lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-22666/5

Muud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 08.04.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-25-22666/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
08.04.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1517
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 1Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleFIMS § 14 lg 1, 3FIMS § 19 lg 4TsMS § 150 lg 1, 8Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineFIMS § 4 lg 1FIMS § 45 lg 3FIMS § 49FIMS § 52FIMS § 7 lg 2TsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 171 lg 1

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
Direktiiv 2017/1132Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/1132, 14. juuni 2017, äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta (kodifitseeritud tekst) (EMPs kohaldatav tekst)Direktiiv 2019/1023Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1023, 20. juuni 2019, mis käsitleb ennetava saneerimise raamistikke, võlgadest vabastamist ja äritegevuse keeldu ning saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid, ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 (saneerimise ja maksejõuetuse direktiiv) (EMPs kohaldatav tekst)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Aleksandr Kondrašov, Liis Arrak ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 08.04.2026, Tallinn Kohtuasja number

2-25-22666

Kohtuasi

I.S maksejõuetusavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.01.2026 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

I.S määruskaebus

Menetlusosaline ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik) I.S esindaja Suido Västra

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

(isikukood XXX), lepinguline

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata I.S tagastamiseks.

21.01.2026 taotlus määruskaebuselt tasutud riigilõivu

2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta Harju Maakohtu 06.01.2026 määrus muutmata.
4.Jätta määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

I.S

kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 14.08.20262-26-12253/9Tartu Maakohus Valga kohtumaja
Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused
TsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
TsMS § 696 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1.I.S (avaldaja, võlgnik) esitas 24.12.2025 Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt soovib avaldaja täita oma kohustusi ning vältida täitemenetluste jätkumist ja täituritasude edasist suurenemist. Võlgade ümberkujundamine võimaldaks koondada maksed ühtseks ja realistlikuks makseplaaniks, mida avaldaja suudab täita.

2-25-22666 Maakohtu määrus ja põhjendused

2.Harju Maakohus jättis 06.01.2026 määrusega maksejõuetusavalduse menetlusse võtmata ning menetluskulud avaldaja kanda.
2.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole avaldajal võimalik maksejõuetusavaldusega taotletavat eesmärki, s.o võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist, saavutada ning seetõttu tuleb jätta maksejõuetusavaldus füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 14 lg 1 p 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 (koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1) alusel menetlusse võtmata.
2.2.Võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine oleks vastuolus FIMS § 19 lg-ga 4, mis sätestab, et kohus ei algata võlgade ümberkujundamise menetlust, kui kohus on võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse viimase kümne aasta jooksul enne avalduse esitamist juba algatanud või otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise. Kohustustest vabastamise otsustamine viidatud sätte tähenduses hõlmab nii seda, kui võlgnik kohustustest vabastatakse, kui ka seda, kui kohus jätab võlgniku kohustustest vabastamata. Kohtute infosüsteemist nähtub, et Viru Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-19-5434 oli avaldaja pankrotimenetlus (mis lõppes raugemisega) ning kohustustest vabastamise menetlus. 23.04.2025 kohtumäärusega lõpetas kohus avaldaja kohustustest vabastamise menetluse ja jättis avaldaja kohustustest vabastamata. Kohustustest vabastamata jätmise põhjuseks oli asjaolu, et avaldaja rikkus kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetlusega kaasnevaid kohustusi. Kohtumäärus on jõustunud. Kuna avaldaja suhtes on alles sellel aastal lõpetatud kohustustest vabastamise menetlus, siis ei pea kohus võimalikuks algatada avaldaja suhtes võlgade ümberkujundamise menetlust. See oleks vastuolus FIMS § 19 lg-ga 4. Niivõrd lühikese aja möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist avaldaja suhtes uue maksejõuetusmenetluse algatamine ei oleks ka sisuliselt õigustatud, sh arvestades ka võlausaldajate õigustatud huve.
2.3.Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda (TsMS § 168 lg 1, § 172 lg 2). Määruskaebus
3.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Avaldaja palub tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõivu 70 eurot. Määruskaebuse kohaselt kohaldas maakohus ebaõigesti FIMS § 19 lg-t 4 ning rikkus põhjendamiskohustust. Tartu Ringkonnakohtu praktika järgi ei hõlma FIMS § 19 lg 4 piirang neid olukordi, kus kohus jätab võlgniku kohustustest vabastamata (TrtRnKm 07.06.2024, 2-24-2451, p 6). Tsiviilasjas nr 2-19-5434 lõppes kohustustest vabastamise menetlus avaldajale negatiivselt, kuna tal oli ebaõige arusaam sellest, kuidas menetluse edukaks läbimiseks toimida. Viru Maakohus ei määranud avaldajale usaldusisikut ja avaldaja ei suutnud ise usaldusisiku ülesandeid nõuetekohaselt täita. Menetluse edasine käik
4.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-25-22666

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS §-de 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
6.Avaldaja on esitanud maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul keeldus maakohus õigesti maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest FIMS § 14 lg 1 p 1 ja TsMS § 371 lg 2 p 2 (koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1) alusel, kuivõrd avaldajal ei ole võimalik maksejõuetusavaldusega taotletavat eesmärki (võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist) saavutada, sest praegusel juhul oleks võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine vastuolus FIMS § 19 lg-ga 4. FIMS § 4 lg 1 järgi kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. FIMS § 14 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus maksejõuetusavaldust menetlusse mh siis, kui esinevad tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab hagita asja kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
7.FIMS § 19 lg 4 kohaselt ei algata kohus võlgade ümberkujundamise menetlust, kui kohus on võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse viimase kümne aasta jooksul enne avalduse esitamist juba algatanud või otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et FIMS § 19 lg-t 4 tuleb tõlgendada selliselt, et see kohaldub ka juhul, kui kohus on viimase kümne aasta jooksul enne maksejõuetusavalduse esitamist otsustanud jätta võlgniku kohustustest vabastamata. See tähendab, et kohustustest vabastamise otsustamine hõlmab FIMS § 19 lg 4 tähenduses olukorda, kus kohus on teinud sisulise otsustuse, kas võlgnik kohustustest vabastada või mitte. Selline tõlgendus on kooskõlas seadusandja tahtega. Maakohus on põhjendatult viidanud, et füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu 575 SE seletuskirja järgi hõlmab kohustustest vabastamise otsustamine FIMS § 19 lg 4 tähenduses nii seda, kui võlgnik kohustustest vabastatakse, kui ka seda, kui kohus jätab võlgniku kohustustest vabastamata (seletuskirja lk 40).
8.Eeltoodud tõlgendus on kooskõlas FIMS-i mõtte, eesmärgi ja muude asjakohaste FIMS-i sätetega. Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamist reguleerivast FIMS §-st 49 nähtub samuti, et „kohustustest vabastamise otsustamine“ hõlmab endas nii võlgniku kohustustest vabastamist kui ka sellest keeldumist (FIMS § 49 lg-d 1, 11, 13). Ringkonnakohtu hinnangul on FIMS § 19 lg-s 4 sätestatud sarnane põhimõte ette nähtud ka FIMS § 45 lg 3 p-s 3, mille järgi võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu 575 SE seletuskirjas on pankrotiseaduse § 159 lg 3 ja FIMS § 52 kohaldamise kontekstis selgitatud, et kui kohus lõpetab kohustustest vabastamise menetluse aluse äralangemise tõttu, siis ei tee kohus kohustustest vabastamise kohta otsust, st ei otsusta võlgnikku kohustustest ei vabastada ega vabastamata jätta. Sellisel juhul ei kaasne ka võlgnikule piiranguid tulevikus uue maksejõuetusmenetluse algatamisel vähem kui 10 aasta jooksul (FIMS § 19 lg 4, § 45 lg 3 p

2-25-22666 3) (seletuskirja lk 99). Samuti on füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu 575 SE seletuskirja järgi kohustustest vabastamine võimalik üks kord kümne aasta jooksul ning füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse mõte ei ole luua olukorda, kus võlgnik on kestvalt pankrotimenetluses või kohustustest vabastamise menetluses (seletuskirja lk 3, 40).

9.Seega nähtub eeltoodust, et seadusandja tahe on olnud ette näha, et võlgade ümberkujundamise menetluse ning kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine on võimalik üks kord kümne aasta jooksul. Seetõttu on uue võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine põhjendatud alles siis, kui viimasest kohustustest vabastamise otsustamisest (s.o kohustustest vabastamisest või vabastamata jätmisest) on möödunud kümme aastat. Samamoodi on uue võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine põhjendatud alles kümne aasta möödumisel eelmise menetluse algatamisest.
10.Seadusandja tahe piirata kohustustest vabastamise õiguse kasutamist nii juhul, kui võlgnik on varem kohustustest vabastatud, kui ka juhul, kui sellest on keeldutud, on kooskõlas ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/1023, 20.06.2019, mis käsitleb ennetava saneerimise raamistikke, võlgadest vabastamist ja äritegevuse keeldu ning saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid, ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 (saneerimise ja maksejõuetuse direktiiv). Direktiivist ei tulene füüsilise isiku maksejõuetuse menetlustele piiranguid ning lisaks võimaldab see ka ettevõtjate (sh FIE) puhul seada piiranguid korduva menetluse alustamisele.
11.Maakohus tuvastas, et Viru Maakohtu 23.04.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-5434 lõpetati avaldaja kohustustest vabastamise menetlus ja jäeti avaldaja kohustustest vabastamata. Määrus on jõustunud. Seetõttu on praegusel juhul FIMS § 19 lg-st 4 tulenevalt välistatud võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine, kuna kohus on viimase kümne aasta jooksul enne maksejõuetusavalduse esitamist otsustanud jätta avaldaja kohustustest vabastamata.
12.Eeltoodust tulenevalt jätab määruskaebuse rahuldamata.

ringkonnakohus

maakohtu

määruse

muutmata

ja

13.Ringkonnakohus märgib ka, et asjaolu, et Tartu Ringkonnakohus jõudis tsiviilasjas nr 2-24-2451 tehtud kohtulahendis FIMS § 19 lg 4 tõlgendamise osas eeltoodust erinevale seisukohale, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
14.Ringkonnakohus jätab rahuldamata avaldaja taotluse määruskaebuskaebuselt tasutud riigilõivu 70 eurot tagastamiseks, sest ei ole täidetud TsMS § 150 lg 1 p-s 5 sätestatud eeldused riigilõivu tagastamiseks.
15.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
16.TsMS § 696 lg 1 esimese lause järgi võib ringkonnakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui selle esitamine on seadusega lubatud. Käesolev määrus ei ole maksejõuetusavalduse menetlusse võtmata jätmise ja riigilõivu tagastamata jätmise osas Riigikohtule edasikaevatav (FIMS § 7 lg 2 teine lause, FIMS § 14 lg 3, TsMS § 150 lg 8).

2-25-22666 TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kuivõrd praegune määrus ei ole edasikaevatav maksejõuetusavalduse menetlusse võtmata jätmise osas, ei saa ringkonnakohtu määrust vaidlustada ka menetluskulude jaotuse osas. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.08.20262-26-10976/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 14.08.20262-26-11223/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja