Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 31.10.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number: 2-11-3418/9
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 31.10.2011
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1004

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

OSAÜHING POLYTRADE10260535(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Mare Merimaa, Tiit Kollom

Määruse tegemise aeg ja koht

31.10.2011, Tallinn

Tsiviilasja number

2-11-3418

Tsiviilasi

OSAÜHING POLYTRADE hagi Aakron Eesti OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend

398,80 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OSAÜHING POLYTRADE apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja OSAÜHING POLYTRADE (registrikood 10260535, asukoht Laki 15, Tallinn), esindaja vandeadvokaat Armand Reinmaa;

Harju Maakohtu 20.09.2011 otsus

Kostja Aakron Eesti OÜ (registrikood 11447388, asukoht Laki 11E, Tallinn), esindaja Keiu Roosimägi.

RESOLUTSIOON:

1.Keelduda OSAÜHING POLYTRADE apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist apellandile.

2.Toimetada käesolev kohtumäärus apellandile kätte ja edastada vastustajale.

3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

2.20.09.2011 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus menetles tsiviilasja lihtmenetluses. Kohus tuvastas, et pooled sõlmisid oktoobris 2010.a töövõtulepingu, mille kohaselt kostja kohustus paigaldama hageja e-poodide kodulehtedele pangalingid 5 panga jaoks. Hageja tasus kostjale tööde eest arved summas 3362,40 krooni ja 2880 krooni ehk kokku 398,80 eurot. 01.01.2011 lõpetasid 4 toimivat pangalinki töötamise. 03.01.2011 esitas hageja nõude muuta kodulehel hinnad eurodeks ning seada töökorda pangalingid. Hageja nõuab kostjalt lepingu alusel tasutu tagastamist. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on töövõtulepingut rikkunud. VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. VÕS § 116 lg 1järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub üks isik (töövõtja) töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Vastavalt VÕS § 642 lg-le 1 vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Eelnevast tuleneb, et tellijal on õigus lepingust taganeda, kui töövõtja rikub lepingut oluliselt ning töö mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal, s.o selline, mis eelduslikult tuleneb töövõtjast. Mittevastavus seisneb töö kõrvalekaldumises lepingus kokku lepitust. Kui lepingus töö omadustes täpset kokkulepet ei sisaldu, tuleb VÕS § 77 lg 2 kohaselt lähtuda keskmisest turul valitsevast kvaliteedist. Sisuliselt vaidlevad pooled selle üle, kas arvestades seda, et lepingu sõlmimise ajal oli teada eurovaluutale üleminek alates 01.01.2011, võis hageja pangalinkide paigaldust tellides arvestada sellega, et kostja kindlustab pangalinkide töö ka pärast uue valuuta kasutuselevõttu. Kohus asus seisukohale, et lähtudes turul valitseva keskmise kvaliteedi standardist ning sellest, kuidas peaks mõistlik turuosaline sellest aru saama, ei saa iseenesest eeldada seda, et töövõtja oleks pidanud kindlustama pangalinkide toimimise ka pärast uue valuuta kasutuselevõttu. Pangalinkide toimivus sõltub ka panga kasutatavast tarkvarast, mistõttu ei ole õige seda äririski asetada töövõtjale. Seega ei saa hageja mittevastavuse esinemisel tugineda üksnes asjaolule, et uue valuutaga lõpetasid pangalingid töötamise, vaid peab tõendama asjaolu, et keskmise kvaliteediga pangalink oleks sellises olukorras säilitanud toimimise ja et kostja paigaldatud link ei toiminud kostja süü tõttu. Hageja ei ole tõendanud seda, et kostja link erineks millegi poolest turul leiduvast keskmisest kvaliteedist, seega ei ole hageja tõendanud mittevastavuse olemasolu. Iseenesest ei saa sellises olukorras välistada kahjunõuet VÕS § 14 alusel, kui seetõttu, et pooled ei arutanud läbi eurole ülemineku tagajärgi kodulehe jaoks, oleks tellija saanud adekvaatse informatsiooni olemasolul sobivama toote mujalt või ei oleks mõistlikult tegutsedes sarnast tööd tellinud. Selliseid asjaolusid aga esitatud ei ole. Puuduvad tõendid selle kohta, et poolte vahel oli kokkulepe hindade muutmises eurodeks. Poolte kirjavahetusest nähtub, et Krediidipanga lingi toimimiseks vajalikud tegevused viis kostja lõpule, esitas hagejale lingi töölepanekuks vajaliku informatsiooni ning edasine jäi selle taha, et hagejal puudusid vajalikud lähteandmed. Kuna hageja vaatamata sellele arved tasus, luges kohus, et pooled leppisid kokku töö üleandmises sellisel kujul ning, et kui hageja oleks saanud lähteandmed enne aasta lõppu, oleks ta saanud lingi ise käivitada. Tulenevalt eeltoodust jättis kohus hagi rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse hageja kahjuks, seega jäävad menetluskulud hageja kanda.