S K (rahvastikuregistri järgi K) hagi S A ja KÜ Linnamäe tee 81 vastu solidaarselt 59 400 krooni (3796,35 euro) suuruse kahju hüvitamiseks Harju Maakohtu 08. märtsi 2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KÜ Linnamäe tee 81 apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
13. september 2011, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja S K (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Anatoli Pahmurko Kostja KÜ Linnamäe tee 81 (registrikood 80135487), seaduslik esindaja Maie Matsin, lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3796, 35 eurot
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 08.märtsi 2011 otsus osaliselt menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus otsus.
2.Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, arvestades täiendavalt ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustega.
1.Hageja S K esimese astme kohtus kantud menetluskulud jäävad kostja, KÜ Linnamäe tee 81 kanda.
2.Kostja S A esimese astme kohtus kantud menetluskulud jäävad hageja S K kanda.
3.Kostja KÜ Linnamäe tee 81esimese astme kohtus kantud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
4.Hageja S K apellatsioonimenetluse kulud jäävad kostja, KÜ Linnamäe tee 81 kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.S K esitas 01.02.2010 hagi S A ja KÜ Linnamäe tee 81 vastu solidaarselt 59 400 krooni suuruse kahju hüvitamiseks.
2.Hageja on korteriomandi, asukohaga XXXXXXX XXX XX-X omanik. 24.08.2009 toimus Š.A kuuluvas korteris veeavarii. Vesi voolas suure survega hageja korterisse, mis põhjustas hagejale varalist kahju. KÜ koostas samal päeval akti avarii toimumise kohta. Korteriühistuseadusest tulenevalt on ühistu ülesandeks korteriomanike ühise omandi hooldamine, sh elamu tehnosüsteemide korrashoidmine. Hagejale tekitatud kahju suurus on 59 400 krooni. Kahju tekitamise eest vastutavad mõlemad kostjad. Kostjate vastuväited.
3.Kostjad vaidlesid hagile vastu.
4.Š.A vastuväidete kohaselt ostis ta korteri 23.09.2003. Selleks ajaks olid korterisse paigaldatud ja plombeeritud külma- ja soojavee mõõtjad ning kostja ei ole käesoleva ajani teostanud korteris olevate torude rekonstrueerimistöid. 24.08.2009 toimus iseeneslik ühiskasutatava külma vee toru purunemine kohas, kus sulgkraaniga vasktorujupp on ühendatud püstiku plasttoruga. Kuna avarii juhtus torulõigul, mida teenindas korteriühistu, siis peab ta kahju hüvitama.
5.Korteriühistu vastuväidete kohaselt ei vastuta ta tekkinud kahju eest. Toru osa, millest voolas vesi hageja korterisse, kuulub Š.A korteri reaalosa hulka. Korteriühistul ei ole torustiku selle osa korrushoiu kohustust, mistõttu on tema vastutus välistatud.
Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
6.Maakohus rahuldas hagi KÜ Linnamäe tee 81 osas, mõistes välja 3 796,35 eurot (59 400 krooni) hageja kasuks. Š.A osas jättis kohus hagi rahuldamata. Kõik menetluskulud jättis kohus KÜ Linnamäe tee 81 kanda.
7.Vaidlus puudub selles, et 24.08.2009 toimus veeavarii, mille tagajärjel tekkis hagejal kahju. Hageja on kahju suuruse tõendamiseks esitanud kohtu poolt määratud eksperdi arvamuse, mille kohaselt on kahju likvideerimise ja endise olukorra taastamise tööde maksumuseks 59 400 krooni. Ekspert leidis, et hageja korteris on veekahjustused alguse saanud vahetult selle peal, kolmandal korrusel asuvast korterist. Kostjad ei ole vaidlustanud kahju suurust ega põhjuslikku seost veeavarii ja kahju tekkimise vahel. Vaidlus seisneb selles, kes on vastutav kahju tekkimise eest.
8.Tunnistaja O O ütluse kohaselt purunes esialgu külmavee toru. Tunnistaja püüdis vett sulgeda, mis aga ei õnnestunud ning teatas teistele maja elanikele vee kinnikeeramise vajadusest. Samal ajal püüdis ta teha kõik endast oleneva, et põrandale kogunenud veehulka vähendada. Vee kokkukorjamise käigus tekkis ka kuumavee torusse pragu, millest immitses vett välja. Tulenevalt tunnistaja ütlusest saab järeldada, et hagejal tekkis kahju külmavee toru purunemise tagajärjel. Hiljem küll purunes ka soojavee toru, kuid selles olevast praost ainult immitses vett ning see ei saanud mõjutada juba varem tekitatud kahju. Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo poolt tehtud ekspertiisiakt käsitleb ainult kuumavee toru purunemist, mistõttu selles toodud järeldused antud asjas tähtsust ei oma.
9.Korteriühistu 24.08.2009 akt on koostatud korteriühistu juhatuse liikme poolt. Nimetatud aktis on märgitud veeavarii tekkimise põhjuseks korteriomaniku süü. Kohus ei saa veeavarii põhjuse tuvastamisel lähtuda nimetatud aktist, kuna ei ole teada akti koostaja ning tema erialased teadmised.
10.Tulenevalt tunnistaja O.O ütlustest ja Š.A poolt esitatud fotost, saab järeldada, et külmavee toru purunes ühiskasutatavas osas ning seetõttu lasub kahju hüvitamise kohustus üksnes korteriühistul kui torude hooldajal põhikirja p 1.3 järgi. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
11.Korteriühistu Linnamäe tee 81 palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
12.Kohus ületas nõude piire. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista 59 400 krooni. Sellest tulenevalt võis kohus kas hagi rahuldada, välja mõistes kahju kostjatelt solidaarselt või jätta hagi rahuldamata. Teist võimalust ei näinud KÜ ette ega ole ennast selle eest kaitsnud. Hageja ei nõudnud kahjuhüvitise väljamõistmist ainult korteriühistult.
13.Hagiavaldusest ja kohtuotsusest ei nähtu, millise õigussuhte osaliseks kostjat peetakse, milles seisneb väidetava teo õigusvastasus, milles väljendub põhjuslik seos väidetava teo ja hagejale tekitatud kahju vahel ning milles seisneb kostja süü.
14.Maakohus tugines peamiselt tunnistaja O.O ütlustele. Nimetatud isik oli Š.A üürnik, kelle korteris viibimise ajal toimus veeavarii. Tema näol on tegemist huvitatud isikuga. Juhul, kui leiaks tõendamist asjaolu, et toru purunes füüsilise jõu mõjul, siis see oleks aluseks Š.A poolt regressinõude esitamiseks tunnistaja vastu. Seetõttu oli tunnistaja huvitatud sellest, et Š.A oleks vastutusest vabastatud ning et kohus tuvastaks, et toru purunes ise. Tunnistaja ütlustesse tuleb suhtuda väga kriitiliselt.
15.Koheselt pärast veeavariist teadasaamist korraldas korteriühistu juhatus vee sulgemise püstikutes. Kui juhatus tuli korterisse nr 10, viibisid seal korteri üürnikud ja korteri omanik Š.A. Korteriomanik näitas korteriühistu juhatusele mõlema toru purunenud lõike. Juhatus nõudis torude väljaandmist korteriühistule tehnilise ekspertiisi läbiviimiseks. Š.A keeldus seda tegemast, kuna soovis ise ekspertiisi tellida. Pooled
saavutasid kompromissi selles, et korteriühistu sai kuumavee toru ja külmavee toru jäi Š.A, kes pidi ise tellima sellele ekspertiisi. KÜ tellis ekspertiisi Nora Kasemaa Ekspertiisibüroost. Ekspertiis näitas, et kuumavee toru vigastus oli ekspluatatsiooniline ja selle põhjuseks võis olla see, et torul koos mõõturite, kraanide ja filtritega puudusid jäigad ühendused vannitoa vahelagedega. Š.A ei ole tema kätte jäänud külmavee toru ekspertiisi tellinud või ei ole ekspertiisiakti kohtule meelega esitanud.
16.Toru purunes ühiskasutatavas kohas, kuid külmavee toru purunemise põhjust ei ole kindlaks tehtud ning korteriühistu süü toru purunemises ei ole millegagi tõendatud. On alust arvata, et ka külmavee toru purunes seetõttu, et torul koos mõõturite, kraanide ja filtritega puudusid jäigad ühendused vannitoa vahelagedega. Toru on ühiskasutatav ainult kraanini. Kraanist edasi, so mõõturid, filtrid ja veekraanid on korteriomaniku valduses ja kasutuses. Korteriomanik vastutab nimetatud toruosa ja seadmete õige paigaldamise ja fikseerimise eest. Antud juhul oli see korteriomaniku kohustus jäetud täitmata, mis oligi avarii tekkimise põhjuseks. Sellest tulenevalt ei vastuta korteriühistu hagejale kahju tekitamise eest. Vastus apellatsioonkaebusele
17.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
18.Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus jättis rahuldamata hagi Š.A vastu. Selles osas on maakohtu otsus jõustunud.
19.Kohtuotsus on vaidlustatud osas, millega kohus rahuldas hagi KÜ Linnamäe tee 81 vastu ja jättis kõik menetluskulud tema kanda. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas.
20.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas osaliselt tühistada menetluskulude jaotuse osas ja ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse. Muus osas tuleb maakohtu otsuse resolutsioon jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata, arvestades täiendavalt ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustega.
21.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
22.Vastavalt korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg-le 1 on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata küsimuses kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid. Seega kohaldatakse korteriomandile eelkõige korteriomandiseaduse sätteid. KOS § 15 lg 1 kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduses või korteriomanike kokkuleppes ei ole ette nähtud teisiti. Kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis sama seaduse § 8 lg 1 teise lause kohaselt valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse (KÜS) järgi. Sel juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes korteriomandiseadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. Kuna Linnamäe tee 81 korteriomanikud on asutanud
korteriühistu, tuleb kaasomandi eseme valitsemise küsimuses kohaldada eelkõige KÜS sätted.
23.KÜS § 1 lg 1 sätestab korteriühistu õigusliku seisundi. Korteriühistu eesmärk on sätestatud KÜS §-s 2, mille lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu esmaseks kohustuseks on hoolitseda ühise omandi korrapärase majandamise eest.
24.Mõtteliste osade ühine majandamine tähendab KÜS § 15 ja § 151 järgi nii majandustegevuse kava, aruandeid kui ka majandamiskulusid. Majandamiskulud on vastavalt KÜS § 151 lg-le 1 korteriühistu vajalikud kulutused eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks. Sama paragrahvi lg 2 järgi loetakse eluruumi hoolduseks korteriühistuseaduse tähenduses töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Seega on selle torustiku remont ja hooldus, mis ei kuulu korteriomandi reaalosa juurde ja on kaasomandi esemeks, korteriühistu majandustegevusest tulenev ühistu kohustus.
25.Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja korteriomand sai 24.08.2009 toimunud veeavarii tõttu kahjustusi, mille kõrvaldamise kulud on 59 400 krooni. Apellatsioonimenetluses ei ole enam vaidlust selle üle, et purunenud külmavee toru oli kaasomandi esemeks, mille remondi, korrashoiu ja hoolduse kohustus oli korteriühistul. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Seega saab kohustatud isiku vastutus järgneda tema eesmärgipärase ülesande ja kohustuse täitmata jätmise korral tingimusel, et kahju tekkimine on otseses seoses kostjapoolse kohustuse rikkumisega. Kahjustatud isik peab tõendama, et võlgnik rikkus kohustust, kahju olemasolu, suurust, põhjuslikku seost kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel. Kostja peab tõendama seda, et kahju tekkimine ei ole seoses tema käitumisega või kahjuhüvitise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid.
26.Antud juhul saab korteriühistu vastutus tuleneda seadusest ja põhikirjast tulenevate kohustuste täitmatajätmisest või mittekohasest täitmisest. Hageja on tunnistaja ütlustega tõendanud, et külmavee toru, mis oli otsene kahju tekkimise allikas, purunes iseenesest. Seega on põhjendatud hageja seisukoht, et kostja ei täitnud kohaselt torustiku korrashoidmise nõuet. Kostja kohustus oli tõendada, et ta on oma kohustuse täitnud, so teostanud elamu tehnilise seisukorra ülevaatusi ning remontinud ja hooldanud veetorustikku selliselt, et oleks välistatud selle iseeneslik purunemine. Kostja ei toonud esimese astme kohtus esile asjaolusid, mis annaks kinnitust selle kohta, et ta on täitnud KÜS § 15 ning § 15 1 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustust, so et ta on teostanud veetorustiku järjepidevat kontrolli, hooldust ja remonti ning tegutsenud seaduse ja põhikirja p 1.3 eesmärgi kohaselt.
27.Kuna korteriühistu liikme ja korteriühistu vahel on lepingusarnane võlasuhe, st seadusest tulenev eriregulatsioonile allutatud võlasuhe, ei kuulu kohaldamisele VÕS § 1043, nagu maakohus ekslikult leidis ja viide nimetatud sättele tuleb jätta maakohtu otsuse põhjendavast osast välja.
28.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus ei ületanud hagi piire, kui rahuldas hagi ainult ühe kostja suhtes. Seega on ekslik
apellatsioonkaebuse väide, et kohus oleks pidanud jätma hagi tervikuna rahuldamata, kui ei tuvastanud kahju tekitamist teise kostja, Š.A poolt.
29.TsMS § 229 lg 1 järgi on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib tõendiks olla ka tunnistaja ütlus. Maakohus arvestas otsuse tegemisel õigesti muu hulgas tunnistaja O.O ütlustega. Iseenesest asjaolu, et tunnistaja oli Š.A üürnik, ei anna alust kahelda tema ütluste õigsuses.
30.Kostja ei ole esitanud tõendeid, mille alusel saaks teha järelduse, et veeavarii ei toimunud tunnistaja kirjeldatud viisil, kuigi TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväiteid. Apellatsioonkaebuses esitatud oletusi veeavarii toimumise asjaolude kohta ei saa ringkonnakohus otsuse tegemisel arvestada.
31.Kostja ei esitanud TsMS § 333 lg 1 kohast vastuväidet kohtu tegevuse kohta, kes jättis lahendamata kostja taotluse külmavee toru Š.A väljanõudmiseks. Sama paragrahvi lg 3 järgi ei või kostja kohtulahendi peale edasi kaevates sellele veale kohtu tegevuses tugineda.
32.Maakohus kohaldas menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg-t 1 ebaõigesti, kui jättis kõik esimese astme kohtu menetluskulud KÜ Linnamäe tee 81 kanda. Kuna kohus jättis hagi Š.A osas rahuldamata, peab tema menetluskulud hüvitama hageja. Ringkonnakohus teeb seetõttu menetluskulude jaotamise osas uue otsuse, millega jätab kostja Š.A menetluskulud hageja kanda, hageja esimese astme kohtus kantud menetluskulud kostja, KÜ Linnamäe tee 81 kanda ja kostja KÜ Linnamäe tee 81 menetluskulud tema enda kanda.
33.Kuna ringkonnakohus tühistab kohtuotsuse osaliselt üksnes menetluskulude jaotuse osas, tühistatud osa puudutab kohtu eksimust Š.A menetluskulude hüvitamise otsustamisel, vaidlustatud kohtuotsuse resolutsioon jääb muus osas muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi apellatsioonimenetluse kulud kostja.
34.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Iko Nõmm
Imbi Sidok
Ande
Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.