Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

1(5)

Tsiviilasi nr: 2-10-8474 Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Osaühing Some (hageja) esitas 19.02.2010 Harju Maakohtule hagi, milles palus Marit Ainsaarelt (kostja) välja mõista kahju hüvitamiseks 10 000 krooni. Hagiavalduse kohaselt põhjustas kostja liiklusõnnetuse, milles sai kahjustada hagejale kuuluv sõiduauto Audi A6. Liiklusõnnetuse tagajärjel puudus hagejal sõiduki kasutamise võimalus, kuid hageja vajas sõidukit majandustegevuses. Hageja rentis OÜ-lt Panter Vara rendilepingu alusel sõiduauto Mazda 6 perioodiks, mil hageja sõiduauto oli remondis. 20.01.2009 esitas OÜ Panter Vara arve autorendi eest summas 10 000 krooni. Arve on tasutud. Liiklusõnnetuse põhjustamisega tekitas kostja hagejale kahju summas 10 000 krooni. Hageja on püüdnud lahendada vaidlust kostjaga kohtuväliselt. 02.11.2009 esitas hagejale kuuluva sõiduki kasutaja A-L. P. kostjale nõude 10 000 krooni tasumise kohta, kuid kostja nõuet ei rahuldanud. Kostja vastuväited Kostja ei tunnistanud hagi ja leidis, et hageja ei ole käitunud heade tavade kohaselt, kuna hageja võttis kostjaga ühendust alles 02.11.2009, kuigi avarii toimus 29.12.2008. Kostja arvates on ebaõige, et nõudekirja esitas talle A-L. P., mitte hageja. Hageja esitatud autorendi arvel puudub auto rentimise aeg ja registreerimisnumber, puuduvad allkirjad. Arve blanketil on aadress vigane. Hageja ei tõendanud, et rendilepingus viidatud sõiduk kuulus Panter Vara OÜ-le ja et hageja on seda sõidukit kasutanud. Rendilepingus puuduvad sõiduki spidomeetri näit rendi alguses ja lõpus. Rendilepingu kohaselt kasutas hageja autot ajavahemikul 05.01.2009 kuni 26.02.2009, kuid arve on esitatud juba 20.01.2009. On selgusetu, kuidas sai rendileandja ette teada rendi summat, kui lepingus oli märgitud päevatariif. Kui hageja oleks kostjat teavitanud, et tal on vaja autot rentida, oleks kostja andnud hagejale kasutamiseks sõidukorras isikliku auto Audi A4. Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus jättis 21.06.2010 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus leidis, et hageja ei ole oma nõuet piisavalt tõendanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 132 lg 4 sõnastusest nähtub, et võlausaldaja saab võlgnikult nõuda samaväärse asja kasutamise kulusid üksnes siis, kui kahjustatud asi oli talle vajalik või kasulik, eelkõige tema majandusvõi kutsetegevuses ning üksnes kasutatud asja parandamise aja jooksul. Hageja väited, et ta vajas sõidukit oma majandustegevuses ja ta rentis teise sõiduki ajaks, mil kahjustada saanud sõiduk oli remondis, on jäänud paljasõnaliseks. Hageja on tõendanud üksnes arve saamist ja tasumist OÜ-le Panter Vara (toimik lk 4 ja 42) ning rendilepingu sõlmimist OÜ-ga Panter Vara (toimik lk 39). Nimetatud tõendid ei tõenda aga seda, et hagejal oli asendussõidukit oma majandustegevuses vaja ning ta rentis asendussõiduki nimelt kahjustatud sõiduki remondi ajaks. Esitatud arve ja leping ei tõenda reaalselt asendussõiduki kasutamist hageja poolt. Hageja ei ole tõendanud, kellele kuulus asendussõidukina renditud Mazda 6, millisel ajal seda reaalselt kasutati ning millisel eesmärgil. Seega ei kuulu hageja nõue rahuldamisele VÕS § 132 lg 4 alusel. Hageja ei ole tõendanud ega selgitanud, milline võiks olla põhjuslik seos hagejal väidetavalt tekkinud kahju ja kostja poolt toime pandud õiguserikkumise vahel. Seega ei saa kohus käesolevas asjas kaaluda, kas hageja kahju hüvitamise nõue kostja vastu võiks olla põhjendatud mõnel muul võlaõigusseaduses sätestatud alusel. Kohus luges põhjendatuks kostja väite, et tal oleks olnud võimalik väidetava kahju tekkimist ära hoida, kui hageja oleks talle teatanud vajadusest kasutada mõnda sõidukit. VÕS § 139 lg 1 näeb ette, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu

2(5)

Tsiviilasi nr: 2-10-8474 tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 139 lg 2 näeb ette, et § 139 lg-s 1 toodut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Kohus leidis, et isegi juhul, kui käesolevas asjas oleks tõendatud hageja vajadus kasutada sõidukit oma majandustegevuses ning asendussõiduki kasutamine kahjustatud sõiduki remondi ajal, ei pöördunud hageja mõistliku isikuna enne väidetava rendilepingu sõlmimist kostja poole. Juhul kui hageja oleks seda teinud, oleks võimalik kahju olnud täielikult välditav, kuna kostja oleks saanud hageja kasutusse anda töökorras sõiduki. Apellatsioonkaebus Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja ei nõustu kohtuga, et nõue ei ole piisavalt tõendatud. Hageja lisas hagiavaldusele OÜ Panter Vara poolt esitatud arve, If P & C Insurance AS otsuse. Kohtu nõudel esitas hageja 31.05.2010 täiendavalt rendilepingu ning arve koos kinnitusega arve tasumise kohta. Juhul kui hageja ei oleks reaalselt asendussõidukit kasutanud, ei oleks ta sõlminud rendilepingut ning OÜ Panter Vara ei oleks saanud esitada ka arvet asendussõiduki kasutamise eest. Liiklusõnnetus toimus 29.12.2008 ja alates nimetatud kuupäevast ei olnud hagejal võimalik talle kuuluvat sõidukit kasutada, kuivõrd tegemist oli aastavahetuse ajaga ei rentinud hageja pühade ajal uut sõidukit, vaid sõlmis sõiduki rendilepingu 05.01.2009. Sõiduk oli remondis kuni 26.02.2009. Seega rentis hageja sõiduki ajaks, mil temale kuuluv sõiduk viibis remondis. Kui juriidilisele isikule kuulub sõiduk või kui juriidiline isik kasutab sõidukit, on ilmne, et juriidiline isik vajab seda oma majandustegevuses. VÕS § 132 lg 4 tulenevalt ei olnud hagejal kohustus tõendada, et kahjustatud sõiduk oli hagejale vajalik majandustegevuses. Seaduse kohaselt võis olla see ka hagejale kasulik. Hagejale oli sõiduk tema majandustegevuses kasulik, sest sõiduk lihtsustas hageja majandustegevust ja asjaajamist. Kohus ei ole täpsustanud, milliseid tõendeid oleks hageja pidanud esitama, tõendamaks, et hageja vajas sõidukit oma majandustegevuses. Asendussõidukina kasutatud Mazda 6 kuuluvus ei omanud asja lahendamisel tähendust. Rendilepingu kohaselt sai hageja sõiduki Mazda 6 oma valdusesse 05.01.2009 kell 09:00 ning hageja tagastas sõiduki OÜ-le Panter Vara 26.02.2009 kell 10:00. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tal oli liiklusõnnetuse toimumise ajal võimalik anda hageja kasutuse samaväärne sõiduk. Hagejal ei olnud kohustust enne asendussõiduki rentimist pöörduda kostja poole, et teada saada, kas tal on võimalik anda hageja kasutusse samaväärne sõiduk. Käesolevas asjas ei kuulu kohaldamisele VÕS § 139. Vastustaja seisukoht Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata uueks arutamiseks maakohtule alates eelmenetluse staadiumist (TsMS § 657 lg 1 p 3). TsMS § 656 lg 2 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus on rikkunud

3(5)

Tsiviilasi nr: 2-10-8474 menetlusnorme ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. TsMS § 637 lg 21 võetakse sellisel juhul apellatsioonkaebus menetlusse hoolimata maakohtu poolt loa andmata jätmisest otsusele edasi kaevata. Ringkonnakohtu hinnangul viis maakohus asjas läbi puuduliku eelmenetluse, mis tõi kaasa ebaõige lahendi tegemise. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s 392. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ning poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja tõendite lubatavust selgitama. Maakohus kohaldas õigesti materiaalõiguse normi, kui leidis, et VÕS § 132 lg 4 kohaldamiseks peab hageja tõendama, et asi oli talle vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuses. Samuti pidi hageja tõendama asjaolu, millal oli kasutatud asi paranduses. Vajalikkust ja/või kasulikkust majandustegevuses ja selle kasutamist asja paranduses oleku ajal ei pea eeldama asjaolust, et hageja sõiduki rentis ja millistel kuupäevadel ta seda tegi. Kohus leidis õigesti, et esitatud tõendid (rendileping asendussõiduki rentimiseks ja selle alusel esitatud arve) nimetatud asjaolusid ei tõenda. Hageja väitis, et vajas sõidukit oma majandustegevuses. Nimetatud väide on ilma faktiliste asjaolude – mil moel hageja oma majandustegevuses sõidukit vajas – esiletoomiseta paljasõnaline. Hageja ei ole selliseid asjaolusid, millest võiks järeldada, et ta sõidukit majandustegevuses vajas, üldse esile toonud. Eeltoodust tulenevalt ei saanud maakohus ka selgitada, millised on vastavate asjaolude tõendamiseks lubatavad tõendid. Ka apellatsioonkaebuse väide, et sõiduk oli hageja majandustegevuses kauslik, sest lihtsustas hageja majandustegevust ja asjaajamist, on üldsõnaline. Kostja ei pidanud hageja üldsõnalisi väiteid ümber lükkama ega vastupidist tõendama niikaua, kuni hageja ei olnud vastavaid asjaolusid esile toonud ja tõendanud. Kohus on 12.05.2010 kirjaga hagejale selgitanud (tl 34 pöördel), et hageja peab tõendama, et sõidukit tuli kasutada nimelt hageja majandustegevuses. Nimetatud selgitus on ebatäpne. Ringkonnakohtu hinnangul pidi kohus hagejale kohtu selgitamiskohustuse raames selgitama seda, et hageja peab esile tooma konkreetsed asjaolud, millest nähtub sõiduki vajalikkus või kasulikkus hageja majandustegevuses ja et nimetatud asjaolude tõendamiskoormus lasub vaidluse korral hagejal. Hageja tõi esile asjaolu, et sõiduk viibis paranduses teise sõiduki Panter Vara OÜ-lt rentimise ajal. Kohtu 12.05.2010 kirjas sisalduv selgitus, et TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, on üldsõnaline. Kohus ei selgitanud hagejale, et hageja peab tõendama oma hagiavalduses esitatud väidet, et sõiduk viibis nimetatud kuupäevadel remondis Reval Auto Tallinn OÜ-s nagu hageja seda väitis. Õige on apellandi väide, et käesolevas asjas ei omanud tähendust asendussõiduki omandi küsimus ja hageja ei pidanud nimetatud asjaolu esile tooma ega tõendama. Kohus leidis, et kuigi hageja nõue on põhjendamatu, tuleb hagi jätta rahuldamata ka põhjusel, et kahju tekkis seetõttu, et hageja ei teavitanud kostjat asendussõiduki kasutamise vajadusest. Sellise teavitamise korral olnuks kahju täielikult välditav. Kuivõrd kohus jättis hageja nõude rahuldamata, ei olnud asjakohane ilma pooltega eelnevalt arutamata käsitleda otsuses seda, kas hageja poolt kostja teavitamata jätmine asendussõiduki rentimise vajadusest toob kaasa olukorra, kus kahju hüvitamise nõude saab vähendada nullini. Kui kohus soovis otsuses hagi rahuldamata jätmist põhjendada alternatiivselt veel VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 kohaldamisega, tulnuks hageja tähelepanu sellele võimalusele juhtida ja ka hageja seisukohta kostja poolt

4(5)

Tsiviilasi nr: 2-10-8474 esile toodud asjaoludele kohta küsida. VÕS § 400 lg 5 kohaselt tuleb kohtul menetlusosalistega arutleda esitatud asjaoludele võimaliku õigusliku hinnangu andmist. Nimetatuga rikkus kohus menetlusnormi, mis tõi kaasa üllatusliku otsuse. Asja uuel arutamisel tuleb kohtul vastata ka hageja poolt püstitatud küsimusele, et kostja ei tõendanud asendussõiduki andmise võimalikkust. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.

Ülle Jänes

Ele Liiv

Ande Tänav

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.