Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

hiljemalt maksustatava kuu kahekümnendaks kuupäevaks. Üürniku soovil üürilepingut pikendati 28.10.2008 mõlema poole poolt allkirjastatud munitsipaaleluruumi üürilepingu lisa kohaselt ja tähtajaga kuni 28.10.2013. Eelnimetatud üürilepingu lisa punktide 9 ja 11 kohaselt kohustus üürnik tasuma üüri, kõrvalkulude eest ja eluruumiga seonduvad maksud vastavalt esitatud üüriarvetele. Lepingu lisa punkti 11 alapunktist 1 tulenevalt on üürnik lepingut allkirjastades kinnitanud, et ta on teadlik üürilepingu tingimustena kehtivatest Tallinna Linnavalitsuse määrusega kinnitatud „Munitsipaaleluruumi üürilepingu tingimustest“ ja nõustub lepingu sõlmimisega nendel tingimustel. Nimetatud tingimuste punkt 8.2 kohustab üürnikku talle esitatud üüriarve tasuma 10 päeva jooksul iga kuu 20. kuupäevast arvates. Esitatud üüriarvel nähtub alati ka võlgnevus. Korteri võla arvestuse saldolt alates 01.11.2008 kuni 01.01.2011 nähtub kostja maksedistsipliin, makseid ei ole tasutud igakuuliselt ning vastavalt esitatud arvetele. Viimane makse oli detsembris 2008 summas 6975 krooni. 28.11.2008 tegi linnamajanduse osakond kostjale hoiatuse, milles kohustas tasuma võlgnevuse summas 8703.14 krooni (võlg seisuga 27.11.2008) hiljemalt 15.12.2008. Kostja sai hoiatuse kätte 13.12.2008. Eeldatavalt seoses hoiatuse saamisega toimus maksete tasumine detsembris 2008 summas 6975 krooni. Seega ei tasutud mitte kogu võlgnevust. 14.01.2009 saatis linnamajanduse osakond kostjale uue hoiatuse, milles kohustas tasuma võlgnevuse summas 3273.32 krooni (võlg seisuga 13.01.2009) 26. jaanuariks 2009. Ka viimatinimetatud hoiatus saadeti hagejale teadaolevasse kostja elukohta XXXja seda nii lihtkirjana kui väljastusteatega. Võlga ei tasutud. 19.01.2009 esitas Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnik RJ vastu eluruumi XXXmaksete võlgnevuse summas 2467.32 krooni nõudes. Kohus tegi maksekäsu 28.04.2009 ja maksekäsk on esitatud täitemenetlusse. Pärast detsembrit 2008, kui tasuti 6975 krooni, ei ole kostja teinud ühtegi makset. Maksekäsk õnnestus kohtul kostjale kätte toimetada Karjaküla alevikus Harjumaal. Kostja ei ole teatanud PõhjaTallinna Valitsusele oma elukoha muutusest ega ole muutust fikseerinud ka rahvastikuregistris. Samuti ei ole kostja kordagi avaldanud soovi lõpetada üürileping seoses elamaasumisega mujale. Järgmise hoiatuse tegi linnamajanduse osakond kostjale 03.09.2009. Nimetatud hoiatuses kohustati kostjat tasuma võlgnevus summas 7875.85 krooni (kogu võlgnevus seisuga 02.09.2009) hiljemalt 20.09.2009. Hoiatus saadeti nii lihtkirjana (märge hoiatusel) kui väljastusteatega Keila valda Harjumaale. Hoiatuses tehti kostjale ka ettepanek üürileping lõpetada. Kostja hoiatusele ei reageerinud ning Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu esitas 08.12.2009 maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse summas 7432.68 krooni ning riigilõivus summas 750 krooni nõudes. Märgitud võlgnevus oli kostjal seisuga 01.12.2009. Lisana 3 esitatud võla arvestuse saldol on detsembri 2009 seisuga võlgnevus 9900 krooni, millest on maha arvatud 2467.32 krooni, mille suhtes on algatatud täitemenetlus, seega kokku 7432.68 krooni. Kuivõrd kostja hoiatusele ei reageerinud, tegi Põhja-Tallinna Valitsus 04.01.2010 üürilepingu ülesütlemise avalduse, milles teatas eluruumi XXXüürilepingu üles ütlemisest 11.01.2010 VÕS § 316 alusel. Avaldus saadeti nii XXXlihtkirjana ja väljastusteatega kui ka Keila valda Harjumaale nii lihtkirjana kui väljastusteatega. Üürilepingu ülesütlemise avalduses kohustati kostjat eluruumi XXXvabastama ja võtmed tooma Põhja-Tallinna Valitsusse hiljemalt 12.01.2010. Kostja ei vabastanud eluruumi ega tagastanud võtmeid. Üürilepingu ülesütlemise avaldust ta samuti vastu ei võtnud. Eluruumi XXXmaksete arveid väljastas Põhja-Tallinna Valitsus edasi, kuna eluruumi üürileandjale ei tagastatud. Võla arvestuse saldol on lõplikuks võlaks märgitud 19 866.82 krooni. Põhja-Tallinna Valitsus tegi ka kostjale ümberarvestuse 3150.71 krooni osas, kuna 24.05.2010 muudeti ruumi omaniku algatusel kostja rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmed ning võlgnevus 19 866.82 krooni on kostja võlgnevus seisuga 24.05.2010. Põhja-Tallinna Valitsusel oleks olnud õigus väljastada kahjuhüvitisena igakuulisi üüriarveid ka jätkuvalt, kuid seda ei tehtud. 2 (4)

Lõplik võlasumma 1112.03 eurot (17 399.50 krooni= 19 866.82 – 2467.32 /täitemenetluses/) on kujunenud alates 01.09.2009 kuni 24.05.2010. 01.11.2010 saatis Põhja-Tallinna Valitsus kostjale veel ühe hoiatuse, milles kohustas tasuma võlgnevuse summas 19 866.82 krooni (kuna täitemenetlusest ei ole hagejale midagi laekunud) hiljemalt 01.12.2010. Kostja sai hoiatuse kätte ja saatis Põhja-Tallinna Valitsusele vastuse. Seoses vastusega märgib hageja, et kostja väide nagu talle ei oleks üle antud eluruumi võtmeid vaatamata korduvatele suulistele pärimistele, on absoluutselt vale. Hageja on ka eelnevates tsiviilasjades märkinud, et elamu Maleva tn 18 suhtes algatas Kaitsepolitseiamet uurimise detsembris 2008. Uurimine puudutas ka elamu eelmise haldaja esindajate tegevust. Seoses uurimisega lõpetasid paljud Maleva tn 18 elama registreeritud ja üürilepinguid omavad isikud need lepingud, sh need, keda kasutati variisikutena. Kostja ei ole kordagi pöördunud Põhja-Tallinna Valitsuse poole ei suuliselt ega kirjalikult palvega võimaldada tal elada Maleva tn 18 või sooviga leping lõpetada. Vaevalt oli kostjale teadmata, kelle valduses olid eluruumi võtmed, kui need ei olnud kostja valduses. Igakuuliste arvete mittesaamise korral oleks kostja pidanud huvi tundma maksete tasumise vastu ja tulema Põhja-Tallinna Valitsusse arveid küsima. Kostja seisukohad Kostja leiab, et hagiavaldus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja avaldas oma seisukohta juba oma 08.11.2010.a. hagejale tähitud kirjaga saadetud vastuses, et talle ei ole üle antud üüritava eluruumi võtmeid, seega valdust eluruumile, ta ei ole saanud eluruumi aadressil XXXTallinnas üürilepingu alusel kasutada ning ei ole kohustatud selle kehtivuse aja eest üürileandjale üüri tasuma. VÕS § 296 lg 1 sätestab, et „üürnik ei pea maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid ajavahemiku eest, mil üürnik ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu või seetõttu, et üürileandja ei andnud asja tema kasutusse.“ Ülalviidatud säte annab ühemõtteliselt kostjale õiguse eluruumi kasutamise eest mitte maksta, kui üürileandja ei anna üürieset tema kasutusse. Vastavalt hagiavaldusele lisatud eluruumi üürilepingu punktile 8.1.1. kohustub üürileandja andma eluruumi üürniku kasutusse vastava akti alusel. Kuid hagimaterjalide seas sellist akti ei nähtu, kuigi üürileandja puhul on tegu ikkagi haldusorganiga, kes lihtsalt peab täitma kõiki vastavaid normatiive. Seega, on üürileandjast hageja kohustatud siiski tõendama asjaolu, et eluruum ikka anti kostja valdusse ja kostja seda kasutas. Käesoleval juhul ei tõenda seda asjaolu mitte ükski tõend hagimaterjalide hulgas ning kõik hageja vastupidised väited on paljasõnalised ning meelevaldsed. Lisaks märgib kostja, et asjakohatud on hageja märkused ja viited Kaitsepolitseiameti uurimisele 2008 aasta detsembris, kuna nendest ei nähtu ühtegi seost antud asjas tähtsust omavate asjaoludega.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega ja hinnanud kõiki tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele. Asjas ei ole vaidlust selles, et 02.06.2003 sõlmisid kostja RJ ja Põhja-Tallinna Valitsuse linnamajanduse osakonna juhataja eluruumi üürilepingu, mille kohaselt Põhja-Tallinna Valitsus andis üürniku kasutusse Tallinna linnale kuuluva eluruumi XXXtähtajaga kuni 02.06.2008. Lepingu punkt 4.2 kohustas üürnikku tasuma makseid eluruumi kasutamise ja muude talle osutatavate teenuste eest hiljemalt maksustatava kuu kahekümnendaks kuupäevaks. Üürniku soovil üürilepingut pikendati 28.10.2008 mõlema poole poolt allkirjastatud munitsipaaleluruumi üürilepingu lisa kohaselt ja tähtajaga kuni 28.10.2013. 28.11.2008 tegi linnamajanduse osakond kostjale hoiatuse, milles kohustas tasuma võlgnevuse summas 8703.14 krooni (võlg seisuga 3 (4)

27.11.2008) hiljemalt 15.12.2008. Kostja sai hoiatuse kätte 13.12.2008. Eeldatavalt seoses hoiatuse saamisega toimus maksete tasumine detsembris 2008 summas 6975 krooni. Vastavalt VÕS § 271 üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole esitanud vastuväited üüri arvestusele. Kostja vastuväite kohaselt ei ole kostja saanud korteri valdust. Väljastusteatest (hagi lisa 5) nähtub, et kostja on isiklikult Aadressil XXXvastu võtnud teate 13.12.2008. Kostja on üürilepingu alusel tasunud 6975 krooni detsembris 2008, mis samuti viitab sellele, et kostja korterit kasutab. Nende tõendite põhjal leiab kohus, et tõendatud on korteri olemine kostja valduses hiljemalt 13.12.2008. Hagiavalduse kohaselt on hageja seisuga 31.12.2008 tekkinud võlgnevuse 2467 krooni osas esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse, kohus on selles osas avalduse rahuldanud ning see võlgnevus hagi aluseks ei ole. Seega nõuab hageja võlgnevust alates 01.01.2009 ehk alates ajast, mil kostja oli korteri valdaja. Hageja nõuab võlgnevust kuni 24.05.2010. Kumbki pool ei ole esitanud väidet nagu oleks kostja enne nimetatud aega korteri valduse tagastanud. Kohus mõistab välja võlgnevuse perioodi eest 01.01.2009 – 24.05.2010 summas 1112.03 eurot. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostja kahjuks, seega jäävad menetluskulud kostja kanda.

Peeter Pällin Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.