Võlaõigus › Võõrandamislepingud

kohtotsuse täitmiseni.

Menetluskulude jaotus Mõista kostjalt JMOÜ hageja SIA "E" kasuks menetluskuludena välja 1 689,93 eurot.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 13. septembril 2011.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt kohtuistungile ilmumata jäämine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtukutse toimetati kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kautsjon summas 958,67 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danse Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 4 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. Juhindudes TsMS § 1741 lg-st 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude väljamõistmise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub hageja kostjalt menetluskuludena välja mõista õigusabikulud summas 412,15 eurot ja riigilõivu summas 1 978,07 eurot (s.o 30 950 krooni). Hagi tagamise tagatise summas

2-10-22553 878,79 eurot (s.o 13 750 krooni) palub hageja tagastada. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades esindaja tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista 300 eurot. Hageja poolt 25.05.2010.a tasutud riigilõivu summas 3 000 krooni kostjalt väljamõistmiseks puudub õiguslik alus, kuna nimetatud riigilõiv ei ole tasutud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Riigilõiv summas 3 000 krooni on tasutud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tsiviilasjas nr 2-10-24997 ja käesolev menetlus ei ole üle tulnud nimetatud maksekäsu kiirmenetlusest. Samuti ei ole kõnesolev riigilõiv käesolevas asjas TsMS § 144 p 7 järgi kohtuväliseks kuluks. Kohus leiab, et hageja 29.08.2011.a taotlus hagi tagamise tagatise tagastamiseks rahuldamisele ei kuulu. TsMS § 195 lg 1 kohaselt tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud. TsMS § 391 lg 1 järgi peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, kui: 1) jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega; 2) ilmneb, et hagi tagamise ajal puudus hagi tagamise nõue või hagi tagamise alus; 3) enne hagi esitamist tehtud hagi tagamise määrus on tühistatud põhjusel, et hagi ei esitatud tähtaegselt. Vastavalt TsMS § 391 lg 2 tagastatakse hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajast alates. Seega ei kuulu veel hagi tagamise tagatis hagejale tagastamisele. Seoses hageja viivisenõude osalise rahuldamisega selgitab kohus järgmist. Hageja on hagis leidnud, et antud juhul on tegemist majandus- ja kutsetegevuses antud laenuga ning kohaldamisele kuulub harilik intressimäär 2,5% kuus. Hagiavalduse kohaselt moodustab arvest nr 1 tulenevalt võlgnevuselt summas 47 288,45 eurot (739 903,46 krooni) intress 614,74 krooni päevas ja arvest nr 2 tulenevast võlgnevuselt summas 32 925 eurot (515 164,31 krooni) intress 426,025 krooni päevas, kokku moodustab intress 1 042,75 krooni päevas. Alates 08.03.2010.a kuni 14.06.2010.a on kostja viivitanud arvete tasumisega 96 päeva, seega kuulub tasumisele viivitusintress summas 100 105,45 krooni. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lõike 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohus ja õigel viisil. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 82 lg 7). Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kohtu hinnangul ei ole viivise nõudmine nimetatud määras käesoleval juhul õiguslikult põhjendatud. Hageja väidetest järelduvalt pooled viivisemääras kokku leppinud ei ole. Seega saab hageja viivise nõudmisel lähtuda seadusejärgsest viivisemäärast. Vastavalt Eesti Panga poolt väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.07.2010.a avaldatud teatele oli VÕS § 94 lg-s 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01.07.2010.a 1%. Arvestades VÕS § 113 lg-s 1 sätestatut, tuleb aasta viivisemääraks lugeda seega arvete nr 1 ja nr 2 puhul 8%, mis teeb vastavalt päeva viivisemääraks 0,022% (s.o 8 : 365). Arve nr 1 alusel tähtaegselt tasumata 739 903,46 krooni (47 288,45 euro) ühe päeva viivis on 162,78 krooni (s.o 739 903,46 kr x 0,022%), ajavahemikus 08.03.2010.a kuni 14.06.2010.a on 99 päeva ning sissenõutavaks muutunud viivise moodustab 16 115,22 krooni (s.o 99 p x 162,78 kr). Arve nr 2 alusel tähtaegselt tasumata 515 164,31 krooni (32 925 euro) ühe päeva viivis on 113,34 krooni (s.o 515 164,31 kr x 0,022%), ajavahemikus 09.03.3010.a kuni 14.06.2010.a

on 98 päeva ning sissenõutavaks muutunud viivise moodustab 11 107,32 krooni (s.o 98 p x 113,34 kr). Hagejal on arvete nr 1 ja nr 2 alusel õigus nõuda kostjalt viivist ülaltoodud arvutuste kohaselt 27 222,54 krooni (1 739,84 eurot). Hageja on palunud kõnealuste arvete alusel seisuga 14.06.2010.a kostjalt viivise välja mõista summas 100 105,45 krooni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja seisuga 14.06.2010.a viivise 27 222,54 krooni (1 739,84 eurot) (s.o 16 115,22 kr + 11 107,32 kr) ulatuses. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 81% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 19% ulatuses hageja ja 81% ulatuses kostja kanda. Kuna kostja seoses hagiavaldusega kohtule teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid lepingulise esindaja vahendusel teostanud ei ole, eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 1 689,93 eurot (s.o 2 086,33 eurost 81%). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja, s.o 30 päeva, jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata (TsMS § 448 lg 41). Kirjeldava või põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja, s.o 14 päeva, jooksul soovist esitada kaja. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab kaja esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 448 lg 42). Kohus leiab, et vastavalt TsMS § 445 lg-s 2 sätestatule on vajalik jätta kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse käesoleva kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna kuni kohtuotsuse täitmiseni.

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.