Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. september 2011. a Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-24690
Tsiviilasi
Eesti Haigekassa hagi Riina Randmets vastu kahju hüvitamise nõudes summas 2532,28 eurot
Tsiviilasja hind
2532 eurot 48 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Eesti Haigekassa, registrikood 74000091, aadress Lembitu 10, 10114 Tallinn, Harju maakond Hageja esindaja: Pille Tael, Lai 14, 80010 Pärnu, e-post: * Kostja: Riina Randmets, isikukood *, elukoht *
Menetluse staatus
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud 24.02.2011 jõustunud Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 16.02.2011. a otsusega nr 1-1013220 tunnistati Riina Randmets (isikukood *) süüdi KarS § 118 p 1 järgi üldmenetluses seoses 07.11.2009 tervisekahjustuste tekitamisega * (edaspidi kannatanu), seega vastutab kannatanule tekitatud tervisekahjustuste tekitamise eest. Eesti Haigekassa ravikindlustuse andmekogu andmetel osutati kannatanutele SA Läänemaa Haigla poolt tervishoiuteenuseid kokku summas 2532,48 eurot (39 624,74 krooni), mille on Eesti Haigekassa tervisehoiuteenuse osutajatele tasunud. 02.03.2011 tegi Haigekassa kostjale ettepaneku kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks. Kostja võttis hagejaga ühendust ning soovis maksegraafikut. Haigekassa edastas kokkuleppe maksegraafikuna 24.03.2011 tähitult kahes eksemplaris ning esimene maksetähtaeg oli 25.04.2011. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kokkulepet allkirjastatult tagastatud ning ei ole asutud ka kahju hüvitama. 26.05.2011 esitas Eesti Haigekassa (edaspidi hageja) Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale hagiavalduse Riina Randmets’a (edaspidi kostja) vastu, millega palub kostjalt hageja kasuks 2532,48 eurot välja mõista. 11.03.2011. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat kirjalikult teatama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Dokumendid on kostjale isiklikult allkirja vastu üle antud 09.06.2011. a.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.
asjas
võib
TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 26.05.2011. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 4-6/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kostja on hagi koos kirjaliku vastuse nõudega isiklikult allkirja vastu kätte saanud 09.06.2011. a. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja 2532,28 euro väljamõistmist kostjalt. Hageja on kohtule esitanud nõude tõendamiseks 16.02.2011. a kohtuotsuse ärakirja kriminaalasjas nr 1-10-13220 /tlk 8-11/; raviteenuste arve seeria * nr * /tlk 12-13/; raviteenuste arve seeria * nr * /tlk 14/ ning hageja ettepaneku kostjale kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks /tlk 15/. Kohus asub seisukohale, et eeltoodud dokumentidega on haginõue tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Ravikindlustuse seaduse (edaspidi RaKS) § 25 lg 1 järgi on ravikindlustushüvitis kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad käesolevas seaduses sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida haigekassa on kohustatud käesolevas seaduses sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis). RaKS § 26 lg 1 alusel on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Riina Randmets’alt hageja Eesti Haigekassa kasuks välja mõista 2532,28 eurot.
Menetluskulud
Hageja palub kohtukulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.