Kohtuasja number
2-10-4967
Otsuse kuupäev
08.märts 2011
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
SK hagi ŠAi ja KÜ vastu kahju hüvitamise nõudes 3 796,35 eurot (59 400 krooni)
Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: SK (isikukood xxx, xxx); Hageja esindaja: AP (XXX); Kostja I: ŠA (isikukood XXX, XXX); Kostja I esindaja JM(XXX); Kostja II: KÜ (registrikood XXX, XXX); Kostja II esindaja: V K (XXX)
Asja läbivaatamise kuupäev
07. veebruar 2011
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja AP, kostja ŠA, kostja esindaja JM
Resolutsioon Hagi rahuldada kostja II suhtes. Välja mõista KÜ SK kasuks 3 796,35 eurot (59 400 krooni). Jätta rahuldamata SK hagi ŠA vastu kahju 3 796,35 euro (59 400 krooni) hüvitamise nõudes. Menetluskulud jätta täielikult KÜ kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue. Hageja SK on Tallinnas aadressil XXX asuva korteri omanik. 24.08.2009 vigastati korteri nr 10, mille omanikuks on ŠA, külma- ja kuumaveetorustikke. Kostja I korteri kuuma- ja külmaveetorustike avarii tõttu voolas vesi suure survega hageja korterisse. Ülalnimetatud avarii tulemusena on hageja varale tekkinud kahju. 24.08.2009 on KÜ koostanud avarii toimumise kohta akti. Hageja kahju on kindlaks tehtud eeltõendamismenetluse käigus (tsiviilasi 2-09-56015) ning moodustab 59 400 krooni. Hageja leiab, et kahju tekitamise eest vastutavad mõlemad kostjad ning palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 59 400 krooni. Kostja I vastuväited. Kostja hagi ei tunnista. Kostja ostis korteri 23.09.2003. Selleks ajaks olid kostja I korterisse paigaldatud ja plombeeritud külma- ja soojavee mõõtjad ja käesoleva ajani ei ole kostja teostanud korteris olevate torude rekonstrueerimistöid. 24.08.2009 juhtus kostja I korteris iseeneslik ühiskasutatava külma vee toru purunemine kohas, kus sulgkraaniga vasktorujupp on ühendatud püstiku plasttoruga. Kostja I korter oli antud üürile OO. Avarii juhtumise hetkel oli üürnik koos oma pereliikmetega kodus ja võttis kasutusele kõik võimalikud meetmed, et viia miinimumini avarii tagajärjel kannatanutele tekkida võiv varakahju. Kostja I leiab, et kuna avarii juhtus torulõigul, mida teenindas korteriühistu, siis peab kahju hüvitama kostja II. Kostja II vastuväited. Kostja II hagiga ei nõustu. Kostja leiab, et toru osa, mis põhjustas vee voolamise kostja I korterisse ning seeläbi ka hageja korterisse, kuulub kostja I korteri reaalosa hulk. Kostja II ei ole torustiku selle osa korrushoiu kohustust, mistõttu on välistatud kostja II vastutus. Kohtu järeldused. Kohus, kuulanud ära tunnistaja OO ütlused ning arvestanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele kostja II suhtes. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles oleks ta olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 3 mõtte kohaselt asja taastamise võimalikkusel võrdub hüvitamisele kuuluv kahju kulutustega, mis on vajalikud asja viimiseks endisse seisukorda.
Vaidlus puudub selles, et 24.08.2009 toimus veeavarii, mille tagajärjel tekkis hagejal kahju. Hageja on kahju suuruse tõendamiseks esitanud Harju maakohtu poolt määratud eksperdi arvamuse, mille kohaselt on kahju likvideerimise ja endise olukorra taastamise tööde maksumuseks 59 400 krooni. Ekspert on leidnud, et hageja korteris veekahjustused on alguse saanud vahetult tema peal kolmandal korrusel asuvast korterist. Kostjad ei ole vaidlustanud kahju suurust ega põhjuslikku seost veeavarii ja kahju tekkimise vahel. Vaidlus seisneb selles, kes on vastutav kahju tekkimise eest. KOS § 2 lg 2 kohaselt ei ole korteriomandi eseme reaalosa ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Tunnistaja OO ütluse kohaselt purunes esialgu külmavee toru. Tunnistaja püüdis vett sulgeda, mis aga ei õnnestunud ning teatas teistele maja elanikele, et oleks võimalik vesi majas kinni keerata. Samal ajal püüdis ta teha kõik endast oleneva, et põrandale kogunenud veehulka vähendada. Vee kokku korjamise käigus oli tekkinud ka kuumavee torusse pragu, millest vesi välja immitses. Tulenevalt tunnistaja ütlusest saab järeldada, et hagejal tekkis kahju külmavee toru purunemise tagajärjel. Hiljem küll oli purunenud ka soojavee toru, kuid selles olevast praost ainult immitses vesi ning see ei saanud mõjutada juba varem tekitatud kahju. Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo poolt tehtu ekspertiisiakt (t. lk 7) käsitleb ainult kuuma vee juhtme purunemist, mistõttu selles toodud järeldused antud asjas tähtsust ei oma. Korteriühistu poolt 24.08.2009 koostatud akt on koostatud korteriühistu juhatuse liikme poolt. Nimetatud aktis on märgitud veeavarii tekkimise põhjuseks korteriomaniku süü. Kohus ei saa veeavarii põhjuse tuvastamisel lähtuda nimetatud aktist, kuna ei ole teada akti koostaja ning tema erialased teadmised. Tulenevalt tunnistaja OO ütlusest ning kostja I poolt esitatud fotost (t lk 47) saab järeldada, et külmavee toru purunes ühiskasutatavas osas ning seetõttu lasub kahju hüvitamise kohustus üksnes kostjal II, kui torude hooldajal põhikirja punkt 1.3 järgi (t. lk 41). Eelnevast lähtudes kuulub hagi rahuldamisele KÜ suhtes ning kostjalt II kuulub välja mõistmisele hageja kasuks kahju summas 59 400 krooni, ehk 3 796,35 eurot. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.