Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Lk 1 / 5

2-10-63391 Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 06.11.2007.a. hageja ja kostja laenulepingu nr L0700527232 summas 22 384 eurot või 350 014.13 Eesti krooni. Hageja maksis laenu välja 08.11.2007.a. kostja arveldusarvele. Laenu intressimäär on muutuv ja moodustab 6 kuu EURIBOR + 2,5 % aastas. Laenulepingu st tulenevate kohustuste täitmiseks on seatud I ja II jrk hüpoteek kinnistule aadressil XXX. Hüpoteek tagab ka laenulepingust nt L070000877 tulenevate kohustuste täitmist. Seoses laenulepingu nr L070000877 mittetäitmisega alustati täitemenetlust, kuid kinnisasja turuväärtus ei ole piisav mõlemate laenulepingustest tulenevate kohustuste rahuldamiseks. Lepingu punkti 5.2. kohaselt kohustus kostja tagastama laenu ja tasuma intressi osade kaupa annuiteetmaksetena alates 20.11.2007.a. iga kalendrikuu 20. kuupäeval hageja poolt lepingu alusel arvutatud ja kostjale teatatud summades. Laenu tagastamistähtpäevaks oli kehtestatud 10.10.2026.a. Kostja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. 13.02.2009.a. saatis hageja kostjale laenulepingu ülesütlemise avalduse, mille kohaselt ütles hageja laenulepingu nr L070057232 erakorraliselt üles. Hageja palus kostjal ära maksta hagejale kogu võlasumma hiljemalt 25.02.2009.a. Kohustuse, mis tuleneb lepingust, saab lugeda sissenõutavaks alates 26.02.2009.a. 03.08.2010.a. esitas hageja Pärnu Maakohutusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu, kuid kohus jättis maksekäsu kiirmenetluse avalduse 22.11.2010.a. kohtumäärusega rahuldamata kuna makseettepanekut ei ole õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 13.12. seisuga võlgneb kostja hagejale kokku 4 458.35 eurot või 69 758.02 Eesti krooni, milles 2 647.75 eurot või 41 428.29 Eesti krooni moodustab tasumata laenu põhiosa; 709.38 eurot või 11 099.35 Eesti krooni tähtaegselt tasumata intress; 1 021.79 eurot või 15 987.53 Eesti krooni krediidi tagasimaksmisega viivitamisel arvestatud viivis; 79.43 eurot või 1 242.85 Eesti krooni tasumata teenustasu. Teenustasuna on hageja poolt makstud riigilõiv maksekäsu kiirmenetluses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 20.11.2007.a. hageja ja kostja Rahvusvahelise krediitkaardi lepingu nr 2007044862, millega kehtestati järgmised tingimused kaardi kasutamisel: kuu krediidilimiit 20 000 krooni, laenulimiit 0 krooni, minimaalne tagasimakse 0 krooni ja maksimaalne tagasimakse 0 krooni. Lepingu punkti 4.1. kohaselt on kuu krediidilimiit kokkulepitud ja lepingus fikseeritud maksimaalne rahasumma, mille ulatuses andis hageja ühes kalendrikuus 1-st kuupäevast viimase kuupäevani kostjale konto omanikuna krediiti. Kasutatud krediidilimiidi arvelt kohustus kostja tasuma hagejale järgneva kalendrikuu 20-ndal kuupäeval raha. Lepingu punkti 6.1. kohaselt on määratud arvelduskonto, millelt hageja debiteeris kõik kaardiga tehtud toimingute summad, intressid, viivised ja hinnakirja kohased teenustasud makseperioodile järgneva kalendrikuu 20. kuupäeval. Lepingu tingimuste järgi kohustus kostja tasuma intressi 16 % aastas krediidilimiidi kasutatud osalt. Kostja ei ole lepingustest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Lepingute täitmisel tekkisid kostjal maksehäired kuna tema arvelduskontol ei olnud piisavalt vahendeid, et kohustusi nõuetekohaselt täita. 22.12.2008.a. saatis hageja kostjale ülesütlemise avalduse, mille kohaselt ütles hageja lepingu nr 2007044862 erakorraliselt üles. Hageja palus kostjal ära maksta hagejale kogu võlasumma hiljemalt 05.01.2009.a. Kohustuse, mis tuleneb lepingust, saab lugeda sissenõutavaks alates 06.01.2009.a. Lk 2 / 5

2-10-63391 03.08.2010.a. esitas hageja Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu. Kohus jättis maksekäsu kiirmenetluse avalduse 23.11.2010.a. kohtumäärusega rahuldamata kuna makseettepanekut ei ole õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 13.12.2010.a. seisuga on Rahvusvahelise krediitkaardi lepingust nr 2007044862 tulenev kostja võlg 29 007.39 Eesti krooni, millest 23 944.05 Eesti krooni moodustab tasumata laenu põhiosa; 4 313.34 Eesti krooni krediidi tagasimaksmisega viivitamisel arvestatud viivis; 750 Eesti krooni tasumata teenustasu. Teenustasuna on märgitud hageja poolt makstud riigilõiv maksekäsu kiirmenetluses. Kostja vastus Kostja kirjalikus vastuses hagile hagiga ei nõustu kuna ta oli 2008, 2009 ja 2010.a. ilma tööta ja tal puudusid sissetulekud. Kostja pöördus panga poole palvega maksetähtaja pikendamiseks ilma viivise arvestuseta, kuid talle keelduti sellest. Kohtu põhjendus Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et 06.11.2007.a. sõlmisid AS SEB Pank ja Dmitriy Makarikov laenulepingu nr L0700527232 summas 22 384 eurot või 350 014.13 Eesti krooni (t.l. 5-10). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Pooled ei vaidle, et laenulepingust nr L070057232 tulenevate kohustuste täitmiseks on seatud I ja II jrk hüpoteek kinnistule aadressil XXX ning hüpoteek tagab ka laenulepingust nt L070000877 tulenevate kohustuste täitmist. Vaidlust ei ole, et seoses laenulepingu nr L070000877 mittetäitmisega alustati täitemenetlust, kuid kinnisasja turuväärtus ei ole piisav mõlemate laenulepingustest tulenevate kohustuste rahuldamiseks. Pooled ei vaidle, et laenulepingu punkti 5.2. kohaselt kohustus kostja tagastama laenu ja tasuma intressi osade kaupa annuiteetmaksetena alates 20.11.2007.a. iga kalendrikuu 20. kuupäeval hageja poolt lepingu alusel arvutatud ja kostjale teatatud summades ning laenu tagastamistähtpäevaks oli kehtestatud 10.10.2026.a. Vaidlust ei ole, et kostja lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud ja 13.02.2009.a. saatis hageja kostjale laenulepingu ülesütlemise avalduse, mille kohaselt ütles hageja laenulepingu nr L070057232 erakorraliselt üles (t.l. 14). Pooled ei vaidle, et laenulepingujärgne kohustus tuleb lugeda sissenõutavaks alates 26.02.2009.a. Kohus tuvastas, et 20.11.2007.a. sõlmisid AS SEB Pank ja Dmitriy Makarikov Rahvusvahelise krediitkaardi lepingu nr 2007044862 kuu krediidilimiidiga 20 000 krooni (t.l. 15-16). Krediidilepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Lk 3 / 5

2-10-63391 Pooled ei vaidle, et lepingu punkti 4.1. kohaselt on kuu krediidilimiit kokkulepitud ja lepingus fikseeritud maksimaalne rahasumma, mille ulatuses andis hageja ühes kalendrikuus 1-st kuupäevast viimase kuupäevani kostjale konto omanikuna krediiti. Vaidlust ei ole, et kasutatud krediidilimiidi arvelt kohustus kostja tasuma hagejale järgneva kalendrikuu 20-ndal kuupäeval raha ning lepingu punkti 6.1. kohaselt on määratud arvelduskonto, millelt hageja debiteeris kõik kaardiga tehtud toimingute summad, intressid, viivised ja hinnakirja kohased teenustasud makseperioodile järgneva kalendrikuu 20. kuupäeval. Lepingu tingimuste järgi kohustus kostja tasuma intressi 16 % aastas krediidilimiidi kasutatud osalt. Vaidlust ei ole, et kostja ei ole lepingustest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja 22.12.2008.a. saatis hageja kostjale ülesütlemise avalduse, mille kohaselt ütles hageja lepingu nr 2007044862 erakorraliselt üles (t.l. 21-22). Pooled ei vaidle, et krediidilepingujärgne kohustus tuleb lugeda sissenõutavaks alates 06.01.2009.a. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled ei vaidle, et asjaolu, et kostja oli töötu ei vabasta teda lepinguliste kohustuste täitmisest. Vaidlust ei ole, et lepinguliste kohustuste muutmises pooled kokku leppinud ei ole. Pooled ei vaidle, et laenulepingu nr L070057232 järgi oli laenu intressimäär muutuv ja moodustab 6 kuu EURIBOR + 2,5 % aastas Rahalise kohustuse viivitamise korral on võlausaldajalt tulenevalt VÕS §-st 113 õigus nõuda alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse VÕS §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled ei vaidle, et kostja võlgnevus hageja ees on laenuvõlg, mis tuleneb lepingust nr L070057232 summas 41 428.29 Eesti krooni ehk 2 647.75 eurot, intressivõlg 11 099.35 Eesti krooni ehk 709.38 eurot, viivisevõlg summas 15 987.53 Eesti krooni ehk 1 021.79 eurot (t.l. 1113) ja laenuvõlg, mis tuleneb lepingust nr 2007044862 summas 23 944.05 Eesti krooni ehk Lk 4 / 5

2-10-63391 1 530.30 eurot, viivisevõlg summas 4 313.34 Eesti krooni ehk 275.67 eurot (t.l. 17-20); kokku 96 772.56 Eesti krooni ehk 6 184.89 eurot. Kuna hagi on tõendatud, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 6 184.89 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis alates 14.12.2010.a. tagastamata põhinõude (4 178.05 euro) täitmiseni võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

Lk 5 / 5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.