OÜ Kuressaare Elamute Hooldus hagi H L vastu võlgnevuse ja viivise nõudes 9492.19 krooni (606.66 eurot)
Hagihind maakohtus Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Hageja OÜ Kuressaare Elamute Hooldus (reg kood 10373222, Pikk 30 Kuressaare) seaduslik esindaja Hain Vaher ja lepinguline esindaja advokaat Eve Grass Kostja H L ( ), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Vahur Krinal Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista H Lilt OÜ Kuressaare Elamute Hooldus kasuks põhivõlg 9492.10 krooni (606.66 eurot) ning viivis 8684.11 krooni (555.02 eurot). Menetluskulude jaotus
1.Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.
2.Jätta kostja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
1.OÜ Kuressaare Elamute Hooldus esitas 30.12.2010.a. maakohtule hagi H L vastu võlgnevuse ja viivise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt H L on Kuressaare linnas aadressil R tn X asuva 12-korterilise elamu korteri nr. 6 omanik, mille kohta on avatud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr. XXXXXXXX, mis moodustab 378/4664 mõttelist osa kinnistust R X Kuressaares (lisa 1 ). Korteriomandi reaalosa suuruseks on 37,8 m2. R tn. X elamu kaasomanikud ei ole elamu ühiseks valitsemiseks moodustanud korteriühistut, seega korraldavad nad kaasomandi esemega seotud õigussuhteid (korteriomanike ühisus) Korteriomandiseaduse ( KOS ) alusel. KOS § 13 lg 1 paneb igale korteriomanikule kohustuse tasuda kaasomandil lasuvad maksud, avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. Asjaõigusseaduse § 75 lg 1 järgi kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kulutusi. Korteriomanike üldkoosoleku otsusega on R tn. X elamu valitsejaks määratud osaühing Kuressaare Elamute Hooldus, kes tegeleb kaasomandi eseme tavapärase valitsemise, korrashoiu, kommunaalteenuste vahendamise ja nendeks tegevusteks (majanduskuludeks) korteriomanikelt maksete kogumisega. Samuti on valitseja ning korteriomanike vahel kaasomandi eseme haldamise korraldamiseks sõlmitud otselepingud, sealhulgas kostjaga 14. novembril 2007.a. leping nr. 299 (lisa 2). Lepingu p. 4.6. kohaselt kohustus kostja tasuma hageja poolt esitatud arvete alusel igakuiselt elamu hoolduse, halduse, remondi, renoveerimise ja ostetud teenuste tasu, mille suuruseks lepingu sõlmimisel oli 7.20 EEK 1 m2 maksustatava pinna kohta kuus. Hiljem on tasude suurust korrigeeritud korteriomanike üldkoosoleku poolt kinnitatud majanduskavaga (lisa 3), samuti on muudatused tasudes tingitud riiklike maksude ning jäätmekäitluse hindade muutmisest. Alates 2009.a. veebruarist ei ole kostja tasunud majandamiskulude eest täies ulatuses. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale 9492,19 krooni. Pooltevahelise lepingu p. 5.2. kohaselt tasub kostja tähtaegse tasumisega viivitamise korral hagejale iga viivitatud päeva eest 0,3 % kogusummalt, mille tasumise tähtaeg on möödas. Hagiavalduse esitamise seisuga on viivis 8684,11 krooni. Võlgnevuse ning viivise arvestus on toodud lisas nr. 4. Hageja ettepanekud võlgnevuse ja viiviste vabatahtlikuks tasumiseks on jäänud tähelepanuta. Korteriomanike 12.10.2010.a. üldkoosoleku otsusega anti hagejale volitus nõuda võlgnevus koos viivistega kostjalt sisse kohtu kaudu (lisa 5). Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Ülaltoodu alusel ning juhindudes KOS § 13 lg 2 ja § 21 lg 2 p 5, Võlaõigusseaduse § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 ning TsMS § 162 lg 1 palub hageja: 1. Välja mõista H L'ilt OÜ Kuressaare Elamute Hooldus kasuks võlgnevus 9492,19 krooni ja viivis 8684,11 krooni. 2. Jätta menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja hagi tunnista. Kostja vastuväidete kohaselt rikutakse tema koduõigusi Starmani ja teiste äritsejate poolt hageja loal. Hageja nõuab võlga selle eest et ta ei saa oma kodus normaalselt elada. Remondifondi suurendati 1.30 kroonilt 3 kroonini. Hageja kahtlustab, et seda kasutati elektritöödeks, et korteritele 400V ja 32 A vool vedada Starmani huvides. Hageja elektriarvesti alt võeti 2009 a juulis ära öö ja päeva tariifi arvestav kell. Samuti olid segased lood pööningu valgustusega, mis pikka aega ei töötanud. Vee ja kanalisatsiooni eest on kostja tasunud nii palju kui ta on tarbinud, mitte seda mida hageja ise juurde kirjutab. Kostja pole saanud aega tasuda abonenttasu, kuna alumise korteri WC lõhnad tulid tema
2(6)
2-10-66992 korterisse st ka ventilatsioon võib korrast ära olla. Majaelanike loal anti luba korterile nr 3 soojuspumba paigaldamiseks, mille tõttu kostja nüüd magada ei saa.
4.20.04.2011.a. määrusega andis maakohus kostjale riigi õigusabi ning RIS poolt määrati kostjale õigusabiandjaks vandeadvokaat Vahur Krinal. Esindaja hinnangul on ta põhjalikult tutvunud käesoleva tsiviilasja materjalidega ja kohtunud H L`iga Kuressaares 09.05.2011.a. ning kuulanud ära tema selgitused. Toimikus on hageja poolt esitatud õiend, kus on ära toodud R X-6 eest hooldustasu ja kommunaalteenuste arvestus ning palju on kuude lõikes 2009 ja 2010 aastal kostja igakuiselt tasunud. Tasumise summad on äärmiselt suvalised ja ebaühtlased. Esindaja proovis kostjalt teada saada, millise loogika ja põhimõtete alusel on ta hagejale maksnud, kuid kahjuks ta sellele küsimusele mõistlikku ja loogilist vastust ei saanud. Kostja ei nõustu mitte mingisuguse hageja nõudmisega. Määratud esindajana peab ta seisma oma esindatava huvide eest. Kuid käesoleval juhul, tutvunud toimikuga, ära kuulanud kostja enda selgitused ja nõudmised leiab vandeadvokaat, et antud asjas puudub võimalus saavutada tsiviilasjas oma esindatava poolt soovitud tulemust. Vandeadvokaat on arvamusel, et hageja poolt esitatud nõudmised on igati põhjendatud ning puudub õiguslik alus kostja tahte kohaselt kostjat esindada. Lähtuvalt eeltoodust on esindaja seisukohal, et hageja nõudmised on põhjendatud ja kaaluda võib vaid viiviste vähendamist.
HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUVÄIDETELE
5.1. Kostja asub põhimõtteliselt seisukohale, et remondifondi kogutava makse suurus 3 kr/m2 kohta on liialt suur ja ta ei ole kohustatud remondifondi tasuma kuivõrd hageja ei ole teostanud elamus ühtegi suuremat remonditööd. 30.04.2008.a R X korteriomanike koosolekul võeti vastu otsus tasuda alates 01.05.2008.a remondifondi 3 kr/m2 kohta (lisa 1). Koosolekul viibis 8 korteriomanikku, sh kostja (lisa 2). Otsuse poolt hääletasid kõik 8 koosolekul viibinud korteriomanikku. Seega kostja ise on korteriomanikuna otsustanud remondifondi maksete suurendamise poolt. 30.04.2008.a. otsust vaidlustatud ei ole ega hilisemate otsustega remondifondi suurust muudetud ei ole. KOS § 13 lg 2 kohaselt on korteriomanik kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused hüvitama. KOS § 13 lg 3 kohaselt ei ole korteriomanik kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Seega on korteriomanikul kohustus hüvitada tavalised maja hooldamise kulud. Remondifondi tasu 3 kr/m2 (0,19 eurot/m2) kohta on maja korrapäraseks korrashoiuks vajalik kulutus ja isegi juhul, kui seda saaks pidada vajalikust suuremaks kulutuseks, on kostja koosolekul hääletades ise selle kulutuse tegemisega nõustunud.
5.2.Kostja leiab, et vee- ja kanalisatsiooniteenuste tarbimise eest on ta tasunud vastavalt tarbimisele ning abonenttasu ta maksma ei pea, kuna 2008.a lõpus oli probleem ventilatsiooniga. KOS § 13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Hageja on sõlminud elamu majandamiseks vajalikud lepingud, sealhulgas AS-ga Kuressaare Vesi. Hageja nõuabki AS-i Kuressaare Vesi poolt kehtestatud hindade alusel kostjalt sisse tasu vastavalt kostja tegelikule vee- ja kanalisatsiooni teenuse tarbimisele. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse abonenttasu suurus on elamute lõikes kinnitatud AS Kuressaare Vesi poolt. R X abonenttasu on 76.00 krooni (4.86 eurot) kuus, mis teeb iga korteri kohta 6.33 krooni (0,40 eurot) kuus (76/12=6,33). KOS § 13 lg 2 alusel on kostja kohustatud tarbitud teenuste eest tasuma ning
3(6)
2-10-66992 abonenttasu maksmise kohustusest ei vabasta kostjat ka kaebused ventilatsioonisüsteemi korrashoiu kohta. Ülejäänud kostja vastuses toodud vastuväited on asjakohatud ning ei puuduta hagi eset. Hageja jääb hagiavalduses esitatud nõuete, s.h viivise nõude, juurde hagiavalduses toodud põhjendustel.
5.3.Hageja ei ole nõus viivise vähendamisega, kuna antud juhul ei ületa viivise nõue põhivõlga. Seega peab kostja põhjendama viivise ebamõistlikkust. Kostja ei ole esitanud asjaolusid, mis annaksid alust VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel viivist vähendada.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.4.07.2011.a. määrusega määras kohus antud asjas kirjaliku menetluse ning menetlusosalistele avalduste ning dokumentide esitamise tähtpäevaks 22.08.2011.a. ja otsuse avalikult teatavakstegemise ajaks 12.09.2011.a.
7.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
8.Asja materjalidest nähtuvalt on kostja H L Kuressaare linnas aadressil R tn X asuva 12korterilise elamu korteri nr. 6 omanik, mille kohta on avatud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr. XXXXXXXX, mis moodustab 378/4664 mõttelist osa kinnistust R X Kuressaares /t.l. 4/. Korteriomandi reaalosa suuruseks on 37,8 m2. R tn. X elamu kaasomanikud ei ole elamu ühiseks valitsemiseks moodustanud korteriühistut, seega korraldavad nad kaasomandi esemega seotud õigussuhteid (korteriomanike ühisus) Korteriomandiseaduse ( KOS ) alusel. KOS § 13 lg 1 paneb igale korteriomanikule kohustuse tasuda kaasomandil lasuvad maksud, avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. Asjaõigusseaduse § 75 lg 1 järgi kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kulutusi. Asjas puudub vaidlus selles, et korteriomanike üldkoosoleku otsusega on R tn. X elamu valitsejaks määratud osaühing Kuressaare Elamute Hooldus, kes tegeleb kaasomandi eseme tavapärase valitsemise, korrashoiu, kommunaalteenuste vahendamise ja nendeks tegevusteks (majanduskuludeks) korteriomanikelt maksete kogumisega. Valitseja ning korteriomanike sh kostja vahel on 14. novembril 2007.a. sõlmitud leping nr. 299 kaasomandi eseme haldamise korraldamiseks /t.l. 6-7/. Lepingu p. 4.6. kohaselt kohustub kostja tasuma hageja poolt esitatud arvete alusel igakuiselt elamu hoolduse, halduse, remondi, renoveerimise ja ostetud teenuste tasu, mille suuruseks lepingu sõlmimisel oli 7.20 EEK 1 m2 maksustatava pinna kohta kuus. Hiljem on tasude suurust hageja väitel korrigeeritud korteriomanike üldkoosoleku poolt kinnitatud majanduskavaga /t.l. 8-9/, samuti on muudatused tasudes tingitud riiklike maksude ning jäätmekäitluse hindade muutmisest. Alates 2009.a. veebruarist ei ole hageja väitel kostja tasunud majandamiskulude eest täies ulatuses. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale 9492.19 krooni /t.l. 10/. 14.11.2007.a. lepingu p. 5.2. kohaselt kohustus kostja tasuma tähtaegse tasumisega viivitamise korral hagejale iga viivitatud päeva eest viivist 0,3 % kogusummalt, mille tasumise tähtaeg on möödas. Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja arvestuse kohaselt viivise suuruseks 8684.11 krooni /t.l. 10/.
4(6)
2-10-66992 12.10.2010.a. R X kaasomanike üldkoosolek andis hagejale kui elamu valitsejale volituse nõuda sisse kohtu kaudu hooldustasude ha kommunaalteenuste võlgnevused koos viivisega korteri nr 6 omanikult H Lilt /t.l. 11/. Esitatud hagis nõuab hageja kostjalt võlgnevuse 9492.19 ja viiviste 8684.22 krooni tasumist.
9.Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole vaidlustanud nõude suurust, kuid leiab, et remondifondi kogutava makse suurus 3 kr/m2 kohta on liialt suur, sest elamus ei ole teostatud ühtegi suuremat remonditööd. Kostja leiab samuti, et vee- ja kanalisatsiooniteenuste tarbimise eest on ta tasunud vastavalt tarbimisele ning abonenttasu ta maksma ei pea, kuna 2008.a lõpus oli probleem ventilatsiooniga.
10.Kohus kostja seisukohaga ei nõustu.
11.30.04.2008.a R X korteriomanike koosolekul on vastu võetud otsus tasuda alates 01.05.2008.a remondifondi 3 kr/m2 kohta /t.l. 27, 28/. Koosolekul viibis 8 korteriomanikku, sh kostja. Otsuse poolt hääletasid kõik 8 koosolekul viibinud korteriomanikku. Seega kostja ise on korteriomanikuna otsustanud remondifondi maksete suurendamise poolt. 30.04.2008.a. otsust vaidlustatud ei ole ega hilisemate otsustega remondifondi suurust muudetud ei ole. KOS § 13 lg 2 kohaselt on korteriomanik kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused hüvitama. KOS § 13 lg 3 kohaselt ei ole korteriomanik kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Seega on korteriomanikul kohustus hüvitada tavalised maja hooldamise kulud.
12.KOS § 13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Hageja väitel on sõlminud elamu majandamiseks vajalikud lepingud, sealhulgas AS-ga Kuressaare Vesi. Hageja nõuabki AS-i Kuressaare Vesi poolt kehtestatud hindade alusel kostjalt sisse tasu vastavalt kostja tegelikule vee- ja kanalisatsiooni teenuse tarbimisele. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse abonenttasu suurus on elamute lõikes kinnitatud AS Kuressaare Vesi poolt. R X abonenttasu on 76.00 krooni (4.86 eurot) kuus, mis teeb iga korteri kohta 6.33 krooni (0,40 eurot) kuus (76/12=6,33) /t.l. 47, 48/. KOS § 13 lg 2 alusel on kostja kohustatud tarbitud teenuste eest tasuma ning abonenttasu maksmise kohustusest ei vabasta kostjat ka kaebused ventilatsioonisüsteemi korrashoiu kohta. VÕS § 76 lg-st 1 ja § 82 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kostjal on korteriomanikuna kohustus tasuda korteriomandi majandamiskulude eest. Kohustuse täitmata jätmisega rikkus aga kostja poolte vahel sõlmitud kokkulepet VÕS § 100 mõttes, mis sätestab, et võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas ka täitmisega viivitamist loetakse kohustuse rikkumiseks. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
5(6)
2-10-66992 14.11.2007.a lepingu nr 299 punktis 5.2 leppisid pooled kokku viivises 0,3 % võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest. Hagiavalduse esitamise seisuga on viivise kogusummaks 8684.11 krooni. Hageja esitatud viivisearvestusele ei ole kostja vastu vaielnud. Viivise vähendamine ei ole kohtu hinnangul põhjendatud, kuna antud juhul ei ületa viivise nõue põhivõlga ning kostja ei ole esitanud asjaolusid, mis annaksid alust VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel viivist vähendada. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi nii võla kui viivise nõudes.
13.Asjas tekkinud menetluskuludega seoses märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuivõrd antud asjas kohus rahuldas hagi, peab kostja kandma hageja menetluskulud. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Reena Undrest kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.