ei lepi kokku teisiti, tagavad liikmesriigid lisaks muudele ühenduse õigusaktidega kehtestatud teabenõuetele, et teenuseosutaja annab enne seda, kui saaja tellimuse esitab, vähemalt järgmise selge, arusaadava ja üheselt mõistetava teabe: a) mitmesugused lepingu sõlmimisel järgitavad tehnilised etapid; b) kas teenuseosutaja arhiveerib sõlmitud lepingu ja kas see jääb kättesaadavaks; c) tehnilised vahendid sisestusvigade leidmiseks ja parandamiseks enne tellimuse esitamist; d) lepingu sõlmimiseks pakutavad keeled. 2. Kui osapooled, kes pole tarbijad, ei lepi kokku teisiti, tagavad liikmesriigid, et teenuseosutaja teatab kõikidest asjakohastest tegevusjuhenditest, mida ta tunnistab, ja lisab teabe, kuidas nende juhistega elektrooniliselt tutvuda. 3. Saajale antud lepingu- ja üldtingimused tuleb teha kättesaadavaks nii, et tal oleks võimalik neid säilitada ja paljundada. 4. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata lepingute suhtes, mis on sõlmitud üksnes elektronposti või samaväärsete isiklike sidevahendite teel.

Artikkel 11 1. Kui osapooled, kes pole tarbijad, ei lepi kokku teisiti, tagavad liikmesriigid, et kui teenuse saaja esitab oma tellimuse tehniliste vahendite abil, kohaldatakse järgmisi põhimõtteid: — teenuseosutaja peab saaja tellimuse vastuvõtmisest teatama põhjendamatu viivituseta ja elektroonilisel teel, — tellimus ja vastuvõtuteade loetakse kättesaaduks, kui osapooled, kellele need on suunatud, on võimelised neile ligi pääsema. 2. Kui osapooled, kes pole tarbijad, ei lepi kokku teisiti, tagavad liikmesriigid, et teenuseosutaja teeb teenuse saajale kättesaadavaks sobivad, tõhusad ja juurdepääsetavad tehnilised vahendid, mis võimaldavad tal enne tellimuse esitamist leida ja parandada sisestusvead. 3. Lõike 1 esimest taanet ja lõiget 2 ei kohaldata lepingute suhtes, mis on sõlmitud üksnes elektronposti või samaväärsete isiklike sidevahendite teel.

Artikkel 16 1. Liikmesriigid ja komisjon toetavad: a) kaubandus-, kutse- ja tarbijaühingute või -organisatsioonide poolt ühenduse tasandi tegevusjuhendite koostamist, mille eesmärk on kaasa aidata artiklite 5–15 nõuetekohasele rakendamisele; b) siseriikliku või ühenduse tasandi tegevusjuhendite eelnõude vabatahtlikku edastamist komisjonile; c) nende tegevusjuhendite elektroonilisel teel kättesaadavust ühenduse keeltes; d) kaubandus-, kutse- ja tarbijaühingute või -organisatsioonide hinnangu edastamist liikmesriikidele ja komisjonile nende tegevusjuhendite rakendamise ja mõju kohta elektroonilise kaubandusega seotud tavadele, harjumustele ja kommetele; e) tegevusjuhendite koostamist alaealiste ja inimväärikuse kaitseks. 2. Liikmesriigid ja komisjon toetavad tarbijaid esindavate ühingute ja organisatsioonide kaasamist tegevusjuhendite koostamisse ja rakendamisse, mis mõjutavad nende huve ja on koostatud vastavalt lõike 1 punktile a. Vajaduse korral tuleks konsulteerida nägemispuudega isikuid esindavate ühingutega, et arvestada nende erivajadusi.

Artikkel 17 1. Liikmesriigid tagavad, et nende õigusaktid ei takista infoühiskonna teenuse osutaja ja teenuse saaja vaheliste vaidluste lahendamisel siseriiklike õigusaktide kohaste kohtuväliste menetluste kasutamist, kaasa arvatud kohased elektroonilised vahendid. 2. Liikmesriigid julgustavad eriti tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise eest vastutavaid organeid toimima viisil, mis annab asjasse puutuvatele pooltele piisavad protseduurilised tagatised. 3. Liikmesriigid julgustavad vaidluste kohtuvälise lahendamise eest vastutavaid organeid teatama komisjonile olulistest otsustest, mis nad on teinud infoühiskonna teenuste kohta, ja edastama igasugust muud teavet elektroonilise kaubandusega seotud tavade, toimimisviiside või kommete kohta.

Artikkel 18 1. Liikmesriigid tagavad, et nende siseriiklike õigusaktide kohaselt kasutada olevad infoühiskonna teenuseid käsitlevad õiguskaitsevahendid võimaldaksid kiiresti võtta meetmeid, kaasa arvatud ajutisi meetmeid, et lõpetada iga väidetav rikkumine ja vältida asjaomaste huvide edasist kahjustamist. 2. Direktiivi 98/27/EÜ lisa täiendatakse järgmiselt: „11. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul. (Direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1).”

Artikkel 19 1. Liikmesriikidel peavad olema käesoleva direktiivi tõhusaks rakendamiseks piisavad jälgimis- ja uurimisvahendid ning teenuseosutajad peavad neid varustama nõutava teabega. 2. Liikmesriigid teevad koostööd teiste liikmesriikidega; sel eesmärgil määravad nad ühe või mitu teabepunkti, mille kohta nad edastavad üksikasjad teistele liikmesriikidele ja komisjonile. 3. Liikmesriigid annavad võimalikult ruttu ja kooskõlas siseriiklike õigusaktidega teiste liikmesriikide või komisjoni poolt taotletud abi ja teavet, ka sobival elektroonilisel teel. 4. Liikmesriigid rajavad teabepunktid, mis on juurdepääsetavad vähemalt elektroonilisel teel ja kust teenuste saajad ja osutajad võivad: a) saada üldist teavet lepinguliste õiguste ja kohustuste, samuti vaidluste korral kättesaadavate kaebuste ja kahjuhüvitusnõuete mehhanismide kohta, kaasa arvatud selliste mehhanismide kasutamisega kaasnevad praktilised aspektid; b) saada täpset teavet asutuste, ühingute või organisatsioonide kohta, kellelt nad võivad saada edasist teavet või praktilist abi. 5. Liikmesriigid julgustavad komisjonile edastama kõik olulisemad otsused, mis nende territooriumil on haldus- või kohtukorras vastu võetud infoühiskonna teenustega seotud vaidlustes ja elektroonilise kaubandusega seotud tavade, toimimisviiside ja kommete kohta. Komisjon edastab need otsused teistele liikmesriikidele.

Artikkel 20 Liikmesriigid määravad kindlaks sanktsioonid, mida rakendatakse vastavalt käesolevale direktiivile vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik nende õigusnormide rakendamiseks vajalikud meetmed. Sätestatavad sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 21 1. Enne 17. juulit 2003 ja seejärel iga kahe aasta järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning majandus- ja sotsiaalkomiteele aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta, vajaduse korral koos ettepanekutega seda kohandada vastavalt infoühiskonna teenuste alal toimunud õiguse, tehnika ja majanduse arengule, eriti silmas pidades kuritegude ennetamist, alaealiste kaitset, tarbijakaitset ja siseturu nõuetekohast toimimist. 2. Käesoleva direktiivi kohandamise vajadust uurides analüüsib see aruanne eriti vajadust ettepanekute järele, mis käsitleksid hüperlinkide ja otsinguvahendi teenuste osutajate vastutust, teatamise ja kõrvaldamise korda (notice and take down) ning vastutust pärast sisu kõrvaldamist. Samuti analüüsib aruanne, tehnika arengut silmas pidades, kas on vaja täiendavaid artiklites 12 ja 13 ettenähtud vastutusest vabastamise tingimusi ning võimalust rakendada siseturu põhimõtteid elektronposti teel edastatavate pealesunnitud kommertsteadaannete suhtes.

Artikkel 22 1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid enne 17. jaanuari 2002. Nad teatavad sellest viivitamata komisjonile. 2. Kui liikmesriigid lõikes 1 nimetatud meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või neid meetmeid ametlikult avaldades nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 23 Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 24 Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.