Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

võlausaldajale esialgselt antud häälte tühistamist. Kolmandaks on võlausaldajate üldkoosoleku otsus täiesti põhistamata ja vastuolus pankrotiseaduse mõtte ja sättega. Protokollist ei nähtu, millisel motiivil otsustati müüa pankrotivara kiirendatud korras enne võlgniku poolt esitatud kompromissettepaneku otsustamist. Ainsa motiivina on vaid see, et kompromissettepanek on ilmselt perspektiivitu. Vastuvõetud otsuse vorm peab võimaldama otsuse sisulist kontrolli. Pankrotihaldur ja suurimat hääli omanud võlausaldajad ei ole toiminud heas usus, ka Riigikohus on leidnud lahendis 3-2-1-53-05, et pankrotihaldur ja võlausaldajad peavad käituma heas usus. Võlausaldajate 25.07.2011 üldkoosoleku otsus ei ole kooskõlas PankrS § 134 mõttega ja eesmärgiga. Otsus võeti vastu võimalikult kiirest võõrandada ettevõtte vara muuhulgas on võlgniku eraldiseisvaks ettevõtteks naftaterminaal Paljassaare sadamas aadressil XXX,XXX ja XXX. Nimetatud vara müügiga võetakse ära igasugune võimalus võlgniku tegevuse jätkamiseks ja kompromissi sõlmimiseks. Pankrotiseaduse seletuskirjas on leitud, et likvideeriv pankrotimenetlus on puudustega. Pankrotihaldur ei suutnud selgitada, kas pankrotivara ülalpidamise kulud ületavad sellest saadavaid tulusid, pankrotivara on kaetud kasutuslepingutega, millest saadavad tulud ületaks valitsemiseks vajalikud kulud. Esitatud kompromissettepaneku perspektiivi hindamine ei saa olla PankrS § 134 kohase kompromissist sõltumata vara müügi otsustamiseks. Kompromissi üle saab otsustada pärast nõuete kaitsmist, kui on selge, kes on selle otsustamisel õigustatud osalema. Pankrotivara müügi otsustamine on ennatlik, pankrotihaldur ei ole seni koostanud ega esitanud PankrS § 127 kohast ettekannet vara ja majandusliku olukorra kohta. Pankrotihaldur on teadlik, et pankrotimenetlust kontrollib suurima kuid ilma õigusliku aluseta nõude esitanud võlausaldaja. Hageja palub koos hagiavaldusega hagi tagamiseks keelata AS S (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotivara müük enne kompromissettepaneku otsustamist. Taotluse kohaselt hagejad leiavad, et hagi tagamata jätmine viiks pankrotivara omavolilise ja kiirendatud müügini SIA SO ja pankrotihalduri poolt soositud isikutele. Hagi tagamata jätmine tekitaks olulist kahju nii AS S (pankrotis) pankrotimenetluse võlgnikule kui ka võlausaldajatele jättes nad ilma kompromissi sõlmimise võimalusest. Hagi tagamata jätmine viib pöördumatult õigusliku olukorra muutumiseni AS S (pankrotis) pankrotimenetluses. 29.08.2011 esitasid hageja uue taotluse hagi tagamiseks (tlk 87-90), Harju Maakohtu 31.08.2011 määrusega on jäetud taotlus rahuldamata (tlk 118-120). 06.09.2011 on esitatud taotlus hagi tagamiseks, 06.09.2011 Harju Maakohtu otsusega on see jäetud rahuldamata.

Kostja vastuväited (tlk 50-56). Kostja hagi tunnista. Hageja on esitanud nõude üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks põhjusel, et pankrotihaldur rikkus üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Kostja peab vastavat hagejate väidet paljasõnaliseks ja alusetuks ning kostjale jääb arusaamatuks, milles väidetav võlausaldajate kokkukutsumise korra rikkumine seisnes. Võlausaldajate üldkoosoleku toimumise

teade on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 15.07.2011.a. Vastavas teates on toodud üldkoosoleku toimumise aeg – 25.07.2011; koht – Peep Lillemäe Õigusbüroo Paldiski mnt 22, Tallinn; ja päevakord – 1. Pankrotivara müügi otsustamine, 2. Pankrotimenetluse muud küsimused.. Kostja hageja väitega ei nõustu. Üldkoosoleku toimumise teates on märgitud koosoleku päevakord: 1. Pankrotivara müügi otsustamine 2. Pankrotimenetluse muud küsimused. 25.07.2011 võlausaldajate üldkoosolek otsustas pankrotivara müüa vaatamata esitatud kompromissettepanekule. Seega võlausaldajate üldkoosolekul otsustasid võlausaldajad üksnes pankrotivara müüki. Kostja esindaja on seisukohal, et vastav otsustus on puhtakujuliselt üksnes pankrotivara müügi otsustamine ning tegemist ei ole mingil juhul kompromissi üle ega kompromissi tegemist välistava otsustamisega nagu seda üritavad näidata hagejad. Seega on kostja seisukohal, et võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumise teates esitatud päevakord ei olnud eksitav ja vastas täpselt üldkoosluku tegelikule päevakorrale. . Kostjale jääb arusaamatuks hagejate viide PankrS § 133-le. Viidatud § käsitleb võlausaldajate üldkoosoleku pädevust üksnes lg 1, mille kohaselt haldur võib alustada pankrotivara müüki pärast võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui võlausaldajad ei ole sellel koosolekul otsustanud teisiti. Kostja rõhutab, et antud juhul ei olnud tegemist võlausaldajate esimese üldkoosolekuga ning samuti ei ole võlausaldajad esimesel üldkoosolekul vara müügi osas haldurile mingit piirangut seatud. Seega on nimetatud sättes sisalduv õiguslik eeldus vara müügiks antud juhul täidetud ning mingit teistkordset vastavat võlausaldajate üldkoosoleku otsustust seadus ette ei näe. Eeltoodust tulenevalt on alusetu ja sisutühi hagejate esitatud seisukoht ja viide võimalusele otsustada pankrotivara müügi üle üldalustel ehk PankrS § 133. Vastavas sättes puudub käesolevas menetlusstaadiumis kohalduv üldalus. . Siinkohal olgu veelkord märgitud, et vastava otsuse näol on tegemist eranditult ja üksnes vara müügi otsustusega ja see vastab Panks tulenevale võlausaldajate üldkoosoleku pädevusele. Hagejate viide pankrotihalduri poolt PankrS § 55 lg 1 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisele on arusaamatu ja alusetu. Eeltoodud faktilistest asjaoludest nähtuvalt oli üldkoosoleku toimumine seaduses sätestatud korras kõikidele võlausaldajatele avalikult teatavaks tehtud, kõikidel võlausaldajatel oli vaba ja võrdne võimalus üldkoosolekul osaleda ja otsustamisest osa võtta. Arusaamatu ja sisutühi on süüdistada pankrothaldurit pankrotitoimkonna liikmetega või võlausaldajatega suhtlemises ning oluliste asjaolude arutamises. Samuti on põhjendamatu väide, et arutusele pandud küsimus sai tulla hagejatele üllatusena. Hagejad pidid olema teadlikud, et päevakorras on pankrotivara müügi otsustamine, hagejatel oli võimalik osaleda üldkoosolekul ja hagejatel oli võimalus teha otsustus, mida üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on hagejad ka teinud – hagejad on osalenud otsustamisel, seega on neil olnud selleks piisavalt teavet. Hagejate väide, et pankrotihaldur määras alusetult hääled SIA-le SO on õiguslikult asjakohatu ning tuleb jätta tähelepanuta. Hagejad on esitanud hagiavalduse võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõudes ehk Pankr § 83 alusel. Tsiviilasjas 2-10-62190 SIA-le SO häälte määramise vaidluses esitati ka nõude aluseks oleva tehingu fiktiivsuse ja võltsituse vastuväide ning toodi välja pankrotihalduri poolt vahekohtu otsuse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine. Tallinna Ringkonnakohus 28.06.2011 määruses on märkinud :“Pankrotihalduri poolt häälte andmine jõustunud 14.04.2010 vahekohtu otsuse alusel isikule, kelle kasuks otsus tehti, on seaduslik. Pankrotimenetluses häälte andmise staadiumis ja korras ei lahendata jõustunud kohtuotsuse seaduslikkuse küsimust“. Siinkohal on oluline märkida, et hageja OÜ K oli nimetatud menetluses menetlusosaline ning ühtlasi taotles OÜ K SIA-le SO antud häälte määramist temale. Hagejate viide OÜ PT(pankrotis) pankrotimenetlusele on täiesti

põhjendamatu ja ei ole analoogia korras rakendatav. OÜ PT(pankrotis) pankrotimenetluses ei tulenenud SIA SO nõue jõustunud kohtuotsusest (erinevalt AS S (pankrotis) pankrotimenetlusest). Kostjale jäävad arusaamatuks hagejate poolt hagiavaldusele lisatud võõrkeelsed (sh. venekeelsed ja eeldatavasti lätikeelsed) materjali ja nende seotus käesoleva menetlusega. Kostja palub jätta vastavad võõrkeelsed materjalid kohtu poolt kui asjassepuutumatud tähelepanuta. Hageja väidab, et võlausaldajate 25.07.2011 üldkoosoleku otsus on täiesti põhistamata ja vastuolus PankrS sätte ja mõttega. Hagejad on oma väites pealiskaudsed ja üldsõnalised. Selgusetuks jääb, milles seisneb üldkoosoleku otsuse vastuolu pankrotiseaduse sätte ja mõttega. Kostja nõustub hagejatega, et nii pankrotihaldur kui ka võlausaldajad peavad käituma heas usus ning keelatud on õiguste kuritarvitamine, samas jääb kostjale arusaamatuks hagejate üldsõnaline väide, et vastavaid põhimõtteid on 25.07.2011 võlausaldajate üldkoosolekul rikutud. Seega vastava nõude esitanud isik peab põhistama, milles seisneb otsuse seadusele mittevastavus või milles konkreetselt seisneb otsuse tegemisel seadusest tuleneva korra rikkumine. Vastavaid põhistusi hagejad esitanud ei ole. Esitatud on üksnes üldsõnalisi väiteid, mis ühelegi konkreetsele rikkumisel ei viita. . Kostja esindaja on seisukohal, et üldkoosoleku otsus ja selle kohta koostatud üldkoosoleku protokoll võimaldavad võlausaldajate üldkoosoleku otsuse sisust (sh. nii sellest, mille kohta otsus tehti kui ka sellest, milline otsus tehti ehk mis on otsuse sisu) ning selle vastavusest võlausaldajate tahtele aru saada. Üldkoosoleku otsused peavad olema sisuline kontrollitavad määras, mis võimaldaks tuvastada tehtud otsust, sh. kas otsus vastab PankrS sätestatud üldkoosoleku pädevusele, ja selle vastavust võlausaldajate tahtele. Võimatu on üldkoosoleku otsuse protokollis kajastada ja üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise menetluses arutada selle üle, milline võiks olla iga võlausaldaja motiiv otsuse langetamiseks. . Hagejad on esitanud väite, et vara müügiga võetakse igasugune võimalus AS S (pankrotis) pankrotimenetluses tegevuse jätkamiseks ja kompromissi sõlmimiseks. Vastav hagejate väide on väär, ei vasta esitatud kompromissettepanekule ega tegelikele asjaoludele. Kostja rõhutab, et vara müügi otsustamisega otsustati üksnes pankrotivara müügi küsimust ja võlausaldajate üldkoosolek ei otsustanud võlgniku poolt esitatud kompromissi üle. Seega üldkoosolekul on jätkuvalt õigus ja võimalus seaduses sätestatud korras kompromissi otsustamiseks. Samas üldkoosoleku otsus vara müügi jätkamise kohta ei ole vastuolus võlgniku poolt esitatud kompromissiga ja ei muuda kompromissiotsuse tegemist võimatuks. Kompromissettepanekust nähtuvalt ei ole müüdav vara kompromissi tegemiseks vajalik ning võimalik vara müük kompromissi tegemist ei takista. Võlgniku poolt esitatud kompromissist tulenevalt on kompromissi täitmiseks vajalik vara üksnes võlgniku poolt kompromissis nimetatud nõuded kolmandate isikute vastu. Siinkohal olgu märgitud, et pankrotihaldur vastavaid võlgniku nõudeid ei toeta ning ei ole astunud samme vastavate nõuete jõustamiseks. Samuti on vastavate nõuete kohustatud isikud teatanud, et nad võlgniku poolt esitatud nõudeid ei tunnista, peavad neid täiesti alusetuteks ja neid täita ei kavatse. Eeltoodu muudab kompromissi täitmise sisuliselt võimatuks, mida pankrotihaldur on võlausaldajate üldkoosolekul ka enda seisukohana väljendanud. Kuigi kompromissettepaneku sisuline läbivaatamine ei kuulu käesoleva menetluse esemesse, juhib kostja esindaja tähelepanu sellele, et võlgnik, juhatuse liikme Vladimir Kleiner isikus, on esitanud pankrotiavalduses ja kompromissettepanekus kardinaalselt erinevad andmed nii võlgniku võlgade kui ka nõuete kohta. Seejuures on oluline märkida, et võlgniku poolt esitatud kompromissettepanekus toodud võlgniku nõuded, mille arvelt kavatseb võlgnik kompromissi täita, ei kajastu võlgniku pankrotiavalduses ja võlanimekirjas. Seega on võlgnik, juhatuse liikme VK isikus, kas pankrotiavalduse või kompromissettepanekus esitanud

tegelikkusele mittevastavaid andmeid. Juba 13.12.2010 kohtule esitatud pankrotiavalduses ja selle lisaks olevas AS S seletus maksejõuetuse põhjuste kohta, on võlgnik märkinud, et võlgniku majandustegevus on lõppenud ning aktsiaseltsi edaspidine majandustegevus ei ole võimalik. Võlgniku kompromissettepanekus ei ole toodud välja mingit majandustegevuse jätkamist ega selle kava. Siinkohal olgu märgitud, et vastavalt AS S pankrotiavaldusele pankrotivõlgniku majandustegevus seisnes naftasaaduste hoiustamise ja seestöötlemisega tollilaos ja tolliterminalis. Nimetatud majandustegevus eeldab vastavate tollilubade olemasolu. Vastavad AS S tolliload on peatatud ning AS S majandustegevuses kasutatud mahutid on tolli poolt plommitud, mistõttu nende kasutamine käitluses on välistatud. Eeltoodust tulenevalt on nii võlgniku enda hinnangul kui ka objektiivsetest asjaoludest tulenevalt võimatu AS S (pankrotis) pankrotimenetluses tegevuse jätkamine ning vastav hagejate väide ei ole asjakohane. Seejuures AS S (pankrotis) tegevuse jätkamise võimatus ei tulene 25.07.2011 võlausaldajate üldkoosoleku otsusest. Eeltoodust tulenevalt on kostja esindaja seisukohal, et 25.07.2011 võlausaldajate üldkoosoleku otsus ei võta võimalust AS S (pankrotis) pankrotimenetluses tegevuse jätkamiseks ja kompromissi sõlmimiseks ning vastav hagejate väide on põhjendamatu. Kostja esindaja peab asjassepuutumatuteks hagejate väiteid seoses nõuete kaitsmise koosoleku tähtaja ja aruannetega. Nimetatu ei oma mingit tähtsust ega seost 25.07.2011 võlausaldajate üldkoosoleku ning vastava üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude menetluse suhtes. Kuivõrd üldkoosoleku otsus pankrotivara müügi kohta ei ole vastuolus võlgniku poolt esitatud kompromissettepanekuga ning seega ei välista kompromissiotsuse tegemist, siis ei oma sisuliselt mingit tähtsust asjaolu, kas vastav otsus tehakse enne kompromissi otsustamist. Pankrotiseadusest tulenevaks pankrotimenetluse üldiseks põhimõtteks on kiire ja otstarbekas pankrotimenetlus, siis on vastava võlausaldajate üldkoosoleku otsuse tegemine menetluslikult igati otstarbekas ja põhjendatud. Kokkuvõttes lähtudes eeltoodust leiab kostja esindaja, et AS S (pankrotis) 25.07.2011 võlausaldajate üldkoosoleku otsus ei ole vastuolus pankrotiseadusega, võlausaldajate üldkoosoleku otsus vastab seadusele ning selle tegemisel ei ole rikutud seadusest tulenevat korda ning seega puuduvad Pankrs § 83 lg 1 sätestatud võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise alused. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. PankrS § 83 lg 1 kohaselt võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuivõrd hagi on esitatud üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks kontrollib kohus avalduses toodud asjaolusid PankrS § - s 83 lg 1 sätestatud eeldustest lähtuvalt. Võlgniku pankrotiavalduse esitas 13.12.2010 võlgnik juhatuse liige VK (tlk 64-65), pankrotimenetluses on pankrot välja kuulutatud Harju Maakohtu 02.02.2011 määrusega ja

pankrotihalduriks on määratud Peep Lillemäe. 04.08.2011.a. esitasid võlausaldajad OÜ BR ja K OÜ Harju Maakohtule hagi AS S (pankrotis) vastu AS S (pankrotis) võlausaldajate 25.07.2011.a. üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks, hagi on esitatud tähtaegselt. AS S (pankrotis) võlausaldajate 25.07.2011.a. toimunud üldkoosoleku otsusest (tlk 9-10) nähtuvalt oli päevakorras pankrotivara müügi otsustamine ning muud menetlust puudutavad küsimused, üldkoosolekul osalesid seitse võlausaldajat. Otsus võeti vastu SIA SO 161 218, Danske Bank A/S Eesti filiaal 103 405, AS BE1591 ja OÜ RI 34 häälega, vastu hääletasid K OÜ 37 976 ja OÜ BR267 ning SL S OÜ 22 häälega. Vastavalt PankrS § - le 3 lg 2 kohaldatakse pankrotimenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 83 lg 5 kohaselt pankrotivõlgniku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamisel kohtus osaleb pankrotivõlgniku nimel pankrotitoimkonna esimees. Kui aga pankrotitoimkonda ei ole valitud, siis üldkoosolekul selleks valitud isik. Kohtuistungist teatab kohus haldurile ja nõude esitanud isikule. Seega leiab kohus, et antud tsiviilvaidluses saavad vastuväiteid esitada PankrS § -s 83 märgitud isikud ning vaidlust ei ole, et toimkonda esindab TA. Hagejate väidetel on rikutud koosoleku kokkukutsumise korda, PankrS § 79 lg 4 kohaselt avaldab haldur teate väljaandes Ametlikud Teadaanded võlausaldajate üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra kohta. Võlausaldajate üldkoosolek kutsuti kokku Ametlikes Teadaannetes 15.07.2011 avaldatud kuulutusega (tlk 11), päevakorras oli märgitud vara müügi otsustamine ning pankrotimenetluse muud küsimused, kinni oli peetud viie päevasest teate avaldamise tähtajast. Kohtu hinnangul ei saa nõustuda hagejatega selles, et päevakorra sellisel kujul teatavaks tegemine, täpsustamata, et esitatud on ka kompromissettepanek (tlk 71-75), on rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Üldkoosoleku otsusest nähtuvalt arutelu toimus siiski vara müügi osas, arvestades esitatud kompromissettepanekut ja võeti vastu otsus müüa enne kompromissi, millise otsuse tegemist ja pädevust määratleb ka pankrotiseaduse § 134. Kohus ei nõustu hagejatega selles, et võlausaldajatele ei loodud võrdset võimalus tunda huvi koosolekul arutamisele tulevate küsimuste suhtes ja sellel osaleda, teates oli avaldatuna vara müügi küsimus päevakorras, seega on alusetu väide, et haldur varjas koosoleku kokkukutsumise teates tegelikku võlausaldajate üldkoosoleku päevakorda. Kohtu hinnangul oli kõigil vara müügi küsimusest huvitatud asjakohastel isikutel, võlausaldajatel, osaleda koosolekul. Vastavalt PankrS § - le 133 lg 1 võib haldur alustada pankrotivara müüki pärast võlausaldajate esimest üldkoosolekut kui võlausaldajad ei ole sellel koosolekul otsustanud teisti. Hagejate väited häälte määramise ebaõiguses ei ole asjakohased ega ka põhjendatud, käesolevas kaebuses ei hinda kohus häälte määramise õigsust ega määra hääli. Kuni nõuete kaitsmiseni määrab iga võlausaldaja häälte arvu haldur tema kasutuses olevate dokumentide alusel, kui üldkoosolekul osalenud võlausaldaja ei nõustu talle halduri poolt määratud häälte arvuga või talle määratud häälte arvu vaidlustab teine võlausaldaja määrab häälte arvu kohtunik (PankrS § 82), määrus on kaevatav. Kohtule esitatud Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2011 määrus, millest nähtub, et Harju Maakohtu 07.03.2011 määrus on jäetud häälte määramise osas muutmata (tlk 58-63). Kohtuistungil 30.08.2011 (tlk 79-81) avaldas hageja esindaja KO seisukohta, et häälte vaidlustamine on võimalik koos üldkoosoleku otsuse vaidlustamisega, millega kohus ei nõustu,

käesoleva menetluse raames ei määra kohus hääli vaid hindab võlausaldajate huvide rikkumust PankrS § -st 83 lg 1 johtuvalt. Võlausaldajatele häälte määramine ning määratud häälte vaidlustamine toimub Pankrs § 82 lg 4 alusel ja selline sätestatud õigus on igal koosolekul viibinud võlausaldajal, kes ei nõustu häälte arvuga. Võlausaldajale antud häälte vaidlustamine ei saa toimuda Panks§ 83 alusel ja seega ei saa vastav väide ainuüksi, vaidlustamata hääli, olla üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude alus. Kostja vastuväidetest ilmneb, et võlausaldajale SIA SO on hääled eelnevalt määranud kohtunik tsiviilasjas nr. 2-10-62190, ning Tallinna Ringkonnakohus on teinud 28.06.2011 häälte andmise vaidluses lahendi, millega jättis häälte andmise SIA-le SO muutmata. SIA SO nõue tuleneb Riia alalise Vahekohtu 14.04.2010 otsusest nr 1-03/2010, vahekohtu otsus jõustus alates selle vastuvõtmise päevast, Harju Maakohus tunnustas ja tunnistas 27.08.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-19495 nimetatud vahekohtu otsuse Eesti Vabariigis täidetavaks. Seega ei ole hagejad esile toonud argumente, miks ei pidanuks haldur võlausaldaja SIA SO hääli arvestama vaidlusalusel üldkoosolekul või mis olid need uued asjaolud. Ainuüksi hagejate argument, et võlgnikul puudub motivatsioon kompromissiks, kui vara on müüdud (tlk 80) ei ole hea usu põhimõtte rikkumine, oluline on pankrotimenetluses § 2 sätestatud printsiip, mille kohaselt peab arvestama ka võlausaldajate huvidega ja eesmärkidega. Hagejate poolt esitatud kohtumäärus tsiviilasjas 2-09-2218 (tlk 20-23) ei oma käesoleva tsiviilasja tõenduslikku jõudu, nimetatu puudutab võlausaldajale häälte määramist OÜ PT(pankrotis) pankrotimenetluses. Hagejate esindajad on taotlenud tõendina juurde võtta Harju Maakohtu otsuse 07.04.2011, tsiviilasjas 2-10-34138 (tlk 109-112), mis puudutab SIA SO hagi KH OÜ vastu AS PT(pankrotis) pankrotimenetluses. Kohtu hinnangul puudub aga nimetatud lahendil igasugune puutumus käesoleva tsiviilasjaga. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud, lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend. Eelnevast tulenevalt ei ole koosolekul vastuvõetud otsuste korral rikutud seadusest tulenevat korda ega esine mittevastavust seadusele PankrS § 83 esimese lõike kohaselt. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel pankrotiseaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu (PankrS § 2). Kohus nõustab kostja poolt esiletooduga, et võlausaldajate üldkoosoleku pädevus pankrotimenetluses ei ole piiramatu ning see tuleneb otseselt pankrotiseadusest, Pankrs §-st 77 ja antud juhul ole tõendatud, et toimkond või haldur ei toimiks heas usus. PankrS § 77 , p. 5 järgi kuulub võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse muuhulgas ka pankrotivara müügiga seonduva otsustamine seaduses sätestatud ulatuses. Võlausaldajate pädevus seoses pankrotivara müügiga seonduva otsustamises piirdub seaduses eraldi sätestatud õigusega ja võlausaldajate üldkoosoleku pädevust täpsustavaks normiks on § 133, mis puudutab esimest üldkoosolekut, § 137 vara enampakkumiseta müüki ning § 134 vara müüki menetluses esitatud kompromissettepaneku

korral. Muu pädevus võlausaldajate üldkoosolekul seoses vara müügiga puudub, seega ei saa päevakord märkega „pankrotivara müügi otsustamine“ olla võlausaldajaid eksitav või tegelikku üldkoosoleku päevakorda varjav või mitte heas usus toimimine,, kui üldkoosolekul arutatakse ja otsustatakse vara müüki kompromissettepaneku korral. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust asjaolu, et haldur ei ole esitanud nõuetekohast ettekannet vara kohta PankS § 132 alusel, käesoleva menetluse eesmärgiks ei saa olla järelevalve halduri tegevuse üle, mida viib läbi pankrotti menetlev kohtukoosseis. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus jääb rahuldamata, tuleb kohtukulud jätta täies ulatuses hagejate võrdsetes kanda.

Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.