Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

Tartu Maakohtu menetluses on Julianus Inkasso OÜ hagi Kristo Kallisaare vastu põhivõla 237.11 euro ja viiviste 237.05 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja AS-iga Elisa Mobiilsideteenused 22.12.2006.a järelmaksulepingu nr 1623620. AS Elisa Mobiilsideteenused kohustus kostjale pakkuma telekommunikatsiooniteenust ja kostja kohustus saadud teenuste ja kaupade eest tasuma. AS Elisa Mobiilsideteenused esitas kostjale arveid ning loovutas oma nõude kostja vastu 28.12.2008.a hagejale. Hageja on nõudnud kostjalt arvete tasumist, kostja ei ole oma kohustusi täitnud. Kostja võlgneb hagejale põhivõla 237.11 eurot ja 18.06.2008.a kuni 07.07.2010.a eest arvestatud viivised summas 266.40 eurot. Hageja vähendab välja nõutavate viiviste summat ja palub kostjalt välja mõista viivised summas 237.05 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidles hagile vastu ning palus asja lõpetamist aegumise tõttu. Kostja leidis, et teda pole kolme aasta jooksul otsitud. Kuna kostjal ei ole mitu aastat tööd, on ta maksejõuetu ning kohtukulud peaks kandma hageja.

KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • kostja sõlmis AS-iga Elisa Mobiilsideteenused 22.12.2006.a mobiiltelefoni järelmaksulepingu (tl 16-29); • AS Elisa Mobiilsideteenused loovutas oma nõude kostja vastu 28.12.2008.a hagejale (tl 30-31); • kostja võlgneb hagejale mobiiltelefoni järelmaksu tasumise kohustusest tekkinud summa 237.11 eurot. Kohus loeb hageja nimetatud asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 4 alusel ning toimikus olevate dokumentaalsete tõenditega. Pooled on sõlminud sisuliselt laenulepingu VÕS § 396 mõttes. Seega võlgneb kostja hageja 14 kuu järelmaksu (võlgnevus 3710 krooni : kuumaksuga 265 krooni = 14 kuud). Kostja on hagejale võlgu igakuised maksed alates 18.05.2007.a, viimane makse tuli sooritada 18.06.2008.a ning igakordse makse suurus oli 265 krooni. Poolte vahel sõlmitud lepingus on pooled kokku leppinud maksetähtajad ja osamakse suuruse, maksekohustus tekkis maksetähtaja saabumisel. Lepingust ei nähtu, et osamaksu tasumise kohustus tekib pärast Elisa Mobiilsideteenused AS poolt arve esitamist või et lepingule kohalduksid hageja esitatud teenuste kasutamise üldtingimused. Seega muutus iga osamaks sissenõutavaks lepingus toodud maksetähtpäeva saabumisega. Kuna tegemist on korduvate kohustustega, mille suurus oli kostjale juba lepingu sõlmimisel teada, kuulub kohaldamisele TsÜS § 154. Nimetatud paragrahvi sätestab, et korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. 2007.a sissenõutavaks muutunud osamaksete (18.12.2007.a osamakse kaasa arvatud) aegumistähtaeg algas seega 01.01.2008.a ning 2008.a osamaksete aegumistähtaeg 01.01.2009.a. Aegumistähtaeg, mis on kolm aastat, saabus 2007.a osamaksete jaoks 31.12.2010.a ning saabub 2008.a osamaksete jaoks 31.12.2011.a.

Tulenevalt TsÜS §-st 160 lg 1 ja lg 2 p 3 peatub aegumine õigustatud isiku poolt avalduse esitamisega maksekäsu kiirmenetluses. OÜ Julianus Inkasso esitas Kristo Kallisaare vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 07.07.2010.a ja nõude aegumine peatus. Kohus leiab eeltoodu alusel, et hageja nõue ei ole aegunud, hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 alusel. Kuna kostja ei ole vaidlustanud viiviste arvestust, ei kontrolli kohus seda. Hageja on arvestanud viiviseid kostjale soodsamalt, võttes aluseks viimase maksetähtpäeva saabumise. Viivised tuleb kostja välja mõista VÕS § 113 ja § 101 lg 1 p 6 alusel. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 237.11 eurot ja viivised 237.05 eurot. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kostja väide, et ta on töötu, ei ole seaduse järgi aluseks menetluskulude hageja kanda jätmisele. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on menetluskuludeks nimetanud tasutud riigilõivu 63.91 eurot ja õigusabikulud 159.78 eurot. Kohus leiab, et hageja nimetatud menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Hageja on tõendanud riigilõivu tasumist, selle tasumise kohustus tuleb seadusest ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 63.91 eurot. Õigusabikulude osas leiab kohus, et arvestades esitatud hagiavalduse vähest keerukust, nõude summat ning asjaolu, et hagiavalduses ei ole asjaolud selgelt välja toodud (millised graafikujärgsed maksed on täpselt tegemata), on põhjendatud õigusabikuluks 30 eurot. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 93.91 eurot.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.