2-11-2974/3 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

3.Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot (TsMS § 142 lg 2). TsMS § 472 lg 3 kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Menetluse käik Harju Maakohtu menetluses on AS-i SEB Pank hagi T B vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse kokku summas 2 023.45 eurot ning viivise protsendina Lepingu I põhivõlgnevuselt (1 067.49 eurot) alates 24.01.2011.a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni 14 % aastas ja viivise protsendina Lepingu II põhivõlgnevuselt (639.12 eurot) alates 24.01.2011.a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni 17 % aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohus saatis kostjale hagiavalduse menetlusse võtmise määruse, hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20. päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohtumääruses hoiatati kostjat, et kohtu poolt määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel teha tagaseljaotsuse. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 307 lg 1 alusel 10.08.2011.a, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 kohaselt võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagi rahuldamine tähendab TsMS § 413 lg 1 tähenduses hagis esitatud nõuete rahuldamist. Hagiväliste taotluste rahuldamine ei ole tagaseljaotsuses võimalik. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 järgi, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus kokku 2(3)

2 023.45 eurot ning viivis protsendina Lepingu I põhivõlgnevuselt (1 067.49 eurot) alates 24.01.2011.a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni 14 % aastas ja viivis protsendina Lepingu II põhivõlgnevuselt (639.12 eurot) alates 24.01.2011.a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni 17 % aastas. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on kohtukuludeks muuhulgas riigilõiv. Tulenevalt TsMS § 1741 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud ja on esitanud ka menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulud on järgmised: maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv kokku 95.86 eurot, kohtutäituri tasu kokku 30.68 eurot ning hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 383.47 eurot. Kokku 510.01 eurot. Tulenevalt RLS lisast 1 on riigilõivu täismäär antud tsiviilasja hinna puhul 383.46 eurot, mitte 383.47 eurot, nagu on tasunud hageja. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 510.00 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv kokku 95.86 eurot, kohtutäituri tasu kokku 30.68 eurot ning hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 383.46 eurot).