Viimane kohtuistung 31.05.2011 / kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagiavaldus rahuldamata.
Menetluskulude kindlaksmääramine Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (20.09.2011). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2-10-8474 Hagiavalduse asjaolud, hageja nõue ja tõendid
1.OÜ S(edaspidi hageja) poolt 19.02.2010 Harju Maakohtusse esitatud hagiavalduse kohaselt toimus Tallinnas 29.12.2008.a. Tähe ja Sihi tänavate ristmikul liiklusõnnetus, mille põhjustas MA(edaspidi kostja), kes juhtis sõiduautot Volkswagen Polo Cross, registreerimismärgiga XXX. Liiklusõnnetuses sai kahjustada hagejale kuuluv sõiduauto Audi A6, registreerimismärgiga XXX. Hageja rentis PVOÜ-lt sõiduauto Mazda 6 ajavahemikuks, mil hagejale kuuluv ja liiklusõnnetuses kahjustada saanud sõiduk viibis remondis. 20.01.2009.a väljastati PVOÜ poolt hagejale arve autorendi eest summas 10 000 krooni. 02.11.2009.a esitas hagejale kuuluva sõiduki kasutaja ALP kostjale nõude 10 000 krooni tasumise kohta, kuid kostja nõuet ei rahuldanud. Vastavalt IPC otsusele on liikluskahju tekitanud kostja, kes rikkus liikluseeskirja § 159. Kuivõrd kostja põhjustas liiklus-õnnetuse, on kostja süüdi hagejale kahju tekitamises. Liiklusõnnetuse tagajärjel puudus hagejal sõiduki kasutamise võimalus. Sõidukit vajas hageja oma majandustegevuses. Liiklusõnnetuse eelse olukorra taastamiseks pidi hageja rentima sõiduauto. Liiklusõnnetuse põhjustamisega tekitas kostja hagejale kahju summas 10 000 krooni. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda (tl 1-3).
2.Hageja 07.05.2010 vastuse kohaselt kostja seisukohtadele hagi suhtes on väär kostja väide, et hagejapoolne asjaajamine antud asjas ei ole toimunud heade tavade järgi. Väär on väide, et hageja võttis kostjaga ühendust alles 02.11.2009. Samuti on väär kostja väide, et autorenti PVOÜ-lt tegelikult ei toimunud ja et arve blankett on hageja poolt ise tehtud. Hagejal ei olnud kohustust teavitada kostjat vajadusest rentida auto ajaks, mil hageja auto oli teeninduses (tl 27-29).
3.Hageja 02.09.2011 vastuse kohaselt on majandusaasta aruande kohaselt hageja põhitegevuseks reklaamkampaaniate kavandamine ning nende läbiviimine ja reklaamrajatiste ning paikade kujundamine Eesti Vabariigis. Oma põhitegevusalal tegutsemiseks on hagejal vajalik kasutada sõiduautot, kuna reklaamkampaaniad toimuvad erinevates Eesti Vabariigi linnades. Seega tõendavad majandusaasta aruanded, et sõiduki kasutamine oli hagejale vajalik hageja majandustegevuses. Hageja sõiduk Audi A6 viibis remondis RAEOÜ ́s asendussõiduki rentimise ajal 29.12.2008 kuni 26.02.2009. Sõiduki kasutamise kokkuleppe kohaselt andis hageja sõiduki töösõitudeks kasutamiseks ALPile (tl 159-161).
4.Hageja esitas omapoolsete tõenditena PVOÜ arve 20.01.2009 nr 104 hagejale; IPC AS juhtumi liikluskahjuks tunnistamise ja kahju hüvitamise otsuse 21.01.2009 XXX, hageja esindaja v.adv. A.Reinmaa nõude kostjale 02.11.2009 (tl 4-8), ALP ettepaneku kostjale kahju kohtuväliseks hüvitamiseks koos postikviitungiga 07.03.2009 (tl 31-33); OÜ PV sõlmitud rendilepingu (tl 39), AS IEK 23.01.2009, RAE õiendi 20.03.2011, OÜ EAT eelkalkulatsiooni 06.01.2009, sõiduauto kasutamise kokkuleppe 01.08.2008 (tl 109-113).
Kostja vastuväited ja tõendid
5.Kostja oma 16.04.2010 vastuses hageja nõuet ei tunnistanud. Kostja leidis, et hageja ei ole käitunud heade tavade kohaselt, kuna võttis temaga ühendust alles 02.11.2009.a, kuigi avarii toimus 29.12.2008.a. Kostja leidis, et hageja esitatud tõendid ei tõenda hageja nõuet. Hageja esitatud autorendi arvel puudub auto rentimise aeg ja registreerimisnumber, puuduvad allkirjad. Arve blanketil on aadress vigane. Kostja märkis, et kui hageja oleks kostjat teavitanud, et tal on vaja autot rentida, oleks kostja andnud hagejale kasutamiseks sõidukorras isikliku auto Audi A4, väljalaskeaastaga 2001. Kostja nõudis hagejalt hageja nõuet tõendavate dokumentide väljanõudmist (tl 20-21).
2-10-8474
6.Vastusena hageja poolt esitatud täiendavatele tõenditele ning seisukohtadele märkis kostja oma 11.06.2010.a vastuses, et hageja nõue on tõendamata. Kostja leidis, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et PVOÜ kuulus rendilepingus viidatud sõiduk. Hageja ei ole kostja hinnangul esitanud dokumente selle kohta, mis tõendavad selle kasutamist hageja poolt. Kostja leidis, et arve tasumist tuleks hagejal tõendada raamatupidamise dokumentidega. Samuti pidas kostja ebaõigeks, et nõudekirja esitas talle ALP, mitte hageja. Kostja pidas kummaliseks, et arve sõiduauto rentimise kohta esitati PVOÜ poolt 20.01.2009.a kogu summale 10 000 krooni, kuid rendilepingu kohaselt kasutas hageja autot ajavahemikul 05.01.2009 kuni 26.02.2009. Kostja leidis, et on mõistetamatu, kuidas sai rendileandja ette teada rendi summat, kui lepingus oli märgitud päevatariif. Samuti märkis kostja, et rendilepingus puudus sõiduki spidomeetri näit rendi alguses ja lõpus. Kostja leidis, et hageja poolt esitatud tõendid ei ole usaldusväärsed. Kostja palus hagiavaldust mitte rahuldada ja jätta menetluskulud hageja kanda (tl 43).
7.Kostja 31.08.2011 seisukoha kohaselt hageja ja ALP vahel sõlmitud sõiduauto kasutamise kokkuleppe ühestki punktist ei tulene, et poolte vahel eksisteeriks mingi töösuhe, mille alusel kasutaja ametiautot vajab. Hageja majandusaasta aruannete kohaselt vähemalt aastatel 2008 ja 2009 ei ole ettevõttes töötanud ega tööle võetud ühtegi töötajat, ettevõte ei ole tasunud töötuskindlustusmakseid vms, mida tasutakse töötasude arvestamisel, ei ole tasustatud juhatuse liikme tegevust, hageja tegevus on reklaamialane tegevus. Kostja on seisukohal, et hageja ja ALP vahel puudus töösuhe ning kokkuleppes kirjeldatud ametisõidud ei saanud kuidagi olla seotud hageja majandus-ja kutsetegevusega. Seega ei olnud sõiduk vajalik hageja majandus-ja kutsetegevuseks ja hagejal ei saanud tekkida kahju. Kostja poolt esitatud rendilepingusse on märgitud rendihinnaks 188,67 krooni päev, kasutuspäevi 53 ning kogusummaks 10000 krooni. Kostja hinnangul ei ole mõistlik ümmardada summat 2,5 tuhande krooni võrra suuremaks. Hageja esitatud tõendi kohaselt on tasutud asendusauto eest 20-l jaanuaril 2009 sularahas. Jääb selgusetuks, miks arve autorendi eest on väljastatud ja tasutud 20.jaanuril, kuigi rendilepingul märgitud linnuke tähistab samase summa tasumist juba lepingu sõlmimisel. Ka tasumine 20.jaanuaril kinnitab, et hageja oli teadlik rendilepingu lõpetamisest 26.veebruaril, mis arvestades autoremonti, sh varuosade saabumist jms, on ebareaalne; samuti on hageja rendilepingut 05.01.2009 sõlmides teadnud, et tagastab auto 26.veebruaril 2009; äriregistri teabesüsteemi väljavõtte kohaselt rendileandja PVOÜ- tulud 2009 puudusid.
8.Kostja esitas omapoolsete tõenditena OÜ PV registrikaardi väljatrüki 15.04.2010, Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonna õiendi 02.03.2009 (tl 22-23), hageja 2008 ja 2009 majandusaasta aruanded, hageja põhikirja ja PVOÜ äriregistri päringu majandusaasta aruannete kohta (tl 120-157).
Kohtuotsuse põhjendused
9.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele.
10.TsMS § 230 lg 1 näeb ette, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Poolte poolt vaidlustamata ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud:
1.01.08.2008 sõlmisid hageja, juhatuse liikme IS isikus, ja ALP tähtajatu sõiduauto kasutamise lepingu hagejale kuuluva sõiduauto Audi A6 reg nr XXX kasutamiseks ALP (kasutaja) poolt ametisõitudeks ja erasõitudeks (tl 112-113);
2.29.12.2008 toimus Tallinnas Tähe ja Sihi tänavate ristmikul kostja süül liiklusõnnetus, mille käigus kostja juhitud sõiduk Volkswagen Polo Cross, registreerimismärgiga XXX, kahjustas hageja sõiduautot Audi A6 reg.m. XXX;
2-10-8474
3.ICI AS 21.01.2009 „Juhtumi liikluskahjuks tunnistamise ja kahju hüvitamise otsusega XXX“ tunnistati hageja sõidukile Audi A6, reg. nr XXX tekitatud kahju liikluskindlustuse seaduse (LKS) § 26 lg 2 mõistes liikluskahjuks ja liikluskahju põhjustajaks loeti MA, kes rikkus liikluseeskirja § 159. Sõiduki taastamiseks väljastati EATOÜ garantiikiri summale 239237 krooni (tl 5-6);
4.Garantiikirjaga 23.01.2009 nr XXX garanteeris AS IEK sõiduki Audi A6 reg.märk XXX remondimaksumuse tasumise vastavalt EATOÜ eelarvele summas kuni 231195 krooni (tl 109);
5.Hageja sõiduauto Audi A6 reg nr XXX toodi RAEOÜ-sse 29.12.2008, kus koostati 06.01.2009 kalkulatsioon sõiduki taastamiseks summas 231195 krooni, IK garantiikiri saabus 23.01.2009 peale mida telliti varuosad ja alustati remontöödega. Sõiduk sai valmis 26.02.2009 (tl 110-111);
6.Lõuna Politseiosakonna õiendi kohaselt oli 13.02.2009 politseis registreeritud kostja avaldus temalt 10000 krooni nõudmise kohta (tl 23);
7.ALP pöördus 07.03.2009 kostja poole ettepanekuga kahju kohtuväliseks hüvitamiseks summas 10000 krooni (tl 31-32);
8.Vandeadvokaat AR esitas 02.11.2009 ALP esindajana kostja vastu nõude 10000 krooni maksmise kohta (tl 7-8);
9.Hageja 2008.a. ja 2009a. majandusaasta aruannete kohaselt on hageja peamiseks tegevusalaks reklaamkampaaniate kavandamine ning nende läbiviimine ja reklaamrajatiste ning paikade kujundamine Eesti Vabariigis. Töötajaid tööle ei ole võetud. Tegevjuhina tegutseb juhatuse liige, kellele selle töö eest töötasu ei ole makstud. (tl 124-156);
11.Hageja tugineb oma nõudes kostjalt 10000 krooni väljamõistmiseks lisaks võlaõigusseaduse (VÕS) §§ 1043 ja 1045 lg 1 p 5 ja 7 ka VÕS § 132 lõikele 4, mis näeb ette, et kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul.
12.Hageja nõudega seonduvalt on kostja vaidlustanud hageja väited ja esitatud tõendeid selle kohta, et hageja on rentinud tema sõiduki Audi A6 remondi ajaks asendussõiduki Mazda 6 OÜ-lt PV, et hageja on tasunud OÜ PV asendussõiduki rentimise eest 10000 krooni ja et hageja auto kasutajal ALP oleks olnud hagejaga töösuhe, mille tõttu oleks sõiduk Audi A6 olnud hagejale majandustegevuseks vajalik.
13.Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud 20.01.2009 kuupäevaga dateeritud PVOÜ arve nr 104 hagejale selgitusega Autorent Mazda 6 üks (1) kuu hinnaga 10000. Arve tasutud sularahas 20.01.2009 (tl 4, 42), samuti hageja / PAL isikus ja OÜ PV vahel sõlmitud rendilepingu ajavahemikuks 05.01.2009 –26.02.2009 sõiduki Mazda 6, reg.nr XXX rentimiseks (tl 39), lisaks on hageja viidanud hageja majandusaasta aruannetele 2008-2009, mille kohaselt on hagejal vajalik kasutada sõiduautot oma majandustegevusse kuuluvate reklaamikampaaniate läbiviimiseks Eesti Vabariigis.
14.Kohus, hinnates eelnimetatud tõendeid, asub seisukohale, et hageja poolt esitatud tõendite usaldusväärsus asjaolude kohta, et nimelt hageja on rentinud ajavahemikuks 05.01.2009 kuni 26.02.2009 OÜ-lt PV asendussõiduki Mazda 6 ja on tasunud selle eest sularahas 10000 krooni, on küsitav. Hageja / PAL ja OÜ PV vahel sõlmitud rendilepingu kohaselt renditi sõiduk Mazda 6 ajavahemikuks 05.01.2009 kuni 26.02.2009, so 53 päevaks tariifiga 188,67 EEK kogusummaga 10000 krooni. Rendilepingust ei nähtu otseselt selle sõlmimise kuupäev. Juhul kui lugeda lepingu sõlmimise kuupäevaks 05.01.2009 ning lõpetamise kuupäevaks 26.02.2009, siis on kohtu hinnangul küsitav, miks hagejale esitatud arve autorendi kohta ei ole koostatud mitte 26.02.2009 lepingu lõppemise päeval, vaid on koostatud 20.01.2009, mil lepingu algusest oli möödunud 15
2-10-8474 päeva ja lõpuni jäi enam kui kuu, samuti on arve kohaselt renditasu arvestuse aluseks mitte rendilepingus sätestatud päevatariif 188,67 EEK, vaid kuutariif hinnaga 10000 (krooni?) kuu. Esitatud arvest jääb arusaamatuks, millise ajavahemiku kohta arve esitati ja kas see oli üldse seotud hageja nimel sõlmitud rendilepinguga. Arve koostamine 20.10.2009 kuupäevaga tundub ebaloogiline ka seetõttu, et RAEOÜ õiendi kohaselt telliti sõiduki Audi A6 varuosad ja alustati remonttöödega alles peale 23.01.2009, seega 20.01.2009 kuupäeval ei olnud kuidagi võimalik hinnata, kaua auto remont tegelikult aega võtab, samuti ei olnud selleks ajaks möödunud kuu aega rendi algusest. Kuigi kohus ei vaidlusta asjaolu, et sõiduki Audi A6 remondi ajaks võis selle kasutajal olla vajadus asendussõiduki järele, kohus eeltoodu alusel kahtleb, kas arve nr 104 oli tegelikult esitatud hagejale ja kas hageja kandis arves näidatud kulusid. Asjaolule, et tegemist oli hageja nimele adresseeritud fiktiivse arvega ja tegelike kulude kandjaks (juhul kui neid summas 10000 krooni üldse kanti) ei olnud mitte hageja, vaid auto kasutaja ALP, viitab asjaolu, et justnimelt viimane nõudis 07.03.2009 nii isiklikult kui 02.11.2009 advokaadi vahendusel kostjalt 10000 krooni tasumist. Advokaadi nõudekirjas on märgitud, et sõiduki omanikuga OÜ S sõlmitud kokkuleppe kohaselt oli sõidukiga seotud kulutuste kandmise kohustus ALP l. Liiklusõnnetuse tagajärjel puudus ALP sõiduki kasutamise võimalus, mida ta vajas oma tööülesannete täitmiseks ja igapäevaste erasõitude tegemiseks. Et taastada olukord, kus ALP oli enne liiklusõnnetust, rentis ALP OÜ PV sõiduki Mazda 6 ja OÜ PV esitas sõiduki Mazda 6 kasutamise eest arve summas 10000 krooni ( tl 7-8). Kohus märgib täiendavalt, et nõustub arve nr 104 kui tõendi puudulikus usaldusväärsuses kostja tähelepanekutega ka selles suhtes, et arvel on arve esitaja aadress märgitud vigaselt (Viisi vald), puuduvad koostaja ja arve sularahas tasuja nimed ning et arve koostaja pole esitanud äriregistrile ühtegi majandus-aasta aruannet.
15.Samuti on põhjendatud kohtu hinnangul kostja vastuväide sõiduki Audi A6 kasutaja ALP ja hageja vahel perioodil 29.12.2008 kuni 26.02.2009 sellise töö- või sarnase suhte puudumise kohta, mille alusel kasutaja oleks vajanud sõidukit nimelt hageja majandustegevuseks. Hageja poolt esitatud 01.08.2008 sõiduauto kasutamise kokkuleppe kohaselt lubatakse kasutajal küll kasutada sõiduautot ametisõitudeks, kuid sealt ei tulene, et sõiduauto oli kasutusel hageja ametisõitudeks. Hageja 2008-2009 majandusaasta aruannete kohaselt ei ole ettevõttes olnud ühtegi töötajat. Hageja väide, et sõiduauto vajalikkus hagejale tuleneb ainuüksi hageja majandustegevuse üldiseloomust, mis eeldab Eesti Vabariigis ringisõitmist, ei ole kohtu hinnangul arvessevõetav, kuna hageja pidas võimalikuks sõiduki lepingu alusel kolmanda isiku kasutusse anda.
16.Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja ei ole oma nõuete aluseks olevaid asjaolusid usaldusväärselt tõendanud ja hagi rahuldamisele ei kuulu.
Menetluskulud
17.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.