Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Fred Fisker
Määruse tegemise aeg ja koht
26.september 2011.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-14142
Tsiviilasi
KÜ hagi RO ́e vastu võlgnevuse nõudes ja RO vastuhagi KÜ vastu kahju hüvitamise nõudes. kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ning riigilõivu tagastamine
Menetlustoiming
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastuhagis kostja: KÜ (registrikood XXX, asukoht
KÜ lepinguline esindaja: advokaat Martin Kirsipuu (Advokaadibüroo Legalia, Narva mnt 13, 10151 Tallinn, tel 627 2560, e-post: [email protected]). Kostja/vastuhageja: RO(isikukood XXX, elukoht XXX, elukoht hagiavalduse kohaselt XXX, XXX).
Kohtuistungi toimumise aeg
Kohtuistungil osalenud isikud
19.september 2011.a. • • •
Hageja/vastuhagis kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige JK KÜ lepinguline esindaja: advokaat Martin Kirsipuu Kostja/vastuhageja: RO
Kinnitada KÜ (hageja/kostja vastuhagis) ja RO ́e (kostja/vastuhageja) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1
ROkohustub tasuma KÜ-le kokku 900 (üheksasada) eurot kahes (2) osas, millest esimese osas 450 eurot tasub hiljemalt 26.09.2011.a ja teise osa 450 eurot hiljemalt 26.oktoobriks 2011.a.
Menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-10-14142.
Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada KÜ-le (registrikood XXX) pool tasutud riigilõivust, so summas 1 000 krooni ehk 63 (kuuskümmend kolm) eurot ja 91 senti ning kanda nimetatud summa KÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX Nordea Pangas. KÜ tasus 03.03.2010.a riigilõivu summas 2 000 krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606, viitenumbriga 2900072123, selgitus „KÜ hagi RO vastu“.
Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada RO ́ele (isikukood XXX) pool vastuhagilt tasutud riigilõivust, so summas 4 250 krooni ehk 271 (kakssada seitsekümmend üks) eurot ja 62 senti ning kanda nimetatud summa KO ́e (isikukood XXX) arveldusarvele nr XXXXXXXXXX. KO tasus 10.12.2010.a RO ́e eest vastuhagilt riigilõivu summas 7500 krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606, viitenumbriga 2900072123, selgitus „Riigilõiv RO hagi korteriühitus vastu“. KO tasus 21.12.2010.a RO ́e eest täiendavat riigilõivu summas 1 000 krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „Tsiviilasja nr 2-10-14142 riigilõiv RO eest“.
Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri Kohtute Raamatupidamiskeskusele ja menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord Käesolev kohtumäärus ei kuulu edasikaebamisele.
24.03.2010.a esitas KÜ hagi kostja RO ́e vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostjal tekkinud kommunaalteenuste võlgnevused kogusummas 9 890,76 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivised summas 5 064,48 krooni. Kohus võttis 05.04.2010.a määrusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama. 09.07.2010.a vastuses nõustus kostja nõudega osaliselt. Kostjale oli hageja poolt esitatud arvete alusel arusaamatu, mille alusel on ampritasu igal kuul muutuv ulatudes 10,3 kroonist 43,29 kroonini. Täiendavalt ei olnud kostjale üheselt arusaadav viivisenõue, sest kostja leidis, et hageja viivisenõue ei vasta võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 lg-le 1. 13.12.2010.a esitas RO vastuhagi KÜ vastu saamata jäänud tulu 74 667 krooni ja lepingu täitmise kohustamise nõudes. Hageja leidis vastuhagis, et kuivõrd kostja on hageja omandis olevast korterist asukohaga XXX, Tallinn lülitanud välja elektri, on hageja seetõttu kannatanud kahju saamata jäänud tulu näol. Nimelt hageja ei ole saanud korterit välja üürida, sest viimase puudub elekter. Koos vastuhagiga esitas hageja avalduse esmase õiguskaitse kohaldamiseks. Avalduses palub hageja esialgse õiguskaitse korras kohustada KÜ-d taastama hageja korteris elektrivarustus. 14.12.2010.a määrusega jättis kohus vastuhagi käiguta, kuna vastuhagi oli esitatud puudustega. Hageja oli tasunud vastuhagilt riigilõivu summas 7 500 krooni, kuid vastavalt tsiviilasja hinnale
summas 74 667 krooni tuleb tasuda riigilõivu summas 8 500 krooni. Seetõttu kohustas kohus hagejat tasuma vastuhagilt täiendavat riigilõivu 1 000 krooni ulatuses. 14.12.2010.a jättis kohus ka vastuhagi hagi tagamise taotluse käiguta, sest hagi tagamise avalduselt oli tasumata riigilõiv summas 450 krooni. 23.12.2010.a esitas hageja vastuhagi täpsustuse koos riigilõivu tasumist tõendavate maksekorraldustega. 28.12.2010.a määrusega jättis kohus vastuhagi hagi tagamise avalduse rahuldamata. Kohus leidis, et kohus ei ole otsustanud vastuhagi menetlusse võtmist/mittevõtmist, mistõttu asus kohus seisukohale, et esmalt tuleb menetluslikult otsustada vastuhagi menetlusse võtmine/mittevõtmine ja seejärel lahendada hagi tagamise avaldus. Hageja oli tasunud vastuhagilt riigilõivu kokku 8 500 krooni ehk 798,89 eurot ja esmase õiguskaitse avalduse eest 450 krooni. Kohus võttis vastuhagi avalduse 04.05.2011.a määrusega menetlusse ning kohustas KÜ vastuhagile vastama. Kostja vastas vastuhagile 02.06.2011.a, milles kostja vastuhagi ei tunnistanud ning palus jätta vastuhagi täies ulatuses rahuldamata. 19.09.2011.a toimunud kohtuistungil leppisid pooled kokku järgmistes kompromissi tingimustes: RO tasub KÜ-le kokku 900 eurot, millest 450 eurot tasub hiljemalt 26.09.2011.a ja ülejäänud 450 eurot hiljemalt 26.10.2011.a. KÜ ja RO taotlesid hagilt ja vastuhagilt tasutud riigilõivu pooles ulatuses tagastamist. Pooled loobusid määrusekaebuse esitamise õigusest ning palusid kompromiss kinnitada ülaltoodud tingimustel ja menetlus käesolevas asjas lõpetada. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus määras, et teeb kompromissi kinnitava määruse teatavaks hiljemalt 26.09.2011.a kell 16:00 saates määruse osapooltele elektrooniliselt.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtuistungil poolte vahel kokku lepitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või
kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. KÜ ja RO esitas taotluse poole riigilõivu tagastamiseks. KÜ tasus 03.03.2010.a riigilõivu summas 2 000 krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606, viitenumbriga 2900072123, selgitus „KÜ hagi RO vastu“. KO tasus 10.12.2010.a RO ́e eest vastuhagilt riigilõivu summas 7500 krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606, viitenumbriga 2900072123, selgitus „Riigilõiv RO hagi KÜ vastu“. KO tasus 21.12.2010.a RO ́e eest täiendavat riigilõivu summas 1 000 krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „Tsiviilasja nr 2-1014142 riigilõiv ROe eest“. Kohus leiab, et KÜ ja RO ́e taotlus tuleb rahuldada ning kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p-ga 1 tuleb neile tagastada pool tasutud riigilõivust. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et kummagi poole menetluskulud jäävad nende enda kanda. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled loobusid määruskaebuse esitamise õigusest.
Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.