Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

xxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Swedbank AS esitas 07. juulil 2011.a. kohtule avalduse Teearu Talu OÜ pankroti väljakuuluutamiseks. Avaldusest nähtub, et 24.05.2006.a. sõlmisid Swedbank AS (endise nimega AS Hansapank; edaspidi Võlausaldaja) ja OÜ Teearu Talu (edaspidi Võlgnik) laenulepingu nr 06-082103-JI (edaspidi Leping I; Lisa 1), mille lisaga 1 muudetud põhitingimuste kohaselt võimaldas Võlausaldaja Võlgnikule laenu summas 156 715,84 EUR, intressimääraga Euro 6 kuu EURIBOR + 3,000% aastas (lepingu punkt 2.7.). Laenu tagastamise lõpptähtpäevaks lepiti kokku 24.04.2017.a (lepingu punkt 2.4.). Laenulepingu punkti 6.1. kohaselt kohustus Laenusaaja laenusumma Võlausaldajale Laenulepingus toodud tingimustel. Ühtlasi pidi Võlgnik tagama, et vastavad summad oleksid Võlgniku arvelduskontol, et Võlausaldaja saaks need tagasimaksete tähtpäevadel (iga kuu viimane päev) arvelduskontolt maha võtta. Laenulepingu punkti 2.16.1. kohaselt tagab Laenulepingust tulenevaid kohustusi hüpoteek kinnistule asukohaga Kurista küla, Jõgeva vald, Jõgevamaa (registriosa nr xxxxxxx). Laenulepingu tagatiseks on Maaelu Edendamise Sihtasutuse tagatis, mille maht on 75% Võlausaldajale tagasi maksmata Laenusummast ning Üxxx Rxxxxxx (ik xxxxxxxxxxx) käendus. Võlgnik ei täitnud Lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi kokkulepitud tähtajaks. Leping lõpetati 10.07.2008.a. Lepingust tulenev võlgnevus on 26.05.2011.a. seisuga kokku 385 517,04 EUR, mis koosneb: põhiosa võlgnevusest summas 150 280,79 EUR, põhiosa viivis summas 232 305,42 EUR, intressist summas 1 549,66 EUR, MES tagatistasu 563,73 EUR, MES tagatistasu viivis

817,44 EUR.

Kuna võlgnik ei täitnud Laenulepingutest tulenevaid kohustusi esitas Võlausaldaja 16.07.2008.a. kohtutäiturile avalduse täitemenetluseks. Laenulepingu tagatiseks olevat kinnistut üritati korduvalt müüa enampakkumisel. Käesolevaks ajaks on nurjunud 9 enampakkumist. Viimati toimus enampakkumine 06.06.2011 alghinnaga 60 000 eurot, mis samuti nurjus. Avaldaja leiab, et põhitagatise (kinnistu) realiseerimisest ei piisa võlausaldaja isegi põhiosanõuete rahuldamiseks, rääkimata kõikide nõuete rahuldamisest. Käesolevaks ajaks on täitemenetlus kestnud üle kolme kuu. Pankrotihoiatus oli saadetud võlgnikule korduvalt, millest viimane 18.04.2011 ning võlgniku juhatuse liikme poolt isiklikult kätte saadud 20.04.2011.a.

Võlausaldaja palub kuulutada välja Teearu Talu OÜ pankrot, nimetada haldur ja jätta kõik menetluskulud Teearu Talu OÜ kanda. Kohus 08.07.2011. a määrusega võttis pankrotiavaldus menetlusse ja algatas Osaühingu Teearu Talu pankrotimenetluse. Kohus määras võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Einar Vallandi. Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule aruande. Aruandes märgitakse, et 22.07.2011 seisuga on raamatupidamisbilansi kohaselt võlgnikul vara väärtuses 180 449,77 eurot, mis liigitub järgmiselt: raha – 331,18 eurot, ostjatelt laekumata arved – 1 064,95 eurot, ettemaksed välisüritustel osalemise eest – 2 745 eurot, müügiks ostetud kaubad – 852 eurot, ehitised – 165 728,27 eurot, masinad ja seadmed – 2 624,65 eurot, muu materiaalne põhivara – 7 103,72 eurot. Ajutine haldur, andes ülevaadet võlgniku raamatupidamise ja aruandluse korraldusest, leiab, et ei ole olnud tagatud majandustehingute kohene ja ammendav kajastamine raamatupidamisregistrites. Raamatupidamise andmed erinevad tegelikust olukorrast märkimisväärselt. Võlgniku ja tema juhatuse liikme vara ei ole selgesti eristatud. Söögitare ehitamiseks tehtud kulutusi kajastab võlgnik bilansis oma varana, kuid ehitis on käsitatav kinnisasja olulise osana ( TsÜS § 54 lg.1) ja seega juhatuse liikme Üxxx Rxxxxxx omand. Ajutine haldur loeb hoones paiknevat sisseseadet kinnistu päraldiseks, millele ulatub Swedbank laenu tagatiseks seatud hüpoteek (AÕS § 343 lg.1). Ajutine haldur leiab, et võlgniku varana saab tegelikult käsitada: 1) kolmel arvelduskontol olevat 2 187,38 eurot (148,91 + 163,12 + 1875,35) 2) nõudeõigust Jõgeva Spordiklubi Tähe vastu summas 443,04 eurot 3) mahtuniversaali Citroen Berlingo, mille võlgniku varana realiseerimise võimalused ei ole esialgu üheselt selged. 22.07.2011 seisuga on võlgnikul bilansi järgi kohustusi kokku summas 189 711,62 eurot, millest võlad tarnijatele on 17 398,20 eurot, võlad töövõtjatele - 357 eurot, maksuvõlad – 18 742,42 eurot, arveldused aruandva isikuga – 1 384 eurot, pikaajalised eraldised – 151 830 eurot. Aastal 2011 on olnud (7 kuu) majandustegevuse tulem keskmiselt miinus 48348 krooni ehk 3090 eurot. Aastatel 2009 ja 2010 kajastab võlgniku raamatupidamine majandustegevuse tulemit positiivsena. Ajutine haldur hindab võlgniku teadaolevate kohustuste summaks 420 000 eurot. Pikaajalise võlana käsitatud kohustus AS Swedbank ees ei ole enam pikaajaline, sest pank ütles laenulepingu üles juba aastal 2008 ja omab õigust nõuda võla kohest tasumist. Panga nõudelt tuleks arvestada viivist, kuid võlgniku raamatupidamine seda ei kajasta. Panga nõuet tagavad kinnistule seatud hüpoteegid ja võlgniku juhataja käendus. Ajutise halduri hinnangul on ilma põhjalikuma finantsanalüüsita selge, et võlgnik ei ole võimeline tasuma oma kohustusi ei lühemas ega pikemas perspektiivis. Võlgniku jooksva majandustegevuse tulusus ilmselt ei võimalda teenida juba kogunenud võlgade summale vastavat kasumit, kuid vaatamata jooksvale kahjumile ei ole võlgnik seni tegevust lõpetanud.. Võlgniku juhataja ei mõista, et jooksva kahjumi arvelt ei ole võimalik võlgasid tasuda. Ajutine haldur hindab võlgniku makseraskusi alalistena. Võlgnik ei ole muutunud maksejõuetuks kuriteo tunnustega tegude toimepanemise tagajärjel ega ka raskete juhtimisvigade tagajärjel. Ajutine haldur analüüsib võlgniku juhatuse liikme käitumist ja valikuid ja toob esile, et juhatuse liige on jätnud õigeaegselt esitamata pankrotiavalduse, ei ole tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega ja rikkunud sellega ÄS § 180 lg.51 sätteid, mistõttu peaks realiseeruma ÄS § 187 järgne vastutus. Praegusel juhtumil on aga juhatuse liikme vastutus niikuinii realiseerunud isikliku vara koormamise ja käenduse andmise kaudu.

Võlgnik on alustanud oma tegevust äriideele mittevastavalt suure laenu võtmisega, mille arvelt kaeti võlgniku juhataja isiklik võlg ja osteti uus sõiduk. Võlgniku käive on aastate jooksul olnud ühtlaselt ebapiisav laenu ja muude võlgade tasumiseks. Võlgniku omakapital ei ole pärast asutamist olnud kunagi positiivne. Maksejõuetuse põhjuseks peab ajutine haldur ebaõiget eelarvestamist majandustegevuse planeerimisel ja võetud riski realiseerumist. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse ulatuse (võlgade mahu) suurenemise staadiumis tehtud juhataja valikuid saab käsitada raske juhtimisveana, kuid olukorras, kus juhataja vastutab võlgniku peamise võlausaldaja ees niikuinii kogu oma varaga, ei ole otstarbekas käsitada seda võlgniku juhatajale täiendavat varalist vastutust kaasa toova valikuna. Ajutine haldur teeb ettepaneku lõpetada Teearu Talu OÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohtuistung Kohtuistungil selgitas võlgniku esindaja Üxxx Rxxxxx, et Teearu Talu OÜ on tegutsenud tänaseni. Inimesi on palgal kaks. Registrikaardi järgi on põhitegevusalaks toitlustamine. Võlgnik leiab, et osaühing ei ole halvas seisus olnud. Kevadest kuni septembrini on käive suurem, talvisel ajal väiksem. Kogu aeg on püüdtud võlgnevust likvideerida. 2008.a. oktoobri keskpaigani sai pank raha, peale laenulepingu lõpetamist raha läks viivisteks. Suvekuudel on käive olnud ülihea - 100 000 krooni ja üle selle. Talvekuudel 50 000 krooni umbes. On võimalik ära elada ja on võimalik ka pangalaenu maksta. Igakuised püsimaksed on Eesti Energiale, G4S, Fonogrammide liidule kvartalis korra, terminal pangale, telefonile. Ajakirju ja reklaame võtsime poole vähemaks. Hetkel on üks reklaamifirma 1182. Püsimaksed kuus kokku summaarselt jäävad 500 euro kanti. Elekter on põhiline. Suvel on 200 ja peale ja talvel natuke rohkem. Pärast laenulepingu ülesütlemist Swedbank ei ole summasid saanud. Võlgnik on püüdnud võlausladajaga kompromissi leida, kuid see ei ole õnnestunud. Majanduskuludeks nimetab võlgnik ühes nädalas 500 eurot, umbes 2000 eurot kuus. Kohustusi teab võlgnik peast nimetada TAA Elektrile 2220,38 eurot, Merelenile 10 000 midagi eurot, Moreenile 455 eurot, neid on terve nimekiri, Lillo ja Lõhmus 646,79. Teised peaks olema tasutud või on jooksev arve. Varadena nimetab võlgnik käibevara, mis on toidutares olemas: teler, fritüürid, nõudepesumasin, töölauad, külmikud – sisustus. Varade alla kuulub ka sõiduauto Citroen Belingro. Võlgnik on seisukohal, et saab oma tehingud teha Teearu Talu sissetulekute arvel. Sissetulekuid on nii palju, et saab igakuiseid väljaminekuid teha. Võlgnik ei nõustu, et võlg maksuameti ees on nii suur nagu võlausaldaja väidab- umbes 18000 eurot. Võlgnik leiab, et Teearu Talu ei ole praegu maksejõuetu. Kui suudab pangaga kokkuleppe sõlmida, siis suudab seda täita. Laenulepingu õigeks lõppemise ajaks aastal 2016 suudaks laenu põhiosa koos intressidega ära maksta. Ajutine haldur jäi aruandes kajastatu juurde ning selgitas, et ta ei ole ettevõtte toimimisest võlgnikuga ühtemoodi aru saanud. Võlad on kaks korda suuremad, kui raamatupidamisandmed kajastavad. Suurima võlausaldaja väitel ei ole kompromissivalmidust olnud, mistõttu nad maksegraafiku koostamisele ei looda. Ajutise halduri väitel ei ole katet pangaga sõlmitavale kokkuleppele. Ajutine haldur tegi ettepaneku pankrotimenetlus raugetada pankrotti välja kuulutamata. Söögitares olev inventar on kinnistu päraldis ja see

peaks jääma müümiseks füüsilise isiku haldurile. Diskuteerida võiks kaubiku üle, kuid ka kaubiku turuhind on ilmselt selline, mis ei vääri pankrotimenetluse täies mahus läbiviimist. Ei ole tulemit, mida saaks võlausaldajate vahel jagada. Valides pankroti väljakuulutamise ja raugetamise vahel tuleks lähtuda pragmaatilistest kaalutlustest ja arvestada võlausaldaja arvamust- kas ta soovib ühe pankrotimenetluse läbiviimist või kaht. Igal juhul saab suurim võlausaldaja AS Swedbank lõviosa sellest, mis on laekumas. Ajutise halduri hinnangul ei tuleks võtta riski jätkata võlgniku senist toitlustustegevust. See on liiga suur ja kontrollimatu risk pankrotimenetluse käigus. Ajutine haldur ei ole andnud võlgnikule nõusolekut menetluse käigus jooksvate maksete tegemiseks ja võlgnik jätkab tegevust omal riisikol. Pankroti väljakuulutamise korral ei oleks võlausaldajad paremas seisus kui raugemise korral. Vara suurenemiseks potentsiaali ei ole. Kohus selgitas ajutise halduri tasu hüvitamist ja dokumentide hoidmist. Võlausaldaja esitas kirjaliku seisukoha, milles taotleb otsustuse tegemist vastavalt seaduses sätestatule. Võlausaldaja ei soovi teha täiendavaid kulutusi selles pankrotimenetluses ja kui pankrotimenetluse jätkamine on seotud täiendavate kulutuste tegemisega, peab võlausaldaja nõustuma ajutise halduri seisukohaga, et OÜ Teearu Talu pankrotimenetlus tuleb raugetada. Kohtu seisukohad: Kohtule esitatud ajutise halduri aruande põhjal tuleb järeldada, et võlgnikul on võlgasid umbes 420 000 euro ulatuses (sellest võlg AS Swedbank ees rohkem kui 385000 eurot) ja vara umbes 5830 euro väärtuses (arvelduskontol olevad summad, nõudeõigus Jõgeva Spordiklubi Tähe vastu ja mahtuniversaali Citroen Berlingo võimalik müügihind). Seega on võlgnikul võlgasid umbes kuuskümmend kuus korda suuremas summas kui vara. Võlgnikul puudub praeguses olukorras reaalne võimalus saada igapäevast käivet määral, mis võimaldaks tasuda tekkinud võlgasid, jooksvaid kulusid, makse. Võlad Maksu- ja Tolliametile kannavad igapäevast intressi, misläbi suurenevad. Võlgniku varana ei ole käsitatav juhatuse liikmele kuuluval kinnistul asuv söögitare hoone, kuna kinnisasja oluliseks osaks on sellega püsivalt ühendatud asjad nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili (TsÜS § 54 lg.1). See tähendab, et võlgniku varaks on käesoleval hetkel ainult pangakontodel olev raha ja varaline nõudeõigus (kokku 2630.42 eurot). Füüsilise isiku Üxxx Rxxxxx pankrotimenetluse (tsiviilasi nr . 2-11- 31978) ajutine haldur väljendas kohtuistungil arvamuse, et kinnistul asuva hoone sisustus on peaasja päraldis ja tuleks müüa koos hoonega. Pankrotivara hulka hakkab kuuluma mahtuniversaal Citroen Berlingo (prognoositav müügihind 3200 eurot) kui pankrotimenetluse käigus see võlgnikule tagasi võidetakse. Kohtu hinnangul ei ole sellises väärtuses pankrotivara olemasolu juures võimalik, et võlausaldajad saaksid oma nõuetele kasvõi osalisegi rahulduse. Kohtu hinnangul ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus nõustub ajutise halduriga selles, et võlgniku majandustegevuses on aastate jooksul (vähemalt alates aastast 2008, mil võlausaldajaks olev pank laenulepingu üles ütles) ignoreeritud tegelikku olukorda, seejuures ei ole võlgnevusi arvestatud ega kajastatud vastavalt laenuandjaga sõlmitud lepingule. Et võlgniku seaduslikul esindajal puudub tegelik ülevaade majandussseisust ja kohustustest ning sellele vastav käitumine, osutab selgelt ka hoiak Maksu- ja Tolliameti võlgade suhtes. Nii tekkisid võlgniku maksuvõlad alates juulist 2010 ja seisuga 09.08.2011 on võla suurus selle võlausaldaja ees 17233,14 eurot (võlgniku bilansi andmetel 18742.42 eurot). Võlgniku esindaja väitel ei saa see summa absoluutselt õige olla.

Kohus märgib, et on objektiivne majandusseadus, et jooksvast majandustegevusest tekkinud kahjumi arvelt ei ole võimalik võlgasid tasuda. Pankrotivara võlausaldajate nõuete osalisekski rahuldamiseks puudub. Võlgniku kohustuste tagamiseks on sõlmitud käendusleping võlgniku juhatuse liikmega ja selle käenduslepingu alusel on esitatud pankrotiavaldus füüsilisest isikust võlgniku Üxxx Rxxxxx pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr . 2-11-31978). OÜ Teearu Talu maksejõuetuse põhjuseks on ebaõige eelarvestamine majandustegevuse alustamisel ja edasisel planeerimisel ja sellega võetud riski realiseerumine. Sellele on järgnenud võlgniku võlgade suurenemine juhatuse liikme juhtimisotsuste tõttu, mis on käsitatavad raske juhtimisveana. Sellistest vigadest tulenev vastutus kanaliseerub käesoleval juhul tegelikkuses juhatuse liikme isiklikus varalises vastutuses (kui käendaja vastutus peamise võlausaldaja ees kogu oma varaga). Kohtu hinnangul realiseerub sedakaudu PankrS §-st 28 tulenev raske juhtimisveaga kaasnev vastutus, mistõttu muuliigiliste vastutuste lisandumist ei pea kohus vajalikuks. Võttes aluseks Pankrotiseaduse mõtte, mille kohaselt pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel, on kohus seisukohal, et võlgniku pankroti välja kuulutamine olukorras, kus võlausaldajate nõuete rahuldamist ei ole ette näha, ei ole Pankrotiseaduse mõttega kooskõlas. Seetõttu kohus võlgniku pankrotti välja ei kuuluta, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Teoreetiliselt on olemas võimalus vara tagasivõitmiseks võlgniku juhtorgani liikmelt (mahtuniversaal Citroen Berlingo). Kohus on siinjuures seisukohal, et OÜ Teearu Talu võlgade struktuur on selline, et kõigi võlausaldajate hulgas saab oma nõudele osalise rahulduse ainult suurim võlausaldaja AS Swedbank ja arvestades OÜ Teearu Talu võimaliku pankrotivara suurust, saaks see võlausaldaja selles pankrotimenetluses oma võlale osalise rahulduse summas, mis ei õigusta pankrotimenetluse läbiviimist (selleks, et kasutada võimalust esitada tagasivõitmise korras nõue juhtorgani liikme vastu). Seejuures ei saa arvestamata jätta, et sama võlausaldaja on esitanud samast lepingust tuleneva võla alusel pankrotiavalduse võla käendaja vastu, mis- arvestades kinnistu kuulumist käendajale- annab võlausaldajale võimaluse saada oma nõudele (osaline) rahuldus füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetluses. See tähendab, et võlausaldaja jaoks on mõistlik ja otstarbekas taotleda oma nõudele rahuldust füüsilisest isikust pankrotimenetluses. Võlausaldaja on teatanud kohtule, et ta ei ole nõus tegema kulutusi selles pankrotimenetluses, et vältida menetluse raugemist. Sellega on täidetud PankrS § 30 nõuded. Pankrotimenetlus on avalik-õiguslik menetlus, mille eesmärgiks on rahuldada võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohus nõustub ajutise halduriga selles, et pankrotimenetlusest ei tule kujundada võlausaldajatele koormat, mida vedades tuleb võlausaldajatel esitada avaldusi, dokumente ja osaleda aktiivselt menetluses, kuid milles algusest peale puudub perspektiiv saada oma nõuetele osalinegi rahuldus. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et Osaühingu Teearu Talu pankrotimenetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 näeb ette, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui

pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Seega tuleb ajutisel halduril võlgnikettevõte likvideerida. Kohus määrab ajutise halduri ettepanekul ettevõtte dokumentide hoidjaks juhataja Üxxx Rxxxxxx. Menetluskulude jaotus PankrS § 23 lg 4 näeb ette, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 150 lg.4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Arvestades, et võlgnikul on olemas vara vähemalt pangakontodel oleva raha näol, määrab kohus, et ajutise halduri tasu ja kulutused kaetakse võlgniku vahenditest. Ajutise halduri tasu ja kulude kindlaksmääramise lahendab kohus eraldi määrusega.

Kohtunik Ü.Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.