Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Halduslepingu punktide 2.6 ja 7.6 alusel oli kostja tööpraktika juhendaja ja tööandja esindaja, kuid see, et kostja kirjutas halduslepingule alla hageja juhatuse liikmena, ei teinud kostjat lepingu pooleks. Kuna sama lepingu punkti 4.1 järgi oli õigus saada tasu tööandjal, mitte tööpraktika juhendajal, oli haldusleping oma olemuselt kahepoolne leping. Seega ei tekkinud kostjal halduslepingu alusel õigust omandada hagejale tasutud raha. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1027 järgi peab isik sama seaduse 52. peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Hageja põhikirja p 6.9 järgi kuulus korteriühistu üldkoosoleku pädevusse muude põhikirjas või seadusandluses toodud ühistu tegevusega seotud küsimuste otsustamine. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 15 p 9 alusel kuulub üldkoosoleku pädevusse juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes mittetulundusühingu esindaja määramine. Üldkoosolek ei määranud kostjale halduslepingu alusel hagejale laekunud summade suurust tasu. Kostja oli lisaks juhatuse liikmele hageja raamatupidaja ja raamatupidaja töötasu suuruseks oli 1245 krooni. Kuna kostja ei olnud halduslepingu pool ja üldkoosolek ei otsustanud halduslepingu alusel hagejale kantud raha kostjale väljamaksmist, siis omandas kostja ilma seadusliku ja tehingulise aluseta hageja arvel raha.

EELNENUD MENETLUS RINGKONNAKOHTUS JA RIIGIKOHTUS

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 sätestab, et seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Kuigi vaidlusalusel ajal kehtinud MTÜS § 19 p 5 redaktsioonis sätestati, et juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine on üldkoosoleku pädevuses, ei sätestanud sel ajal kehtinud seadus üldkoosoleku otsuse puudumise tagajärjena seda, et mittetulundusühingu juhatuse liikme iseendaga tehtud tehing oleks sellisel juhul tühine. Alates 01.07.2009 kehtiv MTÜS § 27 lg 5 näeb küll ette, et mittetulundusühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud üldkoosolek, kuid sellel sättel ei ole tagasiulatuvat jõudu enne 01.07.2009 tehtud tehingute suhtes. Poolte sõlmitud töövõtuleping ei olnud tühine, kostjal oli õigus töövõtjana saada selle lepingu järgi tasu ning seega oli kostjale 18 635 krooni 50 sendi väljamaksmisel õiguslik alus. Enne 01.07.2009 käsitles seadusandja mittetulundusühingu juhatuse liikme iseendaga tehtud tehingut, mida üldkoosolek ei olnud heaks kiitnud, tühistatava tehinguna. Nimelt sätestas TsÜS § 131 lg 1, et esindatav võib tühistada esindaja tehtud tehingu, mille tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega, kui teine pool kohustuste rikkumisest teadis või pidi teadma. Kui esindaja tegutses ühtlasi teise poole esindajana või kui esindaja tegi tehingu iseendaga, eeldatakse, et esindaja rikkus tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi. Kuna asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks TsÜS § 131 lg-tes 2 või 3 sätestatud tähtaja jooksul kostja iseendaga tehtud tehingu sama paragrahvi lõike 1 alusel tühistanud, siis ei ole hagejal tekkinud tehingu tagasitäitmise õigust.

13.03.2007. a ja 11.04.2007. a praktika eest hagejale tasu vastavalt 10 124.50 krooni ning 8 514 krooni. Kohtud on lugenud tuvastatuks, et mõlemad nimetatud summad on kantud kohe pärast nende hagejale laekumist hageja kontolt üle kostjale. Hageja oli seisukohal, et kostjal ei olnud õiguslikku alust saada tasu, mille Tööturuamet oli maksnud hagejale, kuna hageja ja kostja ei ole sõlminud lepingut praktika juhendamise kohta ning tasu saamiseks ei ole ka muud õiguslikku alust. Hageja põhjendas oma seisukohta sellega, et kostja ei saanud sõlmida praktika juhendamise lepingut hageja ja iseenda vahel, kuna tal puudus õigus hagejat esindada tehingu sõlmimisel iseendaga. Tööpraktika toimumise ajal kehtinud MTÜS § 19 p 5 kohaselt oli mittetulundusühingu üldkoosoleku pädevuses juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes mittetulundusühingu esindaja määramine. Seega hageja, keda kostja esindas juhatuse liikmena, ja kostja oleks saanud sõlmida praktikantide juhendamise lepingu vaid üldkoosoleku otsuse alusel. Sellist otsust ei olnud hageja üldkoosolek vastu võtnud. Mittetulundusühingu juhatuse liikme iseendaga tehtud tehing ilma üldkoosoleku otsuseta on tühine TsÜS § 129 lg 1 alusel, kui teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing. Mittetulundusühing ei ole kostja tegevust tööpraktika juhendamisel ka hiljem heaks kiitnud. Kolleegium oli seisukohal, et hageja kassatsioonkaebuses toodud väited kostja esindusõiguse kohta on põhjendatud. Kostja oli hageja juhatuse liige. Tööturuametiga lepingu sõlmimise ajal kehtinud MTÜS § 26 lg 1 kohaselt juhib ja esindab mittetulundusühingut juhatus. MTÜS-i sama redaktsiooni § 27 lg 1 kohaselt on juhatuse igal liikmel õigus esindada mittetulundusühingut kõikides õigustoimingutes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Mittetulundusühingu juhatus juhib ja esindab mittetulundusühingut, kuid juhatuse õigus esindada mittetulundusühingut oli tehingu sõlmimise ajal kehtinud MTÜS § 19 p 5 alusel piiratud üldkoosoleku otsusega. Kostja õigus iseenda nimel hagejaga kehtivalt lepingut sõlmida ehk tema õigus hagejat tehingutes iseendaga esindada eeldas hageja üldkoosoleku sellekohast otsust. Juhatuse liikmete õigus teha iseendaga tehinguid oli mittetulundusühingu jaoks oluline küsimus, juhatuse esindusõiguse piiramise eesmärgiks oli võimalike huvide konfliktide ärahoidmine juhatuse liikme ja mittetulundusühingu vahel. Ringkonnakohus leidis põhjendatult, et kostja võis hageja esindajana olla sõlminud iseendaga praktika juhendamiseks töövõtulepingu. Kuigi Ringkonnakohus leidis põhjendatult, et praktika juhendamine ei ole vaadeldav juhatuse liikme ülesannete täitmisena, ei ole sellel asjaolul esindusõiguse seisukohast tähtsust. Juhatuse liikme esindusõigus mittetulundusühingut tehingutes iseendaga esindada eeldas üldkoosoleku otsust. Sõltumata sellest, kas kostja asus hageja ja Tööturuameti vahelist lepingut täites tegutsema valdkonnas, mis kuulus juhatuse liikme ülesannete hulka või mitte, pidi tal olema hageja nimel iseendaga tehingute tegemisel esindusõigus. Esindusõiguse piirang iseendaga tehingu tegemiseks tulenes praktika juhendamise lepingu sõlmimise ajal kehtinud MTÜS § 26 lg-st 1 ja § 19 pst 5. Ringkonnakohus oli üldkoosoleku otsuse õiguslikku tagajärge analüüsides tuginenud ekslikult TsÜS §-le 87, mille kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda.

Ringkonnakohus jättis tähelepanuta TsÜS § 129, mis sätestab esindusõiguseta isiku mitmepoolese tehingu õiguslikud tagajärjed. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Asja materjalide põhjal järeldas kohus, et kostja juhendas praktikat. Kolleegium pidas vajalikuks märkida, et kui kostja on praktika juhendamisel kandnud kulutusi, võib tal olla õigus nõuda hagejalt nende hüvitamist käsundita asjaajamise sätete alusel, kui selle nõude eeldused on täidetud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.