12. september 2011 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja kell 15:00
Tsiviilasja number
2-09-64002
Tsiviilasi
KÜK hagi OÜ E nõudes
Tsiviilasja hind
36085,46 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: KÜK üheksa (XXX,XXX)
vastu võlgnevuse 42671,08 krooni
Hageja lepinguline esindaja: Olavi Järve, RKM Solution OÜ (RK 11489292. Pirita tee 20, 10127 Tallinn, elektronpost [email protected]); Kostja: OÜ E (XXX, asukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja: Ivo Nurga, OÜ Inolex (RK 11904124, PPK pk 3864, Tallinn 10508, elektronpost [email protected]);
Asja läbivaatamine
Viimane kohtuistung 20.01.2011 / kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt OÜ E (XXX) hageja KÜK (XXX) kasuks põhivõlgnevus 1912,97 eurot ja viivised 326,26 eurot, so kokku 2239 (kaks tuhat kakssada kolmkümmend üheksa) eurot ja 23 senti (2239,23 €). Menetluskulude kindlaksmääramine Jätta 82/100 hageja menetluskulusid kostja kanda, ülejäänud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (12.09.2011). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.KÜK (edaspidi hageja) esitas 02.12.2009 Harju Maakohtusse hagi OÜ E (edaspidi kostja) vastu võlgnevuse 46520,98 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja alates 31.12.2007 K korter 1 omanik ning KÜK liige. Hageja on esitanud kostjale igakuiselt arveid majandamiskulude eest. Kostjal on hageja ees seisuga 31.08.2009 võlgnevus 46520,98 krooni, mis koosneb põhivõlgnevusest 36085,46 krooni ja viivistest 10435,52 krooni. Põhivõlgnevus koosneb tasumata ja tähtaja ületanud arvetest aja-vahemikul jaanuar 2008 kuni juuni 2009. Hageja esitas kostjale 04.06.2009 tasumata arvete kohta teatise, millele kostja esitas vastuväite, et hoone renoveerimise käigus eemaldati ja lõhuti K hoone välisfassaadilt kostja paigaldatud reklaam ning kostja leiab, et hageja on vastutav temale tekitatud kahju eest (1 k tl 2-4).
2.Hageja leiab oma 18.03.2010 seisukohas, et talle jääb arusaamatuks kostja väide hagejaga tasaarvelduse kohta juba alates 28.02.2008. Asjaolu, et kostja on esitanud hagejale kahju hüvitamise nõude ei tähenda, et hageja ja kostja vahel on tekkinud tasaarveldamine kostja poolt esitatud nõude hüvitamise ulatuses. Hagejal puudub kohustus kostjale kahju hüvitamiseks, kuna kostjal puudub nimetatud nõude esitamiseks õiguslik alus. Kahjunõude esitamisel on kostja lähtunud asjaolust, et hageja teostas 2008 a. fassaaditöid ning fassaaditööde teostamise käigus eemaldati hoone seinalt reklaamsildis ja kostja sõnade kohaselt lõhuti see täielikult. Kostja ei ole tõendanud reklaamsildi lõhkumise ja/või kostjale tekkinud kahju suurust. Kostja oli korterelamu välisfassaadile paigaldanud oma reklaami omavoliliselt ja ilma teiste korteriomandite omanike käest sellekohast nõusolekut omamata. Kostja tegevuse tõttu oli häiritud elamu välisfassaadi renoveerimine ning selle tõttu tekkisid kohustused teha lisatöid. Korteriühistu üldkoosolekul 09.06.2008 tehti hoone renoveerimise käigus hoonel olevate reklaamide omanikele kohustuseks eemaldada need enne fassaadi tööde algust 25.juuniks 2998. Kostja reklaame ei eemaldanud. Hageja on kostjale vastanud, et mingisugust tasaarveldamise nõuet ei ole hageja saanud. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et temale kuuluv reklaamplakat on lõhutud. Hagejale esitatud arved ei tõenda kahju tekkimist (1k tl 63-70).
3.Hageja 30.06.2010 vastuse kohaselt jääb hagejale arusaamatuks, millele kostja tugineb väites, et viiviste nõudmisel peab hageja vastavasisulise otsuse tegema. KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskuludega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist. Seadus ei kohusta KÜ juhatusel tegema eraldi sellekohast otsust kas viivist hakatakse nõudma või mitte. Hageja ei saa nõustuda kostja poolt esitatud kahju hüvitamise tasaarveldamisega, kuna kostja ei ole tõendanud, et hageja on temale kahju tekitanud (1 k tl 136-141).
4.Hageja 14.10.2010 vastuse kohaselt 08.06.2010 valiti hageja üldkoosolekul hageja juhatuse liikmeteks lisaks AU ka JB ja AP. Kõik kolm liiget on hageja lepingulise esindaja Monika Sulgi esindusõiguse tagantjärele heaks kiitnud (1 k tl 179-181).
5.Hageja esitas 15.12.2010 täpsustatud viiviste arvestuse (2 k tl 35-36).
6.Hageja leiab oma 22.08.2011 täiendavas vastuses, et isegi kui hageja juhatuse ja üldkoosolekute kokkukutsumisel ja läbiviimisel leidus rikkumisi, on kostja nende organite otsuste tühisustele tuginemise võimalused minetanud. Hageja ei ole andnud käsku reklaami eemaldamiseks mitte kellegile muule kui kostjale endale. Hageja ei ole kordagi tunnistanud kostja tasaarveldusavalduse kehtivust. Välisfassaadilt eemaldatud reklaam ei kuulunud kostjale, vaid OÜ-le L.A.K . Kostja väited reklaami väärtuse kohta on vastuolulised ja kostja on väitnud, et reklaam on varastatud, kuid kostja ei ole teinud isegi kuriteokaebust politseisse. Reklaam oli paigaldatud seinale ilma hageja sellekohase otsuseta. Hageja poolt viivise nõudmise õigus tuleneb seadusest (KÜS § 7 lg 4),
2-09-64002 olles hageja põhikirja p 78 osas, mis näeb ette vastava üldkoosoleku otsuse, ülimuslik (2 k tl 9094).
7.Hageja esitas menetluse käigus omapoolsete tõenditena hageja ja kostja registrikaardid, K KÜ põhikirja, hageja juhatuse liikme A.P e-kirja kostjale 04.06.2009, kostja avalduse hagejale 08.06.2009 vastastikuste nõuete tasaarvestamiseks ja nõude kahju hüvitamiseks, hageja arved kostjale – viivisarve summas 10435, 52 krooni; märtsi 2008 eest summas 6577,56 krooni; juuni 2009 summas 4025 krooni; juuli 2008 eest summas 4565,31 krooni; august 2008 eest summas 4231,54 krooni; november 2008 eest summas 7017,16 krooni; detsember 2008 eest summas 7539,98 krooni; kostja kohta kinnistusraamatu väljavõtte (1 kd tl 7-25); kostja teate hagejale 19.08.2008, hageja kirja kostjale 27.10.2008, kostja vastuse hageja kirjale 29.08.2008, KÜ K üldkoosoleku protokolli 09.06.2008 (1k tl 75-81); 08.06.2010 üldkoosoleku protokolli (1k tl 184185), hageja juhatuse heakskiidu lepingulise esindaja Monika Sulgi volitustele, kostja 09.06.2008 volituse JM esindamaks kostjat hageja üldkoosolekutel, hageja juhatuse kutse 09.06.2008 üldkoosolekule, hageja 27.04.2009 üldkoosoleku protokolli, hageja 26.05.2010 üldkoosoleku protokolli, volitused, hageja juhatuse kutse 26.05.2010 üld-koosolekule, hageja juhatuse kutse 08.06.2010 üldkoosolekule, hageja juhatuse koosolekute protokollid 16.06.2009, 24.08.2010, 03.06.2009, 27.05.2009, 26.10.2009, 23.02.2010 (2 k tl 3-33).
Kostja vastuväited ja tõendid
8.Kostja 02.03.210 vastuse kohaselt ta hagi ei tunnista. Kostja on hagi aluseks oleva põhinõude tasaarvestanud oma nõudega hageja vastu juba alates 28.08.2008. Kuna hageja ja kostja võlasuhe vastastikuste nõuete osas lõppes 28.08.2008, siis puudus hagejal õigus arvestada kostja vastu olevale nõudele lisaks viiviseid (1 k tl 39-42).
9.Kostja poolt 12.04.2010 esitatud täiendavas vastuses kostja leidis, et hagiavalduses toodud põhivõlgnevuse 36085,46 krooni ja intresside arvestus on ebaõige. Põhivõlgnevuse õigeks suuruseks enne kostja poolse tasaarvestuse teostamist oli 29500 krooni. Hageja on hagiavalduses toodud põhivõlgnevus summas 36085,46 krooni saanud 29500 krooni suurusele põhivõlgnevusele arves 29061 (4025 krooni) ja viivisarves 290020 (6585,46 krooni) märgitud summade juurdeliitmise tulemusena. Selline juurdeliitmine on ebaõige, sest kostja oli arve 290601 summas 4025 krooni tasunud hagejale juba 30.07.2009. Arve 290020 summas 6585,46 krooni oli viivisarve, mille lisamine põhivõlgnevuse koosseisu ning sellelt omakorda viivise arvestamine ei ole kooskõlas VÕS § 113, kuna puudub viivisnõude esitamise aluseks olev korteriühistu juhatuse vastavasisuline otsus. Samas ei ole hageja arvet 290020 kohtule esitanud. Põhivõlgnevuse osas on kostja oma nõude hageja vastu tasaarvestanud. K elamu fassaaditööde teostamise käigus eemaldas fassaaditööde teostaja hageja nõudel fassaadil asetseva ja kostjale kuuluva välisreklaami stendi. Hageja reklaamstendi kostjale üle ei andnud ega ei paigaldanud pärast tööde lõpetamist fassaadile tagasi. Kostjal puudus fassaadile reklaami paigaldamise keeld. Paigaldatav reklaam ei takistanud ega piiranud teiste kaasomanike õigust ühise asja kasutamisel ja valdamisel. Nimetatud reklaam seisis paigaldatuna elamu välisfassaadil aastaid ning sellel ajavahemikul hageja kostjale reklaami paigaldamisega seotud pretensioone ja etteheiteid ei esitanud. Juhul kui kostjal reklaami paigaldamise õigus puudus, siis ei saaks järeldada, et hagejal tekkis õigus kostjale kahju tekitamiseks. Hageja ei teavitanud kostjat sellest, et kostja peab oma reklaami välisfassaadilt kõrvaldama ning hageja ei andnud kostjale selleks tegevuseks mõistliku tähtaega. Üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et üldkoosolek reklaami eemaldamise nõudega seotud otsuse vastu võtnud oleks (1 k tl 84-94).
10.Kostja 14.09.2010 täiendavas vastuses leitakse, et hageja lepingulisele esindajale MS hageja nimel volikirja väljastanud AU puudus esindusõigus hageja esindamiseks. Üldkoosolek, millel
2-09-64002 AUhageja juhatuse liikmeks hääletati, oli kokku kutsutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikkudes. Nimetatud üldkoosolek ei olnud õigustatud vastu võtma otsuseid, mistõttu otsus AU juhatuse liikmeks valimise kohta on tühine MTÜS § 24-1 tähenduses. 2009 a. korralise üldkoosoleku kokkukutsumise ajaks olid hageja endiste juhatuse liikmete JK ja UT volitused ja pädevus lõppenud. Hageja põhikirja kohaselt oleks üldkoosoleku saanud kokku kutsuda ainult kolmeliikmeline juhatus. 2009 a. korraline üldkoosolek ei omanud õigust võtta vastu otsust ühe juhatuse liikme valimise kohta. Hageja ei ole 09.06.2008 üldkoosolekul reklaami mahavõtmist puudutavat otsust vastu võtnud, protokollis on märgitud vaid UT sellekohane väide. Vaidlusalune reklaamstend oli elamu seinal mitmeid aastaid (alates 2005) ja ükski hageja liige ei nõudnud selle aja jooksul reklaami seinalt kõrvaldamist. Kostja arvates ei olnud ka hageja 09.06.2008 üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma. KÜS § 7 lg 4 ei anna hageja juhatusele õigus nõuda korteriomanikelt viiviseid ilma vastavasisulise viivise määra kindlaksmääramist puudutava üldkoosoleku otsuseta.
11.Kostja leiab oma 20.01.2011 täiendavas vastuses, et hageja 09.06.2008, 27.04.2009, 26.05.2010 ja 08.06.2010 üldkoosolekute otsused on tühised, kuna koosolekud toimusid pärast 31.03., üldkoosolekuid ei kutsunud kokku juhatus ( 2 kd tl 41-47).
12.Kostja esitas menetluse käigus mitmeid tõendeid, mida oli esitanud ka hageja, ja omapoolsete tõenditena inventari lõhkumise ja kadumise akti 15.07.2008; kostja nõude hagejale kahju kõrvaldamiseks 15.07.2008; kostja teate hagejale 19.08.2008; kostja arve 80283 18.08.2008; G OÜ arve 31.07.2008; kostja kirja hagejale 29.08.2008;kostja tasaarvestusavaldused hagejale 28.08.2008, 07.10.2008, 21.12.2008, 08.06.2009 (1 k tl 44-58); kostja raamatupidamise kokkuvõtte tasumise kohta hagejale perioodil 01.01.2008 kuni 31.12.2010; A.P e-kirja 17.06.20009; hageja viivisarve 290020; postikviitungid ja arved 5.09.2008 ning 25.06.2009, hageja vastuse 29.08.2009; kostja 07.10.2008; hageja juhatuse nimel U.T e-kirja 07.10.2008; hageja vastuse 27.10.2008, (1 k tl 102-125).
Menetluse käik
13.Kohtuistungitel 10.06.2010, 24.11.2010 ja 20.01.2022 jäid pooled oma seisukohtade juurde (1 k tl 132-133, 198-199, 2 k tl 55-56). Kohtumäärusega 10.06.2011 määras kohus asja lahendamise kirjalikus menetluses ( 2 k tl 75-76).
Kohtuotsuse põhjendused
14.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos hageja ja kostja täiendavate seisukohtadega, kuulanud pooled ära kohtuistungitel ja uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
15.Poolte vahel mittevaidlustatud asjaolude ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud: - Hageja on Harju Maakohtu registriosakonnas 02.03.2009 registreeritud korteriühistu, põhikiri kinnitatud 01.09.2009; - kostja on K krt 1 omanik alates 31.12.2007 (kinnistu XXX) ja hageja liige; - Hageja esitab oma liikmetele iga kuu kohta hooldustasu teateid, mis sisaldavad vastavalt korteriomandi suurusele m2 kohta tasumisele kuuluvaid makseid: hooldus/haldus; remondifond; vesi /kanalisatsioon; küte; prügivedu ja elekter; - hageja on esitanud kostjale hooldustasu teated 16.04.2008 nr 280301 märtsi eest summas 6577,56 krooni; 22.08.2008 nr 280701 juuli eest summas 4565,31 krooni; 25.09.2008 nr
2-09-64002
-
-
-
-
-
-
-
-
280801 augusti eest summas 4231,54 krooni 23.12.2008 nr 281101 novembri eest summas 7017,16 krooni; 09.01.2009 nr 281201 detsembri eest summas 7539,98 krooni; 21.07.2009 nr 290601 juuni eest summas 4025 krooni; ja 25.02.2009 viivisarve nr 290020 (arvete 280301, 280701, 280801, 280901, 281001, 281001, 281101, 281201 eest) kogusummas 6585,46 krooni ning 04.06.2009 viivisarve nr 290420 (arvete 280301, 280701, 280801, 281101, 281201 ja 290020 eest) kogusummas 10435,52 krooni (1 k tl 18-24, 107); Hageja 09.06.2008 üldkoosoleku protokolli kohaselt arutati päevakorda: 1. Revisjonikomisjoni valimine. 2. Hoone renoveerimistööde momendi seis ja lisa laenu võtmine. 3. Jooksvad küsimused. Päevakorra punkti 2 osas seletas koosoleku juhataja UT:...“Maja fassaadil on ilma KÜ nõusolekuta paigaldatud reklaamid. Palun need omanikel eemaldada enne fassaadi tööde algus t- 25.juuniks 2008“. Üldkoosoleku otsuses päevakorra p 2 osas vastavat küsimust ei ole kajastatud. Üldkoosolekul osales kostja esindajana volituse alusel Jaan Mäekivi (1 kd tl 78-79); OÜ E ja L.A.K OÜ esindajate poolt allakirjutatud akti 15.07.08 kohaselt kuulus K fassaaditööde teostamise käigus eemaldatud välisreklaami esildis maksumusega 20000 krooni, OÜ-le L.A.K (1 k tl 45); Kostja esitas 15.07.2008 hagejale nõude kahju kõrvaldamiseks, mille kohaselt on hageja tellimisel 2008 a K fassaaditööde käigus seinalt võetud ja lõhutud reklaamsildis, millega on oluliselt kahjustatud kostjale kuuluvat korteriomandit ning kostja nõuab nimetatud reklaamsildise tagasipaigaldamist 17.08.2008 (1 k tl 46-47); G OÜ on 31.07.2008 viitega tellimuslepingule 3730 koostanud adressaadita ja numbrita arve summas 29500 krooni valguskastile (1 k tl 50); Kostja esitas hagejale 19.08.2008 teate, et kuna kuni 17.08.2008 ei ole hageja kostjale kuuluvat vara tagastanud, esitavad nad reklaamplakati taastamise arve (1k tl 48); Kostja saatis 28.08.2008 hagejale avalduse tasaarvestada kostja arve nr 80283 summas 29500 krooni hageja arvetega 280301 ja 280701 kogusummas 11142,87 krooni (1 k tl 53); Hageja saatis 29.08.2008 kostjale kirja, et avaldus tasaarvelduse kohta jääb arusaamatuks. KÜ ei ole mainitud nõuet saanud ja puudub eeldus tasaarvelduse teostamiseks, palub koheselt tasuda oma võlgnevused (1 kd tl 117) ; Kostja saatis vastuseks hageja 29.08.2008 kirjale hagejale teistkordselt kostja nõude, hinnapakkumise ja arve (1 kd tl 51); Kostja saatis 07.10.2008 hagejale avalduse tasaarvestada kostja arve nr 80283 summas 29500 krooni hageja arvega 280801 summas 4231,54 krooni (1 k tl 54); Hageja esindaja UT saatis kostjale 07.10.2008 e-kirja, et puudub igasugune alus tasaarvelduse teostamiseks, võla mittetasumise korral on KÜ sunnitud pöörduma võla sissenõudmiseks kohtu poole (1 k tl 119); Hageja saatis kostjale 27.10.2008 kirja, et kostja poolt ilma kooskõlastatuseta paigaldatud reklaamid tuli eemaldada neid paigaldanud organisatsioonide poolt vastavalt üldkoosoleku 09.06.2008 otsusele. KÜ ei vastuta ebaseaduslikult paigaldatud reklaami hävimise eest, kui KÜ seaduslik esindaja ei ole selles osalenud ega andnud selleks volitust. Väide, et see oli KÜ juhatuse käsk on laim. Hageja palub tasuda kostja võlgnevus KÜ ees hiljemalt 31.10.2008 ( 1k tl 76); Kostja saatis hagejale 21.12.2008 avalduse vastastikuste nõuete tasaarvestamiseks ja nõude kahju hüvitamiseks hageja poolt tellitud K fassaaditööde käigus ehitusettevõtja poolt seinalt maha võetud ja lõhutud kostjale kuuluva reklaamsildi eest väärtusega 29500 krooni ja kostja poolt hagejale võlgnetava 15374,41 krooni ulatuses. Tasaarvestuse tulemusena puuduvad hagejal nõuded kostja vastu, kuid kostjal jääb püsima nõue hageja vastu summas 14125,59 krooni ulatuses (1k tl 55-55a); hageja juhatuse liige AP on esitanud kostjale 04.06.2009 e-kirjaga meeldetuletuse, mille kohaselt kostjal on hagejale tasumata arved 280301, 280701, 280801, 281101, 281201 ja 290020 kogusummas 6585,46 krooni ja koguviivisega 10432,52 (1 k tl 14);
2-09-64002 -
-
-
Kostja esitas hagejale 08.06.2009 korduvavalduse nõuete tasaarvestamiseks ja nõude kahju hüvitamiseks hageja poolt tellitud K fassaaditööde käigus ehitusettevõtja poolt seinalt maha võetud ja lõhutud kostjale kuuluva reklaamsildi eest väärtusega 29500 krooni ja kostja poolt hagejale võlgnetava 29500 krooniga (1 k tl 15-16); Kostja raamatupidamise andmetel on hageja 30.07.2009 arve nr 290601 summas 4025 krooni kostja poolt tasutud 03.08.2009 (1 k tl 102-104); Hageja põhikirja (sisse tulnud Tallinna linnakohtu registriosakonda 19.01.2009, kinnitatud 0109.1998) kohaselt: Punkt 20 ühistu liige on kohustatud: ..5) tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid (nn täishooldustasu). Makse suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduss oleva korteri üldpinna osast majas asuvate korterite üldpinnast, välja arvatud elanike arvu kohta arvestatavad sihtotstarbelised maksed. Makset mittetähtaegsel tasumisel tasub liige iga viivitatud päeva eest viivist. Maksmise tähtaeg ja viivise suurus määratakse kindlaks üldkoosoleku otsusega; Punkt 38. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised; Punkt 39. Korralise üldkoosoleku kutsub kokku juhatus kolme kuu jooksul majandusaasta lõoust arvates; Punkt 50. Juhatus on ühistu alaliselt tegutsev juhtimisorgan, mis koosneb kolmest liikmest. Juhatus valib endi hulgast esimehe, kes korraldab juhatuse tööd. Juhatuse volituste tähtaeg on üks aasta; Punkt 78. Sihtotstarbeliste maksete mittetähtaegsel tasumisel maksab ühistu liiget viivist, vastavalt üldkoosoleku poolt kinnitatud suuruses õigeaegselt tasumata summalt päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Ühistul on õigus nõuda mitteliikmetelt maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist, mille suuruse määrab juhatus (1 k tl 7-12); Äriregistri kohaselt lõppesid hageja juhatuse liikmete UTe, JK ja JB volitused 19.05.2009, Anne Urbi volitused kehtisid 19.05.2009 kuni 08.06.2011, AP ja JB volitused 28.10.2010 kuni 08.06.2011;
16.Hagiavalduse kohaselt koosneb hageja nõue kostja vastu põhivõlgnevusest summas 36085,46 krooni ja viivistest 10435,52 krooni. Viiviste osas on hageja esitanud täpsustatud arvestuse, mille kohaselt moodustavad need 6585,48 krooni (2 k tl 35-36).
17.Kostja ei ole hageja nõuet majandamiskulude eest põhivõlgnevuse osas summas 29500 krooni vaidlustanud, kuid leiab, et ta siiski hagejale midagi ei võlgne, kuna on oma võlgnevuse omapoolse vastunõudega hageja vastu summas 29500 krooni tasaarvestanud.
18.Esmalt kohus hindab hageja põhinõudega seonduvat. Kohtu hinnangul ei ole hageja kostja põhivõlgnevust (36085,46 krooni) korrektselt arvestanud. Hagiavalduse kohaselt koosneb põhivõlgnevus tasumata ja tähtaja ületanud arvetest ajavahemikul jaanuar 2008 kuni juuni 2009 – arved nr 280301, 280701, 280801, 281101, 281201 ja 290601. Nimetatud arvete summade kokkuliitmise tulemuseks saab kohus summas 40542,01 krooni (6577,56 + 4565,31 + 4231,54 + 7017,16 + 7539,98+ 6585,46 + 4025), so 4456,55 krooni enam kui hageja poolt arvestatud. Hageja poolt esitatud arvetest 280301, 280701, 280801, 281101, 281201 ja 290601 tulenevalt on hageja jätnud perioodi märts 2008 kuni juuni 2009 eest tasumata hooldustasusid kogusummas 33956,55 krooni (6577,56 + 4565,31 + 4231,54 + 7017,16 + 7539,98 + 4025). Hagiavalduse kohaselt tuleneb kostja põhivõlgnevus lisaks igakuistest hooldusarvetest ka viivisarvest nr 290020 summas 6585,46 krooni. Arve 290020 aluseks on arvestatud viivised tulenevalt arvetest 280301, 280701, 280801, 280901, 281001 ja 281101. Kohus nõustub kostjaga, et viivistest tulenevat nõuet ei saa lugeda põhivõlgnevuseks, kuna viiviste puhul on tegemist põhinõude alusel arvutatava kõrvalnõudega (VÕS § 113 TsMS § 133 lg 2). Seega on hageja alusetult lülitanud viivisarve 290020 põhivõlgnevuse arvete koosseisu ja sellest tulenevalt arvestanud viivisarves 290420 omakorda alusetult summalt 6585,46 krooni viivist (810,01 krooni).
19.Hagiavalduse kohaselt tuleneb kostja põhivõlgnevus ka arvest 290601 summas 4025 krooni. Samas on hagiavalduses märgitud, et võlgnevuse summas on kostjale edastatud 04.06.2009
2-09-64002 elektrooniliselt. Hageja esindajana tegutsenud AP 04.06.2009 e-kirjana edastanud meelde-tuletuses arvet 290601 summas 4025 krooni ei nimetata (1 k tl 14). Kostja väitel on arve 290601 tasutud enne hagi esitamist. Kostja raamatupidamise andmetel on arve 290601 summas 4025 krooni kostja poolt 03.08.2009 tasutud (1 k tl 102-104). Kohus leiab esitatud alusel, et väide kostja võlgnevuse kohta juuni eest 2009 summas 4025 krooni ei ole tõendatud.
20.Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1-2 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama § 13 lõikes 1 nimetatud suuruses. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud KÜS tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.
21.Kostja põhivõlgnevuse osas asub kohus seega seisukohale, et see on summas 1912,97 eurot (29931,55 krooni (40542,01 – 4025 - 6585,46)) põhjendatud ja tuleb kostjalt välja mõista.
22.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Hageja poolt korrigeeritud viiviste arvestuses on hageja lähtunud arvetest 280301, 280701, 280801, 280901, 281001, 281001, 281101 ja 281201. Viivis on arvestatud ajavahemikul 02.12.2009 kuni 15.12.2010, viivise arvestamisel on lähtutud viivisemäärast 0,07 % päevas ja põhinõude suurusest 36085,46 krooni. Kohus märgib, et arveid 280901 ja 281001 ei ole kohtule esitatud ja põhivõlgnevust ei ole nende alusel kostjalt nõutud, mistõttu viivise nõudmine nende arvete alusel käesolevas asjas on kohtu hinnangul alusetu. Viiviste osas on kostja esitanud vastuväite, et nende nõudmise aluseks oleks pidanud olema hageja üldkoosoleku või juhatuse otsus, mis hagejal puudub. Korrigeeritud viiviste arvestuse õigsuse osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kohus nõustub hagejaga, et hoolimata viiviste määra osas hageja üldkoosoleku või juhatuse konkreetse otsuse puudumisest on hagejal õigus nõuda (kuna seadus on põhikirja suhtes ülimuslik - mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 7 lg 2) majandamiskulude arvete tasumisega viivitamisel viivist KÜS § 7 lg 4 alusel kuni 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kalendripäevast alates. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks hageja poolt arvestatud viiviseid arvetelt 280301, 280701, 280801, 281101 ja 281201 kogusummas 5104,91 krooni (2811,91+ 1075,13 + 780,72 + 351,67 + 85,48 (1 k tl 35). Seega on kohtu hinnangul põhjendatud hageja kostjalt viiviste osas 326,26 eurot (5104,91 krooni).
23.Kostja on hageja põhinõude osas esitanud vastuväite, et ta on selle oma vastunõudega hageja suhtes summas 29500 krooni tasaarvestanud VÕS § 196 lg 1 kohaselt on tasaarvestuse eelduseks tasaarvestusliku olukorra eksisteerimine, samuti aktiivnõude sissenõutavus ja passiivnõude täidetavus. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millel teine pool saab esitada vastuväiteid. Riigikohtu selgituse kohaselt tuleb siin silmas pidada vastuväiteid, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku, nt nõue ei kehti või on lõppenud (Riigikohtu lahend 3-2-1-93-06 p 18).
2-09-64002
24.Hinnates asjas esitatud tõendeid asub kohus kostja tasaarvestusavalduse osas seisukohale, et hageja vastuväited ei võimalda poolte nõuete tasaarvestust. Kohus leiab, et hagejale ei saa seoses K fassaaditööde käigus kadumaläinud / lõhutud reklaamsildisega ette heita süülist käitumist, samuti pole selge, kas kostja tegelikult oli reklaamsildise omanik. VÕS §§ 1043, 1045 lg 1 p 5 ja 1054 lg 2 kohaldamise eelduseks on kahju tekitamine kannatanu omandile, st vastav nõudeõigus kuulub kahjustatud vara omanikule. Kohus nõustub hagejaga, et kostja pole esitanud asjas ühtegi tõendit, et elamul asunud reklaamsildis kuulus talle - kostjale. Vastupidi, kostja poolt kohtule esitatud 15.07.2008 aktist nähtuvalt kuulus see hoopis kolmandale isikule - L.A.K OÜ-le (1 k tl 45). Lisaks sellele on küsitav kaotsiläinud kostja reklaamsildise väärtus. Kostja on reklaamsildise väärtuse tõendamiseks esitanud G OÜ hinnapakkumise summas 29500 krooni (1 k tl 50). Seevastu eelnimetatud 15.07.2008 akti kohaselt oli reklaamsildi väärtuseks 20000 krooni. Kolmandaks võtab kohus võtab arvesse, et kuigi hageja 09.06.2008 üld-koosolekul seonduvalt K fassaaditöödega reklaamiomanike suhtes mingit konkreetset otsust vastu ei võetud, hoiatati KÜ juhatuse poolt (juhatuse esimees UT) K maja fassaadile ilma KÜ nõusolekuta paigaldatud reklaami omanikke, et nad eemaldaksid need enne fassaaditööde algust 25.06.2008 (1k tl 78-79). Kostja pole esitanud tõendeid selle kohta, et tal oleks olnud reklaamsildi paigaldamiseks K elamu fassaadile hageja või teiste korteri-omanike kirjalik nõusolek. Kostja väitel kooskõlastati reklaami paigaldamine 2005 a. tolleaegse juhatuse liikmetega. Selle väite tõendamiseks pole esitatud mingeid tõendeid. Hageja 09.06.2008 üldkoosolekul osales ka kostja esindaja Jaan Mäekivi, kuid reklaami mahavõtmiseks (juhul kui kostja pidas välireklaami enda omaks) kostja midagi ette ei võtnud. Oleks kostja väidetavalt talle kuulunud välireklaami maja seinalt renoveerimistööde ajaks eemaldanud, poleks sellega seonduvalt mingit kahju saanud talle tekkida. Kuna hageja oli kostjat (nagu kõiki teisi reklaamiomanikke) vähemalt kaks nädalat ette hoiatanud, ei saa hagejale kohtu hinnangul ette heita käibes vajaliku hoole järgimata jätmist (hooletust), seega ei olnud hageja reklaamkasti kaotsiminekus süüdi (VÕS § 1050 lg 1, § 104) ja ei vastuta selle võimaliku kaotsiminekuga seonduva kahju eest. Seega hageja vastuväited välistavad täielikult kostja vastunõude maksma-paneku hageja suhtes.
25.Kostja on menetluse vältel vaidlustanud hageja nimel hagi esitanud ja hageja lepingulise esindajana tegutsenud Monika Sulgi esindusõigust. Kostja leiab, et hageja nimel MS 08.07.2008 hageja esindamiseks volituse andnud AU puudus hageja seaduslik esindus-õigus, kuna hageja 2009 üldkoosolek, millel AU hageja juhatuse liikmeks hääletati, oli kokku kutsutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikkudes, kuna nimetatud üldkoosoleku kokku-kutsumise ajaks olid hageja endiste juhatuse liikmete JK ja UT volitused ja pädevus lõppenud. Hageja põhikirja kohaselt oleks üldkoosoleku saanud kokku kutsuda ainult kolme-liikmeline juhatus. 2009 a. korraline üldkoosolek ei omanud õigust võtta vastu otsust ühe juhatuse liikme valimise kohta. Nimetatud üldkoosolek ei olnud õigustatud vastu võtma otsuseid, mistõttu otsus AU juhatuse liikmeks valimise kohta on tühine MTÜS § 24-1 tähenduses. Kostja leiab, et ka hageja 09.06.2008, 27.04.2009, 26.05.2010 ja 08.06.2010 üldkoosolekute otsused on tühised, kuna koosolekud toimusid pärast 31.03. kuupäeva.
26.Kohus nõustub kostja väidetega osundatud rikkumiste kohta, kuid leiab, et need on kõrvaldatud hageja juhatuse liikmete JB, APja AU poolt Monika Sulgi volituste tagantjärgi heakskiitmisega 15.12.2010 TsÜS § 113 ja TsMS § 226 lg 3 mõttes ( 2 k tl 3).
Menetluskulud
27.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
2-09-64002
28.Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
29.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.