Harju Maakohus
Kohtunik
Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.09.2011. a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-3418
Tsiviilasi
OÜPhagi AEOÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
398,80 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜP(registrikood: XXX, asukoht: XXX); Hageja esindaja: vandeadvokaat Armand Reinmaa (Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo, Uus-tatari 25/Veerenni 13, 10134 Tallinn, e-post: [email protected] ); Kostja: AEOÜ (registrikood: XXX, asukoht: XXX); Kostja esindaja: Keiu Roosimägi (Aachen Õigusabi OÜ, Tehnika 83-1, 10122 Tallinn, e-post: [email protected] ).
Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik
kirjalik menetlus, lihtmenetlus
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud OÜ POLYTRADE kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.
Hageja OÜP on esitanud 27.01.2011.a. Harju Maakohtule hagi kostja AEOÜ vastu võla nõudes. 1 (5)
Hagiavalduse kohaselt tellis hageja kostjalt pangalinkide paigaldamise oma e-poodidesse XXX ja XXX, mille kohta kostja esitas arve nr. 100519 22.10.2010.a. ja 100558 19.11.2010.a., mis on hageja poolt esitamispäeval ka tasutud. Hageja saatis kostjale edasi kõik pangalingi jaoks vajalikud võtmed. Viimase, Krediidipanga võtme saatis hageja 08.12.2010.a. Sampo, Swedbank, Nordea ja SEB pangalingid hakkasid tööle ja töötasid kuni 01.01.2011.a. Krediidipank ei hakanud kunagi www.torupood.ee ́s, kuna hiljem ilmnes, et panga võti ei olnud kostja poolt programmi lisatud. Hagiavalduse kohaselt aga oli hageja teenuse eest 19.11.2010.a. tasunud. 03.01.2011.a. teavitas hageja meili teel, et hinnad tuleb muuta eurodeks. 07.01.2011.a. teavitas hageja kostjat uuesti. Kostja hagejaga ühendust ei võtnud ja meilile ei vastanud. 10.01.2011.a. sai hageja kostja esindaja Rainer Radiku telefoniteel kätte. Sama päeva lõunaks sai hagejale teatavaks, et pangalingid ei tööta ja ostjad ei saa oma ostude eest maksta. 13.01.2011.a. palus hageja meiliteel puudused kõrvaldada 15. jaanuariks 2011.a. Kostja seda ei teinud ja väitis 14.01.2011.a. kirjas, et eurole üleminek ei ole nende süü, vaid Eesti Valitsuse ja oma toodet müües ei pidanudki nad eurole üleminekuga arvestama. Hageja sellega ei nõustu, kuivõrd seadus eurole ülemineku kohta võeti vastu 22.04.2010.a. 21.01.2011.a. esitas hageja kostjale digitaalselt allkirjastatud nõude raha tagastamiseks. Käesoleva hagiavalduse esitamise hetkeks ei ole kostja nõudele vastanud ega raha tagastanud. Hageja oma 11.08.2011.a. esitatud vastuses kostja vastusele selgitab, et hageja pole üheski telefonikõnes, e-kirjas ega kohtumisel 2010.a. esitanud tingimust, et koduleht ja e-pood peavad olema valmistatud euro vääringus või esitanud nõuet tuleviku suhtes. Hageja leiab, et käesoleva vaidluse puhul on tegemist töövõtulepinguga, millele kohaldub VÕS 36 peatükk. Hageja leiab, et kostja väited hageja töö nõuetele mittevastavuse kohta on valed. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et pangalingid ei töötanud alates 01.01.2011.a. Hageja on seisukohal, et kostja oleks pidanud teda teavitama, et pangalingid lakkavad töötamast alates 01.01.2011.a. Hageja leiab, et tema nagu iga teine mõistlik inimene, ei pidanud teadma, et pangalingid lakkavad töötamast 01.01.2011.a. Kui hageja tellis pangalinkide paigalduse kaks kuud enne aastavajetust, siis on loogiline, et hageja eeldas linkide toimimist ka peale aastavahetust. Käesoleval juhul tellis hageja veebipoe koos pangalinkidega. Hageja arvates ei sobi töö antud juhul otstarbekaks, kuna töö telliti veebipoe pidamiseks ja selle võimalik kasutamise aeg jäi alla kahe kalendrikuu. Kostja on oma vastuses ja kohtumenetlusele eelnenud kirjavahetuses selgitanud, et eurole üleminek oli juba enne töö tellimist teada ning seda, et euroga töötavad pangalingid oleks tulnud tellida uue tööna. Sega oli kostja teadlik juba töö tegemisel, et see ei vasta hageja ootustele, kuid jättis sellest teavitamata. Hageja leiab, et on vale ka kostja väide, et tehniliselt oli kõik kostja poolt tööle pandud. Kui teised pangalingid lakkasid töötamast 01.01.2011.a., siis Krediidipanga pangalink ei hakanud kunagi tööle. Kostja proovis peale 01.01.2011.a. parandada tehtud tööd, kuid see neil ei õnnestunud. Seega on hageja seisukohal, et kostja võttis omaks töö lepingule mittevastavuse ning püüdis seda parandada, kuid tulutult. Hageja on seisukohal, et valed on kostja väited, justkui juhiste puudumisel ei oleks võimalik kindlaks teha töö vastavust lepingutingimustele. Kui töövõtulepingus puudub täpne regulatsioon töö vastavuse kohta, siis tuleb lähtuda VÕS §-st 641, milles sätestatu põhjal on võimalik kindlaks teha, kas töö vastab lepingutingimustele. Samuti leiab hageja, et vale on kostja väide hageja tahteavalduse tõlgendamisest. Isegi juhul kui hageja ei kinnitanud soovi, et pangalingid töötaksid kauem kui 1,5 kuud, siis peaks iga teine mõistlik isik ilmselgelt tõlgendama tahteavaldust tellitava töö kontekstis. Seega tõlgendaks mõistlik töövõtja tahteavaldust vastavalt VÕS § 641 lg 2 p 2, et veebipoe omanik soovib pangalinke, mis töötavad kauem kui 1,5 kuud. Hageja arvates oleks kostja pidanud hagejat teavitama, et tehtud töö ei vasta 1,5 kuu pärast enam hageja oodatud omadustele. Kostja oma vastuse punktis 2.2.4. väidab, et oli valmis tegema ümberseadistused, kuid hageja lükkas pakkumise tagasi. Hageja on seisukohal, et kostja vastuse punktis võtab kostja ka omaks tehtud töö lepingutingimustele mittevastavuse, olles väidetavalt valmis selle kõrvaldama. Hageja leiab, et on vale kostja väide, et hageja lükkas tagasi kostja pakkumise töö parandamiseks. Hageja andis täiendava tähtaja töö lepingutingimustele vastavusse viimiseks, kuid kostja ei saanud sellega hakkama, mistõttu ütles hageja lepingu üles. Hageja on seisukohal, et kostja vastutab töö 2 (5)
lepingutingimustele mittevastavuse eest. Kostjale oli teada enne töö tegemist, et pangalingid lakkavad töötamast01.01.2011.a., kuid jättis hageja sellest teavitamata, lootes sama tööd 1,5 kuu pärast uuesti teha. Sellest tulenevalt on hageja seisukohal, et kostja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. Kostja poolt esitatud vastuse punktis 2.6. väidab kostja, et hageja ei esitanud pretensioone pangalinkide toimimise osas 2010.a. ja sega võib järeldada, et hageja võttis töö vastu ning leping on vastavalt VÕS 76 lg 4 kohaselt täidetud. Hageja on seisukohal, et töö lepingutingimustele mittevastavusest on teatatud tähtaegselt ehk kohe kui hageja mittevastavusest teada sai. Hageja ei nõustu ka väitega töö vastuvõtmise kohta. Hageja selgitab, et IT toote puhul ei tähenda tellija poolt töö kasutama hakkamine automaatselt töö vastuvõtmist. Töö üleandmise ja vastuvõtmise vahele jääb vastavate toodete puhul nende testimise aeg. Kuna antud juhul ei olnud lepingus kokku lepitud testimise aega ja vastuvõtmist, siis peab selleks pidama mõistlikku aega, mis ilmselt ületab 1,5 kuud. Hageja selgitab, et ta on lepingu kostjaga üles öelnud 21.01.2011.a. ning eelnevalt 13.01.2011.a. andnud täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Seega on täidetud VÕS § 116 lg 2 p 5, § 657 lg 1 ja § 655 lg 2 eeldused ning hageja on kehtivalt lepingu üles öelnud. Kostja seisukohad Kostja kirjaliku vastuse kohaselt algas kostja äriline suhe hagejaga telefoni teel 03.06.2010.a. Sellele järgnes kaks nädalat hiljem hagejapoolne kostja kontori külastus Laki tänaval detaili remondi sooviga, mille tulemusena jõuti muuhulgas kokkuleppele hageja e-poe teenuse tellimuse osas kostjalt. Hageja tellis suuliselt pangalinkide paigalduse oma e-poodidesse XXXja XXX, mille kohta 22.10.2010.a. esitas kostja hagejale arve nr 100519 panga lingi paigalduse eest ja 19.11.2010.a. esitas kostja hagejale arve nr 100558 pangalingi paigalduse ja kodulehe arenduse eest. Kuna vastavalt Eesti Vabariigi rahaseadusele oli 2010‐ndal aastal ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eestis kroon, hageja esitas pangalinkide osas ühekordse teenuse tellimuse ega esitanud tingimusi, millele teenus peab oma omadustelt vms vastama ning tulenevalt pangapoolsetest tehnilistest iseärasustest ‐ pank võttis vastu ainult ühese päringu, mis oli tol hetkel Eesti kroon – seadistati pangalingid lähtuvalt eesti kroonist. Kolmandal jaanuaril 2011. aastal pöördus hageja kostja poole nõudega muuta hinnad eurodeks ning 13. jaanuaril 2011. aasta e‐kirjas nõudis hageja kostjalt vea parandamist, omamata taoliseks pöördumiseks õiguslikku alust, kuna hageja ja kostja vahel puudus leping, millest tuleneb mõlemapoolsete õiguste ja kohustuste kestev iseloom, nagu on seda näiteks kestvuslepingud, mida täidetakse pikema aja jooksul ning milles kohustuse täitmises esineb korduvus või perioodilisus. Kostja ei ole hageja lepinguline veebilehtede haldaja, arendaja ega muud analoogset, vaid osutas hagejale teenust vastavalt tellimusele. Neljateistkümnenda jaanuari e‐kirjas nõudis hageja igasuguse koostöö lõpetamist, millele järgnes kella 18.00 paiku hageja telefonikõne kostjale ning võimalikus joobeseisundis nõudis hageja raha tagastamist. Kostja on seisukohal, et hageja jooksvad soovid kodulehe visuaalse väljanägemise osas, on küll hageja poolt kostjale osaliselt esitatud elektrooniliselt läbi ekirjavahetuse, kuid lepingut ei loeta sõlmituks elektroonselt, kui pole täidetud TsÜS § 80 lg 2 p 3 nõuet, mille kohaselt tehing peab olema tehingu teinud isikute poolt elektroonselt allkirjastatud. Sellele tuginedes järeldab kostja, et hageja ja kostja on sõlminud suulise lepingu. Kostja selgitab, et tulenevalt VÕS § 34 kohaselt ei kohaldu hagejale sätted, mis käivad tarbija kohta, kuivõrd hageja on juriidiline isik. Hageja pole kohtule esitanud tõendeid, millele tugineda, tõestamaks, et asi ei vasta lepingutingimustele. Hageja pole üheski telefonikõnes, e-kirjas eha kohtumisel 2010.a. esitanud tingimust, et koduleht ja e-pood peavad olema valmistatud euro vääringus või esitanud seda nõuet tuleviku tingimustes. Lähtuvalt sellest, et 2010. aastal oli ametlikuks maksevahendiks eesti kroon, valmistati koduleht ja e‐pood krooni vääringus, millele hageja pretensioone ei esitanud kuni 2011. aastani. Hageja oli tellitud teenusega rahul, mida tõendab hageja 12. novembri 2010. a. e‐kiri kostja lepingulisele töötajale Jaanus Saarele, kus hageja õnnitleb kostjat, et e‐pood on üleval ja on teadlik, et teenus valmistati krooni vääringus, mida tõestab hageja 12. oktoobri 2010. a. e‐kiri kostjale, kus ta palub kostjat e‐poes pakutavat teenust kajastada kroonides. Kuna tehniliselt oli 3 (5)
kostja poolt kõik tööle pandud, st et e‐pood, pangalingid ja kodulehe tarkvara töötasid, on kostja oma tellimuse hagejale täitnud. Kostja juhib hageja tähelepanu asjaolule, et hageja tellimuse esitajana peab olema teadlik, mida ta ostab või millist teenust ta taotleb, kuid pole andnud tellimuse esitamisel juhiseid ega piiritlenud, millistele tingimustele peab teenus pangalinkide vääringu mõttes vms vastama, sealhulgas millist tegevust ta kostjalt tellimuse täitmisel pangalinkide osas tulevikus ootab. Hageja pole esitanud kohtule ka tõendeid, millele tuginedes võiks järeldada, et asja lepingutingimustele vastamiseks on tellimuse esitamisel seatud hagejapoolseid nõudeid. Kostja leiab, et kostjalt ei saa eeldada, et ta oleks pidanud teadma hageja soove lepingu kestvuse ja pangalinkide jätkusuutlikkuse osas tulevikus, kuna hageja vastavaid nõudmisi ei esitanud. Hageja süüdistab kostjat oma hagis selles, et kostja ei muutnud e‐poes hindasid ümber eurodeks ning pangalingid lakkasid töötama seoses eurole üleminekuga. Kostja arvates on kummaline, et hageja avastas nö lepingutingimustele vastamatuse alles 2011. aastal, tuginedes väitele, et kas kostja ei teadnud, et Eesti läheb üle eurole. Hageja esitas nõudmised alles 2011. aastal ja mitte 2010. aastal, kui kostja esitas hagejale pangalinkide tellimuse, tegemata seejuures ise ettevalmistusi üleminekuks kroonilt eurole, nagu tegid seda ülejäänud Eesti Vabariigi territooriumil asuvad ettevõtted. Pangalinkide ümberseadistamise teise vääringusse oleks pidanud hageja kostjalt tellima uue tööna. Hageja ja kostja vahel puudus kestva iseloomuga leping ning hageja uut tööd ei tellinud. Kostja on pakkunud hagejale, et teeb tasuta ümberseadistused, kuid hageja on antud pakkumise tagasi lükanud hetk enne ümberseadistamise lõpetamist. Kostja leiab, et kui pooled asja omadustes kokku leppinud ei ole, ei vasta asi VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi lepingutingimustele siis, kui asi ei sobi selleks otstarbeks, milleks ostja asja vajas. Tuginedes eespool põhjendatule, leiab kostja, et asi oli tavapäraseks otstarbeks sobilik ja vastas tingimustele, mis olid vajalikud selleks otstarbeks. Hageja väited asja mittevastavusele lepingutingimuste osas on tõendamata. Kostja leiab, et iga ettevõte, mille asukohaks on Eesti Vabariigi territoorium ja mis on asutatud Eesti vabariigi seaduse alusel, on võtnud endale kohustuse kanda kõiki ettevõtlustegevusega seotud riske, mis tulenevad ettevõtjaks olemise iseärasustest või Eesti Vabariigi seadusandluse ja poliitilist e otsuste muudatustest. 7. detsembri 2010. a e‐kirjas teavitab kostja hagejat, et krediidipanga moodul on lisatud ning ainuke, mis mooduli töötamiseks puudu, on panga andmed. Kui krediidipank on edastanud hagejale kliendi ID, privaatse võtme, avaliku võtme ning parooli, saab kostja vastava pangalingi kohe tööle panna. Samas e‐ kirjas juhib kostja hageja tähelepanu asjaolule, et “reaalselt soovitaks asju, milles pole eriti kindel, mitte torkida, kuna läbi selle võib lakata koduleht töötamast”. Kostja on teinud omalt poolt kõik võimaliku krediidipanga pangalingi tööle panemiseks, kuid ta ei vastuta hageja tegevuse või tegevusetuse eest antud asjas. Hageja ei esitanud 2010. aastal pangalinkide toimimise osas pretensioone, millest võib järeldada, et ta võttis töö vastu ning leping on kohaselt täidetud. Kostja leiab, et hageja ei ole menetluses esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja on rikkunud lepingut. Käesoleval juhul on haginõue tõendamata, mistõttu võib kostja jääda üldsõnalise hagi tõendamatuse vastuväite juurde.
Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja sõlmisid oktoobris 2010 töövõtulepingu, mille kohaselt kostja kohustus paigaldama hageja e-poodide kodulehtedele pangalingid 5 panga jaoks. Hageja tasus kostjale tööde eest arved summas 3362,40 krooni ja 2880 krooni e 398 eurot. 4 toimivat pangalinki lõpetasid töötamise 01.01.2011. 03.01.2011 esitas hageja nõude muuta kodulehel hinnad eurodeks ning seada töökorda pangalingid. Hageja nõuab kostjalt lepingu alusel tasutud 398 euro tagastamist. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on töövõtulepingut rikkunud. VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha 4 (5)
saamisest alates. VÕS § 116 lg 1 lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).Vastavalt VÕS § 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 642 lg 1 töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Eelnevast tuleneb, et tellijal on õigus lepingust taganeda, kui töövõtja rikub lepingut oluliselt ning töö mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal s o selline, mis eelduslikult tuleneb töövõtjast. Mittevastavus seisneb töö kõrvalekaldumises lepingus kokku lepitust. Kui lepingus töö omandustes täpset kokkulepet ei sisaldu, tuleb VÕS § 77 lg 2 kohaselt lähtuda keskmisest turul valitsevast kvaliteedist. Sisuliselt vaidlevad pooled selle üle, kas arvestades seda, et lepingu sõlmimise ajal oli teada eurovaluutale üleminek alates 01.01.2011, võis hageja pangalinkide paigaldust tellides arvestada sellega, et kostja kindlustab pangalinkide töö ka pärast uue valuuta kasutuselevõttu. Kohus leiab, et lähtudes turul valitseva keskmise kvaliteedi standardist ning sellest, kuidas mõistlik turuosaline sellest aru saama peaks, ei saa iseenesest eeldada seda, et töövõtja oleks pidanud kindlustama pangalinkide toimivuse ka pärast uue valuuta kasutuselevõttu. Pangalinkide toimivus sõltub ka panga kasutatavast tarkvarast, mistõttu ei ole õige seda äririski asetada töövõtjale. Seega ei saa hageja mittevastavuse esinemisel tugineda üksnes asjaolule, et uue valuutaga lõpetasid pangalingid töötamise, vaid peab tõendama asjaolu, et keskmise kvaliteediga pangalink oleks sellises olukorras säilitanud toimimise ja et kostja paigaldatud link ei toiminud kostja süü tõttu. Hageja ei ole tõendanud seda, et kostja link erineks millegi poolest turul leiduvast keskmisest kvaliteedist, seega ei ole hageja tõendanud mittevastavuse olemasolu. Iseenesest ei saa sellises olukorras välistada kahjunõuet VÕS § 14 alusel, kui seetõttu, et pooled ei arutanud läbi eurole ülemineku tagajärgi kodulehe jaoks, oleks tellija saanud adekvaatse informatsiooni olemasolul sobivama toote mujalt või ei oleks mõistlikult tegutsedes sarnast tööd tellinud. Selliseid asjaolusid aga esitatud ei ole. Kohus märgib, et puuduvad tõendid selle kohta, et poolte vahel oli kokkulepe hindade muutmises eurodeks. Poolte kirjavahetusest nähtub, et Krediidipanga lingi toimimiseks vajalikud tegevused viis kostja lõpule, esitas hagejale lingi tööle panekuks vajaliku informatsiooni ning edasine jäi selle taha, et hagejal puudusid vajalikud lähteandmed. Kuna hageja vaatamata sellele arved tasus, loeb kohus, et pooled leppisid kokku töö üleandmises sellisel kujul ning, et kui hageja oleks saanud lähteandmed enne aasta lõppu, oleks ta saanud lingi ise käivitada. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse hageja kahjuks, seega jäävad menetluskulud hageja kanda.
Peeter Pällin Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.