Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3, 6). Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused (tl 3-6) Pooled sõlmisid 23.10.2006 alltöövõtulepingu nr SVK/23, mille kohaselt hageja pidi perioodil 23.10.2006 kuni 27.11.2006 valmistama ja paigaldama metallkonstruktsioonid Tartus Vasara 50 renoveeritavale büroohoonele vastavalt hinnapakkumisele ja projektile. Kostja pidi tasuma materjali ja töö eest hagejale kokku 1 089 149,44 krooni, kusjuures tööde kolmanda ehk viimase osa eest kohustus kostja tasuma 326 744,83 krooni (koos käibemaksuga) 7 päeva jooksul peale tööde üleandmist tellijale. Kostja kohustus tehtud tööd üle vaatama ja vastu võtma 5 tööpäeva jooksul alates teostatud tööde akti või tööde üleandmise akti esitamisest. Hageja lõpetas objektil tööd 27.11.2006 ja esitas kostjale töö üleandmise-vastuvõtmise akti. Kostja tagastas akti allkirjastamata, nõudes akti vormi muutmist. Peale tööde lõpetamist avastas järgmine tööfrondi ülevõtnud alltöövõtja hageja töös vead, millised hageja parandas 06.12.2006. Hageja saatis 08.12.2006 posti teel kostjale teate tööde lõpetamise kohta, töö üleandmise-vastuvõtmise akti nr 27 ja arve tasumisele kuuluva kolmanda osa tasumiseks, kuid ümbrik saadeti 11.01.2007 hagejale avamata kujul tagasi. 12.12.2006 saatis kostja hagejale pretensiooni ehitustööde puuduste kohta koos tähtajaga puuduste parandamiseks 15.12.2006. Hageja sai nimetatud pretensiooni kätte 13.12.2006. Hageja vastas pretensioonile 15.12.2006, pidades kostja nõudeid põhjendamatuteks ja antud tähtaega ebareaalseks. Samas tegi hageja kostjale ettepaneku tekkinud probleemide lahendamiseks ja kõigi osapoolte esindajatega objektil kohtumiseks, et teostada hageja tööde ülemõõtmine. 12.01.2007 toimus objektil poolte esindajate kohtumine. Ehitusvead olid ülevaatuse ajaks kostja poolt kõrvaldatud. Pooled leppisid kokku, et kostja teeb hagejale ettepaneku kompromissiks, mis arvestab kostja poolt tellitud ehitusvigade parandustöid, kuid kuni käesoleva ajani ei ole kostja seda teinud. 13.02.2007 saatis hageja kostjale elektronkirja, milles arvestas objekti aluskonstruktsioonil kõrvaldatud puudusi ja seejuures tehtud lisatöid ning tegi omapoolse ettepaneku maksmisele kuuluvat summat 25 488 krooni võrra vähendada. Ka see pöördumine jäi kostja poolt tähelepanuta. 01.03.2007 saatis hageja tähitud kirjaga kostjale pretensiooni ja uue arve 301 256,80 krooni tasumiseks. Kiri tagastati hagejale 22.03.2007 hoiutähtaja möödumisel. 20.04.2007 saatis hageja tähitult samasisulise pretensiooni koos arvega kostja lepingulise esindaja aadressil, millele vastati 21.05.2007. Üldsõnalises kirjalikus vastuses leiti, et kokkulepitud 326 744 kroonist väärib hageja oma töö eest vaid 150 000 krooni. Vastusest ei selgunud aga, milliseid töid ei ole hageja teostanud täies mahus, millest konkreetselt on kostja märkimisväärselt ilma jäänud ja mis põhjusel peab hageja loobuma 176 744,80 kroonist. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 393 556,80 krooni, millest põhinõue on 301 256,80 krooni ja viivis 92 300 krooni (10% lepingu maksumusest).

2(9)

Hageja lisas avaldusele koopia 23.10.2006 alltöövõtulepingust nr SVK/23 (tl 7-10), töö üleandmisevastuvõtmise aktist nr 27 (tl 11), 07.12.2006 teatest tööde lõpetamise kohta (tl 12), 28.11.2006 töö üleandmise-vastuvõtmise aktist nr 27 (tl 13), arvest nr 26075 (tl 14), postiümbrikust (tl 15), kostja 12.12.2006 pretensioonist (tl 16-17), hageja 15.12.2006 vastusest pretensioonile (tl 18-19), hageja 13.02.2007 elektronkirjast (tl 20), hageja 01.03.2007 pretensioonist (tl 21-22), arvest nr 27013 (tl 23), postikviitungist (tl 24), hageja 20.04.2007 pretensioonist (tl 25-26) ja kostja vastusest pretensioonile (tl 27). Kostja vastus hagile ja vastuhagi (tl 44-51) Kostja ei tunnistanud hagi ja selles toodud nõuet, kuna leiab selle olevat ebaseadusliku, alusetu ja põhjendamatu. Vastuse kohaselt ei ole kostja hageja tehtud töid vastu võtnud, sest tööd olid oluliste puudustega ega vastanud lepingutingimustele. Hagejat teavitati 29.11.2006, et töös ilmnenud puudujääkide tõttu ei saa töid vastu võtta. Keeldumise motiveerimisel toodi välja järgmised puudused: metallkonstruktsioonide poltliited on korralikult fikseerimata, kolmanda ja neljanda korruse põrandal teljel A paiknev metallkonstruktsiooni nurkraua 100 × 100 vertikaaljooks ei vasta ehitusnormidele ning teise korruse põrandal teljel D paiknev metallkonstruktsiooni nurkraua 100 × 100 vertikaaljooks ei vasta ehitusnormidele. Hageja aktsepteeris nimetatud puudusi ja lubas need likvideerida. Väidetavalt kõrvaldas hageja puudused 06.12.2006, esitades selle kohta kostjale elektronkirjaga vastava teate. Reaalselt ei likvideerinud hageja puuduseid oma töös ka selleks kuupäevaks. Sellest lähtuvalt teatas kostja, et ei nõustu jätkuvalt töid vastu võtma, kuna 07.12.2006 seisuga ei ole likvideeritud kõiki puudujääke konsoolide paigaldamisel. Hageja töötajad teostasid objektil parandustöid edasi ja järgmistele töövõtjatele ei olnud töömaa tagatud. Hageja vastas kostja 07.12.2006 teatisele lakooniliselt, et tema on oma lepingujärgsed tööd lõpetanud. Kuivõrd hageja sisuliselt keeldus oma töödes esinevaid puuduseid parandamast, siis esitas kostja 12.12.2006 hagejale täiendava pretensiooni, tuues välja need puudused, mis ei võimalda töid ilma puudusi kõrvaldamata vastu võtta. Kostja nõudis pretensioonis hagejalt puuduste parandamist 15.12.2006. Hageja ei likvideerinud kostjapoolsetest pretensioonidest hoolimata puudusi, mistõttu tegi kostja töö parandamise ülesandeks kolmandatele isikutele. OÜ Invergo Glass parandas perioodil 16.12.2006 kuni 22.12.2006 hageja poolt teostatud aluskonstruktsioone ning esitas kostjale tehtud parandustööde eest 08.01.2007 arve summas 112 777,30 krooni. Kuivõrd kostja ei ole hageja poolt teostatud töid summas 301 256,80 krooni vastu võtnud, siis ei ole hagejal mingit õiguslikku ega faktilist alust nõuda kostjalt nende tööde eest tasu maksmist ja hageja vastavasisuline nõue tuleb jätta rahuldamata. Samuti on alusetu ja põhjendamatu hageja viivisenõue summas 92 300 krooni, sest kostja eeltoodud põhjendusi arvestades ei ole kostja lepingulise tasu maksmisega viivitanud. Kostja palub hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Vastuhagi kohaselt on kostjal hageja vastu kahju- ja viivisenõue kogusummas 514 567,30 krooni. Kostja nõuab hagejalt OÜ Invergo Glass poolt teostatud aluskonstruktsioonide parandustööde hüvitamist summas 112 777,30 krooni. Kuivõrd hageja ei täitnud lepingut nõuetekohaselt ja ei andnud töid hiljemalt 27.11.2006 lõplikult üle, siis lükkusid edasi ka ülejäänud tööde tegemise kuupäevad, mistõttu ei saanud kostja võõrandada Vasara 50 asuvaid ruume planeeritud tööde lõpetamise tähtajal nende ostjatele. Seetõttu ei olnud kostjal võimalik õigeaegselt tagasi maksta ka Vasara 50 ehitusobjektiks võetud laene, millest tulenevalt oli kostja sunnitud viivitama laenuandjatele laenu tagasimaksmisega ning tasuma laenu pealt täiendavaid intresse. Kostja oli võtnud laenu kolme laenulepingu alusel: 28.02.2006 LMK Grupp OÜ-lt 4 321 000 krooni, tasudes intresse päevas 4794 krooni, 28.02.2006 M.S. Trader OÜ-lt 4 321 000 krooni, tasudes intresse päevas 4794 krooni, ja 08.08.2006 AS-lt Hansapank 15 000 000 krooni, tasudes intresse päevas 2127 krooni. Arvestades asjaolu, et hageja poolt puudulikult teostatud tööd said lõplikult parandatud OÜ Invergo Glass poolt 22.12.2006, siis sai kostja hageja lepingulised tööd kätte 25 päeva kokkulepitust hiljem, mille jooksul kostja tasus täiendavaid intresse kokku 292 875 krooni (25 × 4794 + 25 × 4794 + 25 × 2127). Lisaks eeltoodud kahjule on hageja kohustatud tasuma kostjale tööde üleandmisega viivitamise eest ka viivist 10% ulatuses lepingu hinnast, so summas 108 915 krooni (1 089 149,44 × 10%), sest viivituses oldud 25 päeva eest oleks 0,5% päevaviivisega väljaarvutatud viivistasu tulnud suurem kui 10% lepingu

3(9)

hinnast. Kostja palub vastuhagi rahuldada ja mõista hagejalt kostja kasuks välja 514 567,30 krooni (112 777,30 + 292 875 + 108 915). Kostja esitas kohtule koopia Snorge Ehitus OÜ 29.11.2006 teatisest (tl 52-53), hageja 06.12.2006 teatest (tl 54-559, Snorge Ehitus OÜ 07.12.2006 teatisest koos piltidega (tl 56-59), hageja 07.12.2006 teatest (tl 60-61), ehitustööde päevikust (tl 62-67), OÜ Invergo Glass 08.01.2007 arvest koos teostatud tööde aktidega (tl 68-70), laenulepingutest (tl 71-83) ja käenduslepingust (tl 84-85). Hageja vastus kostja vastuväidetele ja vastuhagile (tl 89-90) Hageja hinnangul on vastuhagi alusetu. Hageja ei nõustu kostja kulude hüvitamise nõudega summas 112 777,30 krooni, sest OÜ Invergo Glass poolt esitatud arve ei kajasta reaalselt parandustöödele tehtud kulutusi ega ka kostja kulutusi esitatud arve tasumisel. Kostja lisatud Snorge Ehitus OÜ ehitustööde päevikust ei nähtu OÜ Invergo Glass poolt objektil teostatavaid töid, töid teostanud töötajate arvu ega parandustööle kulunud töötunde. Teostatud tööde aktidest nähtub, et materjalile on kulunud kokku 6240 krooni, 9 ööpäeva on renditud kahte tõstukit ja 24 tundi multilift kraanat, kokku 38 850 krooni. Samuti nähtub nimetatud aktidest, et parandustöid on teostatud kokku 184 töötundi, millest puhkepäevadel 64 tundi, komandeeringutasu on arvestatud 23 ööpäeva ja ööbimiskulusid 21 ööpäeva eest. Samas oleks hageja arvutuste kohaselt parandustööd saanud teostada kahe ehitustöölise ja kraanaautojuhiga kahe tööpäeva jooksul, so 3 × 16 = 48 töötundi. Arvestades ühe töötunni hinnaks 450 krooni, mis sisaldab ka materjali kulu, on tööde maksumuseks 21 600 krooni. Lisades sellele käibemaksu 3888 krooni, on parandustööde maksumuseks 25 488 krooni, millise summa võrra on hageja vähendanud kostjale esitatud töötasu arvet. Kui pooled 12.01.2007 objektil puuduste ülevaatamiseks kohtusid, olid parandustööd teostatud. Hageja arvates on paljasõnaline ja tõendamata kostja väide ka sellest, et hageja viivituse tõttu lükkusid edasi ülejäänud tööde tegemise kuupäevad, mistõttu ei saanud kostja võõrandada Vasara 50 asuvaid ruume planeeritud tööde lõpetamise tähtajal nende ostjatele. Kostja poolt esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja on hageja süül saanud lepingulised tööd kätte 25 päeva kokkulepitust hiljem. Kostja poolt esitatud kolmest laenulepingust on vaid Hansapangaga sõlmitud lepingu teiseks lepingupooleks kostja. Ülejäänud kahe laenulepingu osas jääb hagejale üldse arusaamatuks nende seos kostjaga, välja arvatud asjaolu, et nii laenuandja kui -saaja esindajateks on kostja juhatuse liikmed, mistõttu võib tegu olla formaalfiktiivsete tõenditega. Laenulepingutest ei nähtu, et kostja oleks nende alusel ja hageja süül kellelegi intresse tasunud. Hageja ei nõustu ka kostja viivisenõudega 25 päeva eest summas 108 915 krooni, kuna hageja ei viivitanud tööde üleandmisega 25 päeva. Hageja lõpetas objektil tööd 27.11.2006 ja taotles kostjalt tööde vastuvõtmist. Kostja seda lepingus ettenähtud 5 tööpäeva jooksul ei teinud. Hageja palub vastuhagi jätta täies ulatuses rahuldamata. 02.10.2007, 05.05.2008, 12.04.2011 ja 29.08.2011 kohtuistung (tl 113-118, 143-144, 259-260, 276277) Hageja lepingulise esindaja selgituse kohaselt jääb hageja oma nõude juurde. Kostjal on osaliselt täitmata alltöövõtulepingust tulenev tasu maksmise kohustus. Hageja on seisukohal, et tehtud töö on kostjale tähtaegselt üle antud. Hageja töös võis olla probleeme, kuid need ei olnud nii tõsised, et pidada neid puudusteks ja seetõttu keelduda teostatud tööde vastuvõtmisest. Hageja palub hagi rahuldada. Kostja vastuhagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja lepingulise esindaja selgituse kohaselt jääb kostja hagile esitatud vastuse ja vastuhagi juurde. Hageja teostatud tööd olid puudustega, mis kõrvaldati kolmanda isiku poolt. Kuna objekti ei saadud õigel ajal valmis, siis ei olnud kostjal võimalik täita laenukohustusi ega võõrandada büroopindasid. Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus Hageja nõue

Vasara 50 renoveeritavale büroohoonele vastavalt hinnapakkumisele nr 50/19.10.2006 ja Cavalo Project OÜ 18.10.2006 projektile nr L6010 lõpptähtajaga 27.11.2006 ning kogumaksumusega 1 089 149,44 krooni. Alltöövõtulepingule kohaldub töövõtulepingu regulatsioon. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

teljel D 10-14 ja 1-14 maja pikkuses vastavalt kolmandal ja teisel korrusel horisontaalsuunas L 100 × 100 ei vasta lubatud hälbele +/– 7,5 mm). Teatise kohaselt teostatakse objektil hageja poolt teljel D 10-14 parandustöid ja seetõttu ei ole järgmisele osapoolele töömaa tagatud. Teatisele on lisatud kaks fotot (tl 58-59), tõestamaks tööde teostamist hageja poolt 07.12.2006. Hageja ei ole nimetatule vastuväidet esitanud, vaid on 07.12.2006 teates (tl 12, 60-61) jäänud enda juurde, et lepingujärgsed tööd on lõpetatud ja tööde üleandmise-vastuvõtmise akt esitatud.

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu p 8.1 kohaselt on töövõtjal õigus saada kahjutasu iga päeva eest, mille võrra on viibinud tellija poolt arvete tasumine. Tellija peab maksma töövõtjale 0,5% lepingu maksumusest iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% lepingu hinnast. Hageja on lepingu maksumuseks võtnud 923 008 krooni (ehk maksumus ilma käibemaksuta) vastavalt lepingu p-le 3.1 ja arvestanud viivist 10% nimetatud summast. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud taotletud ulatuses. Kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega viivituses üle nelja aasta. Töövõtuleping oma olemuselt on tasuline leping. Kui tööl esineb lepingutingimustele mittevastavusi, siis võib tellija keelduda töövõtjale tasu maksmisest vaid puudustele vastavas osas, mitte jätta tasunõuet kogu ulatuses maksmata, eriti olukorras, kus teine lepingupool on oma kohustused suuremas osas täitnud. Kuivõrd kostja on jätnud oma rahalise kohustuse täitmata, siis on hageja õigustatud viivist nõudma. Viivise rakendumine on antud juhul sõltunud vaid kostjast enesest. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 92 300 krooni, so 5899,05 eurot, viivisenõude katteks.

klaasfassaadi raame, klaase ja klaasiliiste, kanalisatsiooni- ja veetorustikke, teinud soojasõlme põrandatöid, liftišahte, ventilatsioonitöid, lihvinud ja koristanud. Kohtu hinnangul ei ole teostatud tööde aktidel märgitu järgi võimalik eristada seda, kas kogu materjal, sisseostetud teenused (erinevad tõstukid ja kraana), muu otsekulu (töötasu) ning komandeeringutasu ja ööbimiskulu on seostatav OÜ Tial vaegtööde kõrvaldamisega. Ainuüksi märge aktil, et see on aluskonstruktsiooni vaegtööde kõrvaldamise kohta, ei ole piisav tõendamaks kulutusi mõistlikus ulatuses olukorras, kus hageja arvates oleks vaegtööd saanud kõrvaldada kahe ehitustöölise ja kraanaautojuhiga kahe tööpäeva jooksul 48 töötunniga. Kostja ei ole esitanud kohtule oma kulutuste nõude mõistlikkuse kohta ühtegi teist tõendit. Nimetatu ei nähtu ka ehitustehnilisest ekspertiisist (tl 175-248). Kuna hageja on leidnud, et vaegtööd olid kõrvaldatavad 25 488 krooni eest, millises summas hageja vähendas oma tasunõuet, ja kostja on kulutuste hüvitamise nõude esitamisel jäänud kulude mõistlikkuse osas paljasõnaliseks, siis tuleb kostja kulutuste hüvitamise nõue summas 112 777,30 krooni jätta rahuldamata.

Kostja on viivisenõude arvutamisel võtnud aluseks lepingu maksumuse 1 089 149,44 krooni (maksumus koos käibemaksuga) vastavalt lepingu p-le 3.1 ja arvestanud viivist 10% nimetatud summast.

Kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.