Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-11-22883 registriosakonnale ja Kohtute Raamatupidamiskeskusele. . Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Asjaolud 17.05.2011 esitas AS MKT Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt palutakse kuulutada välja AS MKT pankrot, kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja ei suuda oma rahalisi kohustusi täita. Harju Maakohtu 31.05.2011 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Kalle Mõtsniku. 02.08.2011 esitas Kalle Mõstnik ajutise halduri aruande. Aruande kohaselt puuduvad võlgnikul rahalised vahendid pankroti väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks. 07.09.2011 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot ning teha ettepanek aktsiaseltsi MKT võimalikele võlausaldajatele jt huvitatud isikutele see summa tasuda viie kalendripäeva jooksul kohtu deposiiti. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 07.09.2011. Seisuga 19.09.2011 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.

Ajutise pankrotihalduri aruanne Võlgniku üldandmed Aktsiaselts MKT on asutatud 1997.a. Aktsiakapital 400000 krooni, ainuomanik ja juhatuse liige HK. Võlgnik tegeles kalalaevade remondi, paatide valmistamise, rendi, müügi ja hooldusega, väiksemal määral varuosade müügiga. 1999.a. majandusaasta lõpetati 31662 krooni suuruse kahjumiga, kuid edaspidi teeniti väikest kasumit ja laiendati remonditeenuseid ning asuti tootma plastpaate Cursus 440. Tegutseti renditud ruumides XXXTallinnas ja hiljem XXX. 2009.a. majandustulemused halvenesid järsult ning aasta lõpetati enam kui 9 miljoni suuruse kahjumiga. Ka 2010.a. majandusaasta lõpetati üle 2 miljoni krooni suuruse kahjumiga ning omakapital muutus 1,5 miljoni krooniga negatiivseks. Võlgniku varaline seisund 2010.a. majandusaasta aruande bilansi kohaselt oli võlgnikul 31.12.2009.a. seisuga vara kokku 3,12 miljoni krooni eest, sh käibevara 2,77 miljonit krooni ja põhivara 0,348 miljonit krooni, lühiajalisi kohustusi 2,69 miljonit krooni. Seega oli äriühingul käibevara ja lühiajalisi kohustusi ligikaudselt võrdselt, mis tähendab suhteliselt nõrka maksevõimet. 31.12.2010.a. seisiga oli võlgniku olukord järsult halvenenud ja aasta lõpuks oli käibevara ainult 81 533 krooni eest, lühiajalisi kohustusi aga 1701521 krooni väärtuses ehk 1,6 miljoni krooni võrra rohkem. Põhivara oli soetamismaksumuses ainult 39642 krooni. Võlgniku poolt 27.06.2011 seisuga koostatud võrdlevast bilansist ja kasumiaruandest nähtub, et käive oli ainult 23392 eurot, vara puudub, lühiajalisi kohustusi on 122896 eurot ja omakapital on 122896 eurot miinuses. Bilansis ei ole arvestatud maksuintresside arvestuslikku võlgnevust summas ca 59900 eurot. Võlgniku kassas raha puudub. Võlgniku kontodel SEB Pangas, Nordea Pangas 2(5)

2-11-22883 ja Sampo pangas on kontojäägid vastavalt 242 eurot, 0,15 eurot ja 1137 eurot. OÜ H on aga esitanud 24.05.2011 avalduse ekslikult teostatud ülekande summas 1112,4 eurot tagastamiseks ja juhatuse liige on kinnitanud antud ülekande ekslikkust. Seega on võlgnikul raha ainult 26 eurot. Teistes pankades võlgnik raha ei oma. Ka ei oma võlgnik vallasvarana ehitisi, kinnistuid ega väärtpabereid. Maanteeameti liiklusregistris on võlgniku nimele registeeritud 10 a vanune paat registrinumbriga XXX, laevakinnistusraamatus on kaks 1987.a. valmistatud kalalaeva pardanumbritega XXX ja XXX. Võlgniku juhatuse liikme väitel paati ega kalalaevu reaalselt olemas ei ole, sealjuures laevad olevat olnud juba soetamisel kasutamiskõlbmatud ja nad soetati ainult dokumentide saamiseks. Liiklusregistri andmeil on võlgnik vahetult enne ajutise halduri määramist 14.05.2011 registreerinud varem talle kuulunud 1985.a. kahe paadiveoki (üks neist omavalmistatud) ja ühe sõiduauto haagise (reg nr XXX, XXX ja XXX) võõrandamise, kuid raha nende eest võlgniku kontole laekunud ei ole. Juhatuse liikme väitel olid need kõik amortiseerunud (auto oli paati vette lastes sattunud Pirita jõkke), mistõttu need anti juba üle kahe aasta tagasi tasuta ära. Võlgniku suurimaks võlausaldajaks on Eesti Vabariik võlgniku poolt tasumata maksude näol summas 52102 eurot, millele lisandub arvestuslik intress 59989 eurot (30.08.2011 seisuga). Võlgniku juhatuse liikme abikaasale T.K võlgneb võlgnik laenuna 10247 eurot, juhatuse liikmega seotud ettevõtjale ZGOÜ-le 17356 eurot ja Läti firmale SZG27000 eurot. Hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksevõimele Võlgniku võlad ulatuvad koos maksuintressidega üle 182000 euro, samal ajal kui reaalne vara puudub. Samuti puudub võlgnikul majandustegevus ja sissetulek. Osanik täiendavaid vahendeid võlgnikku investeerida ei kavatse. Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Vara, millest piisaks pankrotimenetluse kulude kandmiseks ja rahuldada kasvõi osaliselt võlausaldajate nõudeid, võlgnikul ei ole. Teoreetiliselt oleks võimalik tagasi võita pankrotiseaduse § 113 alusel juhatuse liikmele 10.01.2011 ja 01.02. 2011 väljamakstud töötasu kokku summas 659,86 eurot. Arvestades aga tagasivõidetavate summade suurust ei piisa ka sellest summast pankrotimenetluse kulude katmiseks. Võlgniku maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks peab ajutine haldur eelkõige majanduskriisist, aga ka kutselise kalapüügi piirangutest tulenevat võlgniku klientuuri olulist vähenemist 2009.a. ja 2010.a. Samuti mõjutas võlgniku majandustegevust negatiivselt pikaajaline ja kulukas maksuvaidlus Maksu - ja Tolliametiga, mille tulemusena määrati võlgnikule täiendavate maksude tasumine. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks olnud kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Samaks kuigi juba 2010.a. lõpuks oli välja kujunenud võlgniku ilmne pankrotisituatsioon ja võlgniku tegevus jätkus vaid väga piiratud ulatuses (kaupu ja teenuseid osutati 2011 6 kuu jooksul vaid 26408 euro eest) esitas võlgniku juhatuse liige pankrotiavalduse alles 17.05.2011, mis on käsitletav raske juhtimisveana. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.

3(5)

2-11-22883 Võlgniku maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks peab ajutine haldur eelkõige majanduskriisist, aga ka kutselise kalapüügi piirangutest tulenevat võlgniku klientuuri olulist vähenemist 2009.a. ja 2010.a. Võlgniku võlad ulatuvad koos maksuintressidega üle 182000 euro, samal ajal kui reaalne vara puudub. Samuti puudub võlgnikul majandustegevus ja sissetulek. Osanik täiendavaid vahendeid võlgnikku investeerida ei kavatse. Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Vara, millest piisaks pankrotimenetluse kulude kandmiseks ja rahuldada kasvõi osaliselt võlausaldajate nõudeid, võlgnikul ei ole. Teoreetiliselt oleks võimalik tagasi võita pankrotiseaduse § 113 alusel juhatuse liikmele 10.01.2011 ja 01.02. 2011 väljamakstud töötasu kokku summas 659,86 eurot, kuid ka sellest summast pankrotimenetluse kulude katmiseks ei piisa. Kohus, lähtudes ajutise halduri aruandes toodust ja kohtuistungil avaldatust, määras 07.09.2011 kohtuistungil menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot ning teha ettepanek AS MKT võimalikele võlausaldajatele jt huvitatud isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 07.09.2011. Seisuga 19.09.2011 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus leiab, et AS MKT pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud AS MKT pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. AS MKT tuleb likvideerida mittetulundusühingute registrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga võlgniku juhatuse liikme käitumises kuriteotunnuste puudumise kohta, kuid leiab, et võlgniku juhatuse liikme HKkäitumises esinevad raske juhtimisvea tunnused. Äriühingu juhatuse liige peab täitma temale seadusega pandud kohustusi. Kuigi võlgniku maksejõuetus oli välja kujunenud juba 2010. lõpuks, esitas juhatuse liige HK pankrotiavalduse alles 17.05.2011.a, so peale äriseadustiku § 180 lg 51 ettenähtud 20-päevase tähtaja möödumist. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt esineb HKkäitumises juhatuse liikme kohustuste täitmises raske hooletus, mis on kvalifitseeritav raske juhtimisveana, mis tuleb vastavalt PankrS § 28 lg 2 kohtu poolt lahendis eraldi ära märkida. Ajutise halduri tasu PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

4(5)

2-11-22883 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht. Ajutine haldur Kalle Mõtsnik palub pankrotimenetluse raugemisel välja mõista ajutise halduri tasu 1170 eurot ja vajalike kulude katteks 139 eurot, millest summas 397 eurot hüvitada riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu ja kulude suurusele, samuti nende väljamõistmisele võlgnikult, ei ole võlgniku esindaja kohtuistungil vastu vaielnud. Kohus leiab, et taotletava tasu ja kulude summa on mõistlik ja vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tasu summas 1170 eurot tuleb võlgnikult välja mõista halduri kasuks ja kulude hüvitis summas 139 eurot Pankrotihalduribüroole Mägi ja Partnerid OÜ-le, mille kaudu haldur tegutseb. Kuna võlgnikul puudub vara ajutise halduri tasu ja kulude katmiseks, tuleb väljamõistetud tasu ja kulude summast hüvitada riigi vahenditest 397 eurot. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et AS MKT dokumentatsioon tuleb anda hoiule AS MKT seaduslikule esindajale juhatuse liikmele HK((Kask ik XXX).

Viktor Brügel kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.