Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

AS Sampo Pank ja kostja sõlmisid 09.05.2007 järelmaksulimiidi lepingu nr xxxxxxxxxxxxxxxx. Kostja kasutas AS-i Sampo Pank võimaldatud limiiti kokku summas 6171.53 krooni. AS Sampo Pank arvestas intressi vastavalt lepingule 19% aastas. Kostja ei tagastanud kasutatud limiiti igakuiselt lepingus ettenähtud tähtajaks AS-i Sampo Pank kirjadele ja hoiatustele vaatamata, mistõttu lõpetas pank lepingu ennetähtaegselt ning nõudis kasutatud limiidisumma ja kõrvalnõuete tasumist. Kirja kättesaamise kinnitust ei ole tellitud, ülesütlemisteatis on tagasi tulnud hoiutähtaja möödumise tõttu. Kostja ei reageerinud AS-i Sampo Pank nõudele tasuda võlg ning 16.10.2008 loovutas AS Sampo Pank nõude kostja vastu hagejale. Vaatamata hageja poolt kostja lepingus märgitud aadressil saadetud võlateatistele, ei ole kostja kohustust käesoleva ajani nõuetekohaselt täitnud. Pärast nõude loovutamist tasus kostja võla katteks hagejale 2000 krooni perioodil 10.02.2009 – 02.03.2009. Hagi esitamise seisuga on kostja põhivõlg 4171.53 krooni (266.61 eurot) ja intressivõlg perioodi 15.02.2008 – 26.08.2008 eest 920.22 krooni (58.81 eurot). Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1, § 415 lg-le 1 ja kokkulepitud intressimäärale on hageja arvestanud põhivõlalt viivist 122.24 eurot (perioodi 19.08.2008 – 07.01.2011 eest määras 19% aastas). Käitudes heas usus, arvestab hageja viivist alates lepingu lõpetamisest. OÜ Julianus Inkasso esindas hagejat kohtuvälises menetluses. Kostja väited seoses Telekaubandus OÜ võlaga OÜ-ga Julianus Inkasso suhtlemise ja võimalike tasumiste teemal on asjassepuutumatud. OÜ Julianus Inkasso info kohaselt ei ole kostja kolmanda isiku võlgade katteks makseid teinud ning väide korduva suhtlemise kohta on vale. 09.01.2009 andis kostja lubaduse tasuda võlg ositi – 1000 krooni alates 25. kuupäevast. 06.02.2009 kinnitas kostja hageja esindajale telefoni teel, et on makse teinud. Seega oli kostja teadlik nii lepingu ülesütlemisest, nõude loovutamisest kui hageja pingutustest võla tasumiseks kokkuleppe saavutamiseks. Signeerimata kontoväljavõte tõendab kostja poolt teostatud makseid. Kui kostja ei ole esitatud tõendiga nõus, siis tuleks asuda seisukohale, et kostja põhivõlg on mõnevõrra suurem. Hageja ja OÜ Julianuse Õigusbüroo, kes esindab k.o menetluses hagejat, on eraldiseisvad juriidilised isikud, nende tegevusalad ei kattu. Hagejal on õigus kasutada endale meelepärase büroo teenuseid.

2/5

Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 266.61 eurot, intressi 58.81 eurot, viivise 122.24 eurot ja viivise tasumata põhivõlalt 0,0527% päevas alates hagi esitamisest kuni võla tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskuluna riigilõivu 63.91 eurot ja õigusabi eest 130 eurot, samuti viivise menetluskuludelt (tlk 4, 13-16, 32, 52).

KOSTJA VASTUS

03.05.2011 ärakuulamisel seletas kostja, et on AS-iga Sampo Pank 09.05.2007 lepingu tõenäoliselt sõlminud, oma allkirja sellel ta ei vaidlusta. Kostja ei mäleta, kas ta on saanud lepingu alusel raha, aga ta maksis pangale raha, kuni talle öeldi, et kõik on makstud. 19.08.2008 ei ole kostja lepingu ülesütlemise kirja saanud. xxxxxxxxx oli kostja postiaadress, mitte elukoht. Kostja ei tea, kas ta on maksnud tagasi 2000 krooni. AS-ile Sampo Pank on ta maksnud tunduvalt suurema summa kui 2000 krooni (tlk 48). Kirjalikus vastuses teatas kostja, et ei tunnista nõuet, mis on aegunud ja tuleb üllatusena üle pika aja. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata ja asjas menetluse lõpetada TsMS § 371 lg 1 p 3 alusel. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja on AS-ist Sampo Pank võtnud laenu ja selle ka tagastanud. 2008. a või 2009. a kinnitati kostjale AS-i Sampo Pank kontoris, et võlga ei ole. Nii pangal kui Julianus Inkassol on olemas kostja kontaktandmed, kuid nad ei ole probleemi kostjale teatavakstegemiseks jõupingutusi teinud. Julianus Inkassol oli nõue Telekaubandus OÜ vastu, kelle seaduslik esindaja kostja on; nimetatud nõuet tunnistas kostja täielikult. Hageja poolt lisatud maksetõendid on tõenäoliselt maksed, mille kostja sooritas eraisikuna Telekaubandus OÜ eest. Hageja esitatud erinevates dokumentides nõudesumma varieerub. Hageja esitatud lisadokumente ei saa arvestada tõenditena nende ebaselguse ja tõendile vajalike omaduste puudumise tõttu. Tegemist on signeerimata ning arusaamatu paigutusega numbrilise ja tekstilise arvutigraafilise materjaliga. Hageja ja hageja esindaja on reaalselt samad isikud, kes on vormistatud eraldi nõudjaks ja nõudja esindajaks, et esitada kostja vastu fiktiivselt võimalikult suur õiguskulude arve. Hageja igapäevaseks kutsetegevuseks on samasisuliste nõuete esitamine ja seega ei pidanud ta tegema ühekordseid või erakordseid jõupingutusi hagi koostamiseks. Kostja vastuväite esitamine on raskendatud juriidilise abi puudumise tõttu (tlk 68-70).

KOHTU SEISUKOHT

nõude kostja vastu 16.10.2008 hagejale (tlk 20). 12.11.2008 võlateatises märkis hageja, et AS Sampo Pank on limiidilepingu lõpetanud ja nõude hagejale loovutanud, ning nõudis kostjalt võla tasumist (tlk 21). Nii AS-i Sampo Pank kui hageja kirjad on saadetud kostjale aadressil xxxxxxxxxxxxxxxx, mis on kostja lepingus märgitud elukoht (tlk 17). Lepingu p-i 3.1.3 kohaselt kohustus kostja teatama pangale 7 päeva jooksul, kui muutub tema elukoht (tlk 18). Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kostja oleks oma elukoha muutumisest teatanud. TsÜS § 69 lg 1, 2, 3 alusel leiab kohus, et tuleb lugeda, et kostja on panga ja hageja kirjad kätte saanud, ning leping on VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud alusel ennetähtaegselt üles öeldud. Hageja väitel andis kostja talle 09.01.2009 lubaduse tasuda võlg ositi 1000 krooni kaupa. Hageja väidet kinnitab asjaolu, et maksekorraldustest nähtuvalt on kostja tasunud OÜ Julianus Inkasso, kes oli hageja esindaja kohtuvälises menetluses, kontole 1000 krooni nii 10.02.2009 kui ka 02.03.2009, selgituseks vastavalt „makse“ ja „makse 2“ (tlk 56-57). Kostja ei ole tõendanud, et tegi maksed Telekaubandus OÜ väidetava võla katteks. Kohus nõustub hagejaga, et eeltoodu kinnitab, et kostja oli teadlik nii lepingu ülesütlemisest, nõude loovutamisest kui hageja pingutustest võla tasumiseks kokkuleppe saavutamiseks.

4/5

intressimääras 19% aastas, üldtingimuste p-i 4.2 kohaselt lähtutakse intressi arvestamisel 360-päevasest aastast (tlk 17, 18). Kuna AS-i Sampo Pank 19.08.2008 kirja kohaselt tuli kostjal tasuda kogu võlg hiljemalt 02.09.2008 (tlk 19), on põhjendatud arvestada viivist alates 03.09.2008, mitte alates 19.08.2008. Seega tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhivõlalt perioodi 03.09.2008 – 07.01.2011 eest summas 1761.93 krooni (857 päeva * 3901.19 krooni * 0,0527%), s.o 112.61 eurot.

Kohtunik

5/5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.