KÜ Torujõe 2 hagi M. V. vastu 18 640,50 krooni ja KÜ Torujõe 2 majandustegevust puudutava dokumentatsiooni ja pitsati väljanõudmise nõudes.
Asja läbivaatamise kuupäev
03. veebruar 2009.a
Istungil osalenud isikud
Hageja seaduslikud esindajad V. R. ja J. P.a; Kostja M. V..
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista M. V.’lt (isikukood xxx, elukoht xxx) KÜ Torujõe 2 (registrikood 80204295, asukoht Toriujõe 2, Kohtla-Järve) kasuks 18 635 (kaheksateist tuhat kuussada kolmkümmend viis) krooni 50 senti.
3.Lõpetada menetlus KÜ Torujõe 2 hagis M. V. vastu KÜ Torujõe 2 majandustegevust puudutava dokumentatsiooni ja pitsati väljanõudmise nõudes.
4.Tagastada riigieelarvest KÜ-le Torujõe 2 (arveldusarve nr 221025564148 Hansapangas) tema poolt 19.01.2009.a maksekorralduse nr 238 alusel Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 viitenumbriga 2900072136 tasutud riigilõivust 800 kroonist 500 (viissada) krooni.
6.Saata kohtumäärus pooltele teadmiseks ja pärast jõustumist Kohtute Raamatupidamiskeskusele riigieelarvest riigilõivu tagastamise osas täitmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1 (5)
2-08-60604
ASJAOLUD
1.22. septembril 2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt kostja, olles KÜ Torujõe 2 juhatuse esimees, sõlmis ilma üldkoosolekut kokku kutsumata ja teisi juhatuse liikmeid teavitamata korteriühistu nimel Tööturuametiga halduslepingu nr. 06-0111-07-6942 tööpraktika korraldamiseks. Kostja rikkus sellega korteriühistu põhikirja punkti 1.3., kuna halduslepingut sõlmides ta ei lähtunud ühistu liikmete ühistest huvidest. Samuti on kostja tegevus vastuolus põhikirja punktiga 6, kuna puudub üldkoosoleku otsus, mis oleks lubanud lepingu sõlmimise Tööturuametiga.
2.Vastavalt halduslepingu punktile 5.1.5. kohustus Tööturuamet kokku 3 osaleja eest maksma hagejale tööpraktika juhendamistasu 29 476.50 krooni. 13.03.2007.a laekus korteriühistule esimene makse summas 10 126.50 krooni, mille kostja samal päeval enda isiklikule pangaarvele üle kandis. Samuti käitus kostja 11.04.2007.a, kui laekus teine makse summas 8 514 krooni.
3.Tegutsedes korteriühistu nimel ja omastades ebaseaduslikult korteriühistu pangaarvelt 18 640.50 krooni, on kostja alusetult saanud tulu. Hageja leidis, et kuna kostjal puudus seadusest tulenev õigus lepingu sõlmimiseks, siis on haldusleping tühine.
4.Hageja palus vastavalt TsÜS §32, §84 lg1, VÕS §1027, §1035, KÜS §1 lg2, MTÜS §1 lg1, lg2 välja mõista kostjalt hageja kasuks 18 640,50 krooni, riigilõiv 1 250 krooni, õigusabikulud 2 865 krooni ning nõuda kostjalt välja KÜ Torujõe 2 majandustegevust puudutav dokumentatsioon ja pitsat.
KOSTJA VASTUS
5.27. oktoobril 2008.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Kostja teatas, et ta ei ole hagis märgitud halduslepingu pooleks, nimetatud lepingu poolteks on Tööturuamet ja hageja. KÜ Torujõe 2 juhatuse liikmena oli kostjal õigus lepingu sõlmimiseks hageja nimel. Korteriühistu põhikiri ei sätesta, et juhatuse liikmed võivad esindada hagejat ainult koos.
6.Kostja poolt hageja nimel sõlmitud halduslepingu objektiks oli tööpraktika korraldus ja selle läbiviimine töötute jaoks ning sisuks oli korteriühistu haldamine. See ei ole vastuolus korteriühistu põhikirja punktis 1.3. toodud eesmärkidega.
7.Hageja ei ole tõendanud, milline seadus keelaks korteriühistul ja Tööturuametil lepingut sõlmida ja selle keelu rikkumine tooks kaasa lepingu tühisuse. Kostja ei ole halduslepingu pool, kui leping on tühine, siis lepingu järgi saadu peab tööturuametile tagastama hageja ise.
8.Halduslepingu punktide 2.6. ja 7.6. alusel oli kostja tööpraktika juhendajaks ja tööandja esindajaks. Kuna kostja viis otseselt läbi praktika, siis oli tal õigus saada töötasuna 18 640,50 krooni. Hageja avalduse alusel algatatud kriminaalmenetluse käigus tehti kindlaks, et kostja ei ole hageja raha omastanud, vaid on saanud selle faktiliselt teostatud töö eest.
9.Dokumentide ja pitsati üleandmise osas teatas kostja, et selleks on vaja hageja esindaja juuresolekul koostada dokumentide loetelu.
HAGEJA ARVAMUS
2 (5)
2-08-60604
10.17. novembril 2008 esitatud arvamuses hageja ei nõustunud kostja väidetega ning jäi hagiavalduses esitatud nõuete juurde. Hageja leidis, et kostja oleks pidanud enne lepingu sõlmimist saama üldkoosoleku heakskiidu ja volituse tehingu tegemiseks, seega on kostja oma tegevusega rikkunud korteriühistu põhikirja. Hageja jaoks on arusaamatu, millisele seadusandlikule aktile tugineb kostja oma väites, et tal oli õigus saada töötasuna 18 640,50 krooni. Juhatuse liikmel puudus pädevus teha tehinguid iseendaga, kuivõrd selle välistab MTÜS §19 p5. Dokumentatsiooni edastamise kohta teatas hageja, et kostjalt on korduvalt palutud tagastada raamatupidamisdokumentatsioon ja pitsat, kuid kostja ei ole sellele reageerinud.
KOHTUISTUNG
11.03. veebruari 2009 kohtuistungil jäi hageja esindaja hagis esitatud nõude juurde 18 640,50 krooni väljamõistmiseks. Hageja esindaja väitel nad tunnistavad lepingut, kuid juhendamistasu pidi saama mitte kostja isiklikult, vaid korteriühistu. Kostja oli mitte ainult juhatuse liige, vaid ka raamatupidaja, tema töötasu oli 1 245 krooni kuus. Hageja loobus majandustegevust puudutava dokumentatsiooni ja pitsati väljanõudmise nõudest ja palus tagastada hagejale 1⁄2 sellelt nõudelt tasutud riigilõivust.
12.Kostja teatel sai ta raha vastavalt lepingule. Lepingu pooled olid hageja ja Tööturuamet. Kostja nõustus sellega, et leping ei olnud korrektselt vormistatud, lepingu pooleks oleks pidanud olema tema, mitte korteriühistu, kuid Tööturuametist väideti, et probleeme ei teki. Ülaltoodust lähtuvalt kostja hagi ei tunnistanud, kostja palus pöörata tähelepanu asjaolule, et lepingus on märgitud, et praktika korraldajaks on M. V.. Seega ei soovinud kostja midagi ülemäärast, ainult tasu läbiviidud praktika eest. Kostja nõustus korteriühistu majandustegevust puudutava dokumentatsiooni ja pitsati väljanõudmise osas hagist loobumise vastuvõtmisega.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Rahaline nõue
14.Hagiavalduse järgi oli kostja hageja juhatuse liige. Korteriühistu Torujõe 2 28.05.2007.a üldkoosoleku otsusega kutsuti kostja juhatuse liikme kohalt tagasi (tl 26). 26.01.2007.a sõlmis korteriühistu Torujõe 2 kui tööandja ja Tööturuamet halduslepingu nr.06-0111-07-6942 töötule tööpraktika korraldamiseks, eesmärgiga täiendada töötu tööks vajalikke teadmisi ja oskusi (tl 16-21). Lepingu punkti 4.2. alusel kohustus tööandja (korteriühistu) korraldama tööpraktika lepingus sätestatud tingimustel ja ulatuses, võtma tööpraktikale Tööturuameti poolt suunatud tööpraktika osalejad, pidama osalejate kohta arvestust, esitama tööpraktika osavõtugraafiku iga kuu 5-ks kuupäevaks, vastutama tööruumide ja seadmete korrasoleku ning töömaterjalide varustamise eest.
15.13.03.2008.a kandis Tööturuamet hageja arveldusarvele juhendamistasu 10 126.50 krooni, millest samal päeval kanti kostja arveldusarvele üle 10 124 krooni. 11.04.2008.a kandis Tööturuamet hageja arveldusarvele 8 514 krooni. Sellest samal päeval kanti kostjale üle 8 511.50 krooni. Kokku kanti kostjale üle 18 635.50 krooni (tl 22, 23). Kostjal ei ole vaidlust hageja poolt temale 18 635.50 krooni kandmise üle.
16.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob 3 (5)
2-08-60604 tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS §67 lg1järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS §67 lg2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) §3 p1 ja p3 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust ja alusetust rikastumisest. VÕS §8 lg1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
17.Kohus nõustub küll kostja vastuses hagile aset leidnud väidega, et halduslepingu punkti
2.6.ja 7.6 alusel oli ta tööpraktika juhendaja ja tööandja esindaja. Samas see, et kostja kirjutas halduslepingule alla hageja juhatuse liikmena, ei teinud kostjat lepingu pooleks. Ka asjaolu, et lepingu punkti 2.6 alusel tööpraktikat juhendas kostja isiklikult, ei tähenda, et kostja muutus lepingu pooleks või et selle tõttu muutus leping kolmanda isiku (kostja) kasuks sõlmitud lepinguks. Kuna sama lepingu punkti 4.1. järgi õigus saada tasu oli tööandjal, mitte tööpraktika juhendajal, siis haldusleping on oma olemuselt kahepoolne leping. Seega ei tekkinud kostjal halduslepingu alusel õigust omandada hagejale tasutud vahendeid.
18.Võlaõigusseaduse (VÕS) §1027 alusel isik peab samas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS §1028 lg1 alusel kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS §1028 lg2 järgi üleandja ei või saajalt saadut tagasi nõuda: 1) kui üleandmisega täideti mittetäielik kohustus; 2) õigus nõuda kohustuse täitmist oli üleandmise hetkeks aegunud; 3) tühise tehingu täitmisena saadu tagasinõudmine oleks vastuolus tehingu tühisust ettenägeva sättega või sellise sätte eesmärgiga. Et kostja suhtes esinevad eeltoodud üleandmist välistavad asjaolud, ei ole tuvastatud.
19.Hageja põhikirja punkti 6.9. järgi korteriühistu üldkoosoleku pädevusse kuulub muude põhikirjas või seadusandluses toodud ühistu tegevusega seotud küsimuste otsustamine. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) §15 p9 alusel üldkoosoleku pädevusse kuulub juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes mittetulundusühingu esindaja määramine. Et üldkoosolek otsustas määrata kostjale tasu halduslepingu alusel hagejale laekunud summade ulatuses, ei ole tuvastatud. Hageja esindajate seletuste kohaselt oli kostja lisaks juhatuse liikmele ka hageja raamatupidaja ja raamatupidaja töötasu suuruseks oli 1 245 krooni (tl 120). Kostja seletuste kohaselt raamatupidamisteenuseid osutas mitte tema, vaid OÜ Vimank Grupp, kellele hageja kandis raamatupidamisteenuste eest 400 krooni, millele lisandus käibemaks. Samuti kandis hageja Vimank Grupp OÜ-le juhatuse liikme tasu 500 krooni, millele samuti lisandus käibemaks. Käesoleva otsuse tegemisel jätab kohus hinnangut andmata sellele, kas ja kuidas juhatuse liikme eest maksti töötasu juriidilisele isikule. Kuna on tuvastatud, et kostja ei ole halduslepingu pool ja üldkoosolek ei ole otsustanud halduslepingu alusel hagejale kantud raha kostjale väljamaksmist, siis kostja on ilma seaduse ja tehingu aluseta omandanud hageja arvelt raha. Sellepärast tuleb hagi rahuldada ja kostjalt tuleb välja mõista tema poolt tegelikult omandatud 18 635.50 krooni ulatuses.
20.Hageja põhikirja punkti 1.3 järgi on korteriühistu eesmärgiks Torujõe 2, Kohtla-Järve asuva elamu ja selle juurde kuuluva maa ühine majandamise ning seoses sellega ühistu liikmete ühiste huvide esindamine (tl 56-61). Korteriühistuseaduse (KÜS) §2 lg1 alusel 4 (5)
2-08-60604 korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Kohus nõustub küll, et haldusleping ei ole sõlmitud korteriühistu eesmärkide saavutamiseks, kuid see ei tähenda, et ette selletõttu osutus haldusleping tühiseks.
21.TsÜS §87 sätestab, et seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Korteriühistuseadus ega korteriomandiseadus ei keela korteriühistul sõlmida lepinguid, mis ei ole otseselt vajalikud korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühiseks majandamiseks. Seega ei ole haldusleping tühine. Isegi kui vaidlusalune haldusleping oleks tühine, saaks lepingupooled TsÜS §84 lg1 1. alusel küll nõuda tühise lepingu alusel saadu tagastamist teineteiselt, mitte kolmandatelt isikutelt. Kohtuistungil hageja esindajad ei ole enam tehingu tühisusele tuginenud. Majandusdokumentide väljanõudmise nõue
22.Kohtuistungil kostja andis hagejale üle viimase raamatupidamisdokumentatsiooni ja pitsati. Kuigi hageja ei saanud dokumentatsiooni üle kontrollida, siiski hageja on loobunud hagist kostjalt korteriühistu majandustegevust puudutava dokumentatsiooni ja pitsati väljanõudmisest. Kostjal ei ole vastuväiteid hagist loobumise vastuvõtmisele ega menetluse lõpetamisele. Kuna hagist loobumine ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis vastavalt TsMS §428 lg1 p3 kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab selles osas tsiviilasja menetluse. Menetluskulud
23.Vastavalt TsMS §173 lg1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS §162 lg1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, jätab kohus kõik rahalise nõudega seotud menetluskulud kostja kanda.
24.TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja on taotlenud 1⁄2 mittevaralise hagi eest tasutud riigilõivust summas 500 krooni. Hageja on tasunud mittevaralise nõudelt riigilõivu 16.11.2008.a 200 krooni ja 19.01.2009.a 800 krooni. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab talle riigieelarvest 500 krooni riigilõivu.
25.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §438, §442, §453, §632, §632 lg1 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.