Määruse tegemise aeg ja koht 05. juuni 2018, Tallinn Kohtukoosseis
Ande Tänav, Indrek Parrest, Imbi Sidok-Toomsalu
Kohtuasi
XX kaebus Kuressaare kohtutäitur Enno Kermiku kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsuse peale
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 28.veebruari 2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse Kuressaare kohtutäitur Enno Kermiku määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Avaldaja (võlgnik) XX (isikukood XXXXXXXXXXX) esindajad Puudutatud isik (kohtutäitur) Kuressaare kohtutäitur Enno Kermik Puudutatud isik (sissenõudja) osaühing Kuressaare Elamute Hooldus (registrikood 10373222), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eve Grass
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 28. veebruari 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
3.Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud menetlusosalistel puuduvad.
Edasikaebamise kord 1(8)
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest. Asjaolud ja avaldaja kaebus
1.XX (avaldaja, võlgnik) suhtes on algatatud osaühingu Kuressaare Elamute Hooldus (sissenõudja) avalduse alusel täitemenetlus nr 180/2011/1442 Pärnu Maakohtu 12.09.2011 otsuse tsiviilasjas nr 2-10-66992 täitmiseks.
2.Võlgnik esitas 15.05.2017 Pärnu Maakohtule kaebuse, mille asjaoludest nähtuvalt vaidlustab ta kohtutäituri lisatasu otsust. Kohtutäitur soovib lisatasu 614,70 eurot. Kaebuse kohaselt saatis võlgnik 06.05.2017 kohtutäiturile kirjaliku järelpärimise, milles palus selgitada, kas sissenõudja nõudmised on olnud õiged, kuna ta sõlmis lepingu AS-ga Starman ilma, et sellest oleks võlgnikule teada antud. Sissenõudja ja AS Starman äritegevuse tulemusena on võlgniku korter rikutud. Kuna võlgnik ei ole korteris elada saanud, siis leidis sissenõudja, et tal õigus see odavalt ära müüa teenuste eest, mida ta ei ole võlgnikule osutada saanud. Lisaks on sama 12.09.2011 kohtuotsuse alusel täitemenetlust alustanud kohtutäiturid Svetlana Põld ja Õnne Pajur ning 2014.a ka inkassofirma. 2014.a tehti Maksu- ja Tolliametile maamaksu pealt nõudmine menetluskulude hüvitamiseks.
3.Maakohtu istungil jäi võlgnik kaebuse juurde ja selgitas, et ta ei saa aru, mille eest on kohtutäitur lisatasu võtnud. Ta ei saa aru ka otsuses selgitatud seadustest ega mõista, miks ei ole kohtutäitur täpselt kirjutanud, mille eest ta raha võtab. Seetõttu ei saa ta aru, kas see lisatasu on võetud ka Puhja sõidu, ajalehekuulutuste avaldamise või veel millegi eest. Igal juhul on lisatasu liiga suur ainuüksi selle eest, et kohtutäitur korteri maha müüs. Täitur on saanud täituritasu. Kohtutäituri seisukoht
4.Kohtutäitur leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, sest lisatasu otsus on koostatud vastavalt kehtivale seadusele ja lisatasu suurus vastab kohtutäituri panusele, s.o kohtutäituri tehtud toimingute mahule ja neile kulunud tööajale.
5.Täitemenetlus on algatatud 22.12.2011 ja algusest peale on väga raske olnud keskenduda täitemenetluse läbiviimisele kehtiva täitedokumendi alusel, kuna võlgnik väidab, et kohtuotsused on koostöös sissenõudjaga tehtud teadlikult valesti. Ka kohtule esitatud kaebuses ja sellele lisatud täiturile varem saadetud kirjas ei vaidlusta võlgnik tegelikult ühegi argumendiga lisatasu suurust. Lõputute vaidlustamiste ja edasikaebamistega on võlgnikul kadunud arusaam sellest, milline kohtutäitur millise nõudega tegeles. Oma arusaamadega nõuete kehtetusest ning mittemaksmise õigustatusest tekitas võlgnik üha uusi nõudeid ja kulutusi nii täitemenetlusele kui ka enampakkumisele. Kohtutäitur on võlgnikule edastanud või kätte toimetanud eranditult kõik ettenähtud dokumendid igas menetluses ning kümneid tunde (nii täituri kabinetis, kaebaja korteris, tänaval kui ka telefonitsi) selgitanud nende sisu, täitemenetluse korda ja mittetasumise paratamatuid tagajärgi. Muuhulgas on täitur korraldanud enda juures sissenõudjale ja võlgnikule kohtumise.
6.Võlgniku kohustuste täitmata jätmise tõttu pidi kohtutäitur sissenõudja tungival nõudmisel tegema kindlaks, kumma kinnistu müük võlgnikku vähem kahjustaks ja selleks üle vaatama ka võlgniku XXX kinnistu Puhja vallas. Sinna oli vaja ka dokumente kätte toimetada, sest võlgnik ei olnud pikemat aega Saaremaal kättesaadav ja enamasti oli tal korteri postkast nii täis, et sinna ei mahtunud enam ükski kiri. Lisaks
2(8)
on ta korduvalt väitnud, et sealt lähevad tal olulised kirjad kaduma. Korduvalt edastas täitur kirjad mõlemale aadressile ja teavitas kaebajat veel täiendavalt telefonitsi. Kohtutäituri seadus (KTS) näeb täiturile ette lisatasu ka väljaspool bürood tehtud toimingute eest 28 eurot (lisandub käibemaks) tunnis alates teisest pooltunnist. Ainuüksi XXX kinnistule sõidule edasi-tagasi kulub üle 10 tunni. Pärast kinnistul käimist sai võlgnik edaspidi ka Saaremaalt kirjad kätte ja vastas peaaegu alati telefonile ning enam ei olnud võlgnikul täiturile pretensioone dokumentide kättesaamise osas. Arvestades võlgniku vanust ja ennast kahjustavat tegevust, ei küsinud kohtutäitur seda lisatasu, milleks oli täielik õigus, samuti olulist osa dokumentide kättetoimetamisega seotud täitekuludest ja luges ka need kaetuks enampakkumiste korraldamise eest võetava lisatasuga, kuna kõik need toimingud päädisid lõpuks ikkagi enampakkumistega.
7.Enampakkumise läbiviimiseks on täitur korterit pildistanud, mitmete maakleritega konsulteerinud ja ära hinnanud ning ostuhuvilisi otsinud, neile korterit mitme kordusenampakkumise käigus korduvalt näidanud ning jaganud müüdava objekti kohta tunde menetlusalast infot. Kõik need on samuti lisatasu võtmise aluseks olevad toimingud.
8.Ei ole mõistetav, milline on lisatasu või selle suuruse seos võlgniku etteheidetega väidetava korteri rikkumise kohta, teiste täiturite menetlustega, maamaksu nõudega või pretensioonidega AS-le Starman ja sissenõudjale. Arusaam, et kui ühele täiturile ühes menetluses laekub mingi summa, siis peaks see summa maha minema ka kõigist tema muudest menetlustest, on ekslik ja seda on võlgnikule aastate jooksul korduvalt selgitatud. Sissenõudja seisukoht
9.Sissenõudja leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtutäitur on otsuses esile toonud põhjendused kohtutäituri toiminguid puudutavas osas, samuti esitanud lisatasu nõudmise põhjendused. Kaebusest nähtuvalt ei nõustu võlgnik kohtutäituri määratud lisatasuga eelkõige põhjusel, et jõustunud kohtuotsus ei ole õige. Võlgniku seisukoht ei ole asjakohane ega saa olla aluseks lisatasu välja mõistmata jätmisele. Võlgnik ei ole lisanud kaebusele ühtegi tõendit, mille põhjal saaks kontrollida võlgniku väidete tõelevastavust maamaksu nõude kohta või selle kohta, et ühte ja sama otsust täidavad erinevad kohtutäiturid ning inkassofirmad. Maakohtu määrus
10.Maakohus rahuldas 28.02.2018 määrusega võlgniku kaebuse ja tühistas kohtutäituri 28.04.2017 kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsuse. Võlgniku menetluskulud jättis maakohus kohtutäituri kanda ja teiste menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
11.Maakohus tuvastas täitetoimiku põhjal, et kohtutäituri 28.04.2017 lisatasu väljamõistmise otsusest nähtuvalt on kohtutäituri lisatasu võlgnikult välja mõistetud summas 614,70 eurot. Otsuse kohaselt on täitemenetluses läbi viidud sundenampakkumine ja võlgnikule kuuluv 2-toaline korteriomand asukohaga YYY, Kuressaares müüdi 12.04.2017 sundenampakkumisel 17 075 euro eest. Kõikidele sundenampakkumistele eelnes kohtutäituri poolt vara ümberhindamine, enampakkumise kuulutuste avaldamine Ametlikes Teadaannetes, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja oksjonikeskkonnas www.oksjonikeskus.ee ja kinnisvara portaalis kv.ee. Lisaks pidi kohtutäitur korraldama ja läbi viima vara tutvustamist, vastama huviliste küsimustele ning jagama selgitusi sundenampakkumise läbiviimist 3(8)
puudutavate õigusnormide kohta. Samuti oli kohtutäituri kohustuseks informeerida menetlusosalisi läbiviidavatest täitetoimingutest. Arvestades eeltoodut ning sundenampakkumiste korraldamisel ilmnenud asjaolusid, müüdava kinnisasja iseloomu ja koosseisu, kolmandate isikute õigusi ning sellest tuleneva sundenampakkumiste läbiviimise keerukust ja ajalist kulu, pidas kohtutäitur õigustatuks välja mõista isatasu KTS §-de 43 ja 45 alusel 3 % ulatuses kinnisasja müügihinnast.
12.Maakohus selgitas, et KTS § 29 lg 1 järgi võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Kohtutäituri lisatasu saamise õigus on sätestatud KTS §-des 43-47. KTS § 43 lg 1 esimese lause järgi on kohtutäituril õigus nõuda lisatasu, kui täitetoiming on tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas. KTS § 43 lg 2 teise lause kohaselt peab tasu otsuses olema märgitud lisaks KTS § 31 lg-s 2 nimetatud andmetele täitetoimingu sisu, tegemise aeg ja koht ning lisatasu nõudmise põhjendused. Seega on seadusandja kehtestanud kohtutäiturile lisatasu saamise õiguse vaid eelnimetatud erandlikel juhtudel. Kohtutäituri jaoks, kelle igapäevaste ametitoimingute hulka kuulub KTS § 6 lg 1 p 1 kohaselt täitemenetluse läbiviimine täitemenetluse seadustiku alusel, ei saa olla KTS § 43 lg 1 mõtte kohaselt lisatasu saamise põhjuseks igapäevase töö tegemine. Igapäevase töö hüvitamiseks ning kohtutäituri büroo majandamiseks on ette nähtud kohtutäituri põhitasu. Seega toob täitetoimingu tegemine kaasa lisatasu saamise õiguse vaid KTS § 43 lg 1 tingimustel (v.a KTS §-des 44 ja 47 sätestatud juhud, mis reguleerivad lisatasu tunnitasuna ja mille korral ei ole vajalik tuvastada toimingu tehnilist või õiguslikku keerukust).
13.Maakohus viitas ka Riigikohtu seisukohale, et piisav ei ole ainuüksi KTS § 45 lg-s 1 kirjeldatud eeltingimuste olemasolu, s.t vara enampakkumise korraldamine, läbiviimine ja tulemi jaotamine. Korraldatud enampakkumine või tulemi jaotamine peab olema võrreldes tavapärase enampakkumisega või tulemi jaotamisega kas tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas. Ajalise kulukuse hulka ei mahu täitemenetluse raames võlgniku ja kohtuga suhtlemine. Kohtutäituri lisatasu eesmärk on kohtutäiturile tehniliselt ja õiguslikult keeruka või ajaliselt kuluka täitetoimingu tegemise kompenseerimine ning kohtutäituri motiveerimine keerulisi ja vastutusrikkaid täitetoiminguid tegema. Lisatasu eesmärgina on nähtud kohtutäiturile kulude kompenseerimist. Lisatasu ei ole mõeldud katma selliseid kulusid, mida kohtutäitur saaks nõuda TMS § 37 jj alusel täitemenetluse kuludena, tehes selleks TMS § 2 lg 1 p 16 järgi täitedokumendiks oleva täitekulude väljamõistmise otsuse (vt nt Riigikohtu 16.12.2015 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15; Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 15.06.2007 otsust asjas nr 3-4-1-9-07).
14.Maakohtu hinnangul puuduvad kohtutäituri 28.04.2017 lisatasu väljamõistmise otsuses KTS § 43 lg 2 kohased põhjendused lisatasu väljamõistmise kohta. Kohtutäitur ei ole otsuses pidanud vajalikuks põhjendada lisatasu määramist täitetoimingute tehnilise või õigusliku keerukusega, Ta on üksnes märkinud, et lisatasu on välja mõistetud enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest ning esitanud tehtud toimingute loetelu. Lisaks on täitur arvestanud sundenampakkumiste korraldamisel ilmnenud asjaolusid, müüdava kinnisasja iseloomu ja koosseisu, kolmandate isikute õigusi ning sellest tuleneva sundenampakkumiste läbiviimise keerukust ja ajalist kulu. Tegemist on üldsõnalise loeteluga, mida ei ole konkreetselt täpsustatud ega põhjendatud. Lisatasu määramise põhjendusi on kohtutäitur lisanud kohtule esitatud kaebuse vastuses, kus ta väidab mh, et lisatasu hõlmab ka Tartumaal Puhjas asuvale võlgniku kinnistule sõitmise ajakulu üle 10 tunni ja võlgnikule dokumentide kättetoimetamisega seotud täitekulu.
4(8)
15.Riigikohtu seisukoha järgi ei piisa lisatasu määramiseks sellest, kui kohtutäitur esitab lisatasu väljamõistmise otsuses vaid sundenampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise (jaotuskava koostamisega) seotud toimingute loetelu, mille eest ta lisatasu nõuab. Muu hulgas tuleks nt põhjendada, miks oli täiteasjas vajalik korraldada mitu enampakkumist. Samuti peavad lisatasu otsuses sisalduma ka põhjendused KTS § 45 lg-s 1 sätestatud ,,kuni 3%“ kaalutlusruumi kohaldamise kohta, mida praegusel juhul kohtutäituri otsusest ega täiendavatest põhjendustest ei nähtu.
16.Eeltoodu alusel ei anna kohtutäituri põhjendused alust lisatasu nõudmiseks. Otsuses puudub põhjendus, miks on kohtutäitur pidanud vaidlusaluses täitemenetluses läbiviidud sundenampakkumist tehniliselt või õiguslikult keerukaks või ajaliselt kulukaks. Lisatasu ei ole mõeldud katma selliseid kulusid, mida kohtutäitur saaks nõuda TMS § 37 jj alusel täitemenetluse kuludena, tehes selleks TMS § 2 lg 1 p 16 järgi täitedokumendiks oleva täitekulude väljamõistmise otsuse.
Määruskaebus
17.Kohtutäitur palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta võlgniku kaebus rahuldamata. Menetluskulud palub kohtutäitur jätta avaldaja kanda.
18.Maakohtu määrus on vastuolus kehtiva seaduse ja Riigikohtu seisukohtadega. Sisult täiesti erinevas asjas tehtud Riigikohtu lahendit on maakohus tõlgendanud meelevaldselt. Vaidlustatud lisatasu otsus on koostatud vastavalt kehtivale seadusele ja Riigikohtu seisukohtadele, lisatasu suurus vastab KTS-le ja kohtutäituri panusele, s.o kohtutäituri tehtud toimingute keerukusele, mahule ning neile toimingutele kulunud tööajale.
19.Kuna nii täitemenetluse kui enampakkumiste käigus tuleb teha palju toiminguid ja koostada nende kohta iga kord mitmeid dokumente (sh arestimise aktid, ümberhindamise aktid, järjekordse enampakkumise teated jne) ning need tuleb võlgnikule kätte toimetada, siis oli ülimalt keeruline ja aeganõudev teha iga kord uuesti kindlaks võlgniku järjekordne viibimiskoht ning siis ka võimalikult kiiresti sinna dokumendid edastada, et jälle mitte kõike uuesti otsast alustada, sest edutu kättetoimetamise tagajärjel tuleks kokkuleppel sissenõudjatega jälle muuta enampakkumise aega ja teha kõik toimingud algusest peale uuesti. Sageli oli kaebaja haige, viibis mujal, sh Puhja lähedal asuval teisel talle kuuluval kinnistul jne. Seda kinnitab asjaolu, et ka viimasel kohtuistungil keeldus võlgnik kohtunikule oma tegelikku elukohta ütlemast.
20.Kohtule 15.05.2015 esitatud kaebuses ega ka 05.12.2017 kirjas ei sisaldu tegelikult ühtegi sisulist etteheidet lisatasu määramisele ega lisatasu suurusele. On üksnes jätkuvad pretensioonid sissenõudjale ja naabritele ning rahulolematus ja sellel põhinevad valearusaamised nii menetluste arvu, läbiviijate kui ka sisu osas.
21.Enampakkumise läbiviimiseks on kohtutäitur korterit pildistanud, mitmete maakleritega konsulteerinud ja selle ära hinnanud, otsinud ostuhuvilisi, neile korterit mitme kordusenampakkumise käigus korduvalt tutvustanud, osadele neist seda kohapeal näidanud ning jaganud müüdava objekti kohta tunde menetlusalast infot, sh ka objektiga kaasnevatest võimalikest ohtudest, mis tulenesid võlgniku ähvardustest. Kõik need on samuti lisatasu võtmise aluseks olevad toimingud.
22.Kaebaja nõudel peetud ligi kahetunnisel kohtuistungil puudusid maakohtul täiturile küsimused ja pretensioonid nii toimingute mahu, keerukuse, tasu põhjendatuse kui ka 5(8)
tasu suuruse kohta. Kohus püüdis kohtuistungi käigus kaebajale veel kord selgitada eelnevate kohtumenetluste põhjust, käiku ja seadust, sh võlgniku õigusi ja kohustusi ning püüdis talle selgeks teha, et jätkuval analoogilisel käitumisel suurenevad tema kulud veelgi. Selle kinnituseks esitas sissenõudja esindaja kohtule taotluse võlgnikult õigusabikulu väljamõistmiseks tavapärases ulatuses. Kui võrrelda selle suurust ja ajakulu, siis täituri kirjeldatud tehtud toimingute maht ning ajakulu olid ilmselgelt kümneid kordi suuremad, sest need sõltusid võlgniku käitumisest, aga selle eest ettenähtud lisatasu oli tunnitasuks ümberarvestatult kordades väiksem.
23.Maakohus viitas vääralt Riigikohtu lahendis toodud seisukohtadele. Sealses asjas oli tegemist sisult ja keerukuselt täiesti teistsuguse menetlusega teistel asjaoludel. Riigikohus on aastaid olnud seisukohal, et täituril on õigus saada nii põhitasu kui ka (põhjendatud juhtudel) lisatasu, aga on sealjuures korduvalt rõhutanud, et ta ei pea õigeks lihtsate hüpoteegiga tagatud suurte nõuete puhul lisatasu võtmist maksimaalses võimalikus ulatuses ühe nõude ja ühe sissenõudja puhul. Praeguses menetluses viidi läbi 3 enampakkumist ja lisatasu oli kokku vaid 512,25 eurot, s.o arvestuslikult tunniarvestuse puhul vähem kui 5 eurot tunnis, mis jääb oluliselt alla töövaldkonna keskmisele tasule. Menetluse edasine käik
24.Vastuses määruskaebusele jäi võlgnik oma seniste seisukohtade juurde. Sissenõudja oma seisukohta ei esitanud.
25.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
26.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
27.Ringkonnakohus ei tuvastanud asja materjali põhjal materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ega menetlusnormide rikkumist. Maakohus on kaebuses esile toodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega ja juhindunud asjakohastest Riigikohtu seisukohtadest, millised kohalduvad ka praeguses asjas. Maakohtu määrus vastab TsMS § 465 lg 5 nõuetele, mh nähtuvad määrusest põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti käsitlenud kohtutäituri lisatasu väljamõistmise eeldusi ja selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks ei saa praegusel juhul pidada kohtutäituri lisatasu otsust põhjendatuks. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Järgnevalt vastab ringkonnakohus määruskaebuse väidetele.
28.Kohtutäitur ei ole lisatasu väljamõistmise otsuses põhjendanud lisatasu määramist täitetoimingute tehnilise või õigusliku keerukusega, vaid üksnes ajakuluga. Maakohus leidis õigesti, et kohtutäitur ei ole lisatasu väljamõistmise eelduseks olevat täitetoimingute ajakulu piisavalt põhjendanud (KTS § 43 lg 1). Kohtutäituri lisatasu otsuses puuduvad KTS § 31 lg-s 2 nimetatud andmed ja nõutud põhjendused, samuti põhjendused KTS § 45 lg-s 1 sätestatud "kuni 3%" kaalutlusruumi kohaldamise
6(8)
kohta. Otsuses vastavate põhjenduste puudumisel ei ole ka kohtul võimalik kontrollida erandlike asjaolude olemasolu, mis annaks aluse nõuda lisatasu.
29.Ringkonnakohus leiab, et KTS § 31 lg-s 2 nimetatud andmed tuleb lisatasu otsuses kajastada võimalikult konkreetselt, s.o kuupäevaliselt ja ajaliselt jälgitavalt. Kohtutäitur on lisatasu otsuses kirjeldanud üksnes tavapäraseid ametitoiminguid enampakkumiste korraldamiseks. Praegusel juhul on kohtutäitur oma selgitustes ka vastuoluline. Ühelt poolt ta väidab, et lisatasu ei määratud Puhja kinnistule sõidu eest (tl-d 77 pöördel, 78, 79), kuid samas ta on põhjendanud selle sõiduga seonduvat ajakulu nii vastuses võlgniku kaebusele kui ka määruskaebuses (tl-d 58 pöördel, 94).
30.Vastuseks kohtutäituri väitele, et võlgniku kaebuses ei sisaldu sisulisi etteheiteid lisatasu määramisele ega lisatasu suurusele, märgib ringkonnakohus järgmist. Praegusel juhul vaidlustas võlgnik põhjendatult lisatasu otsuse tervikuna, paludes kohtutäituril selgitada lisatasu kujunemist. Arvestades lisatasu otsuse üldsõnalisi põhjendusi, kus on ajakulu märkimata toodud üksnes loetelu tavapärastest täitetoimingutest, mis kaasnevad enampakkumiste korraldamisega, ei saanudki võlgnik ringkonnakohtu hinnangul esitada konkreetsemaid etteheiteid kohtutäituri maksimaalmääras lisatasu määramise kaalutlusruumi kohaldamise ja täiendava ajakulu põhjendatuse kohta.
31.Kohtutäituri selgitustest nähtuvalt oli praeguses täitemenetluses eriliselt ajakulukas võlgnikuga suhtlemine ja täitedokumentide kättetoimetamine. KTS § 43 lg-st 1 ja § 45 lg-st 1 tulenevalt õigustab lisatasu määramist asjaolu, et korraldatud enampakkumine või tulemi jaotamine on võrreldes tavapärase enampakkumisega või tulemi jaotamisega kas tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas. Kohtutäituri jaoks, kelle igapäevaste ametitoimingute hulka kuulub KTS § 6 lg 1 p 1 kohaselt täitemenetluse läbiviimine TMS alusel, ei saa olla KTS § 43 lg 1 mõtte kohaselt lisatasu saamise põhjuseks igapäevase töö tegemine. Seega ajalise kulukuse hulka ei kuulu täitemenetluse raames võlgnikuga suhtlemine. On tavapärane, et täitemenetluses tuleb võlgnikule dokumentide kättetoimetamisega näha vaeva. Samuti ei ole erandlik, et võlgnik vaidlustab tema suhtes tehtud otsuseid ega nõustu koheselt sissenõudja ja kohtutäituri seisukohtadega. Võlgniku kaebeõigus tuleneb seadusest ja ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud seda lisatasu määramisel tuua esile etteheitena võlgnikule. Eelduslikult on täitemenetluses suhtlemine võlgnikuga ja dokumentide kättetoimetamine kaetud kohtutäituri põhitasuga. Asjaolu, et enampakkumise tulemusena laekuvast summast arvestatav põhitasu on kohtutäituri hinnangul selleks tehtud töö hulka arvestades väike, ei anna talle õigust kompenseerida seda lisatasu väljamõistmisega. Ka ei ole asjakohane määruskaebuses toodud kohtutäituri lisatasu võrdlus sissenõudja lepingulise esindaja tasuga, kuna kohtutäituri lisatasu väljamõistmise eeldused tulenevad seadusest.
32.Ringkonnakohus ei nõustu kohtutäituri seisukohaga, mille kohaselt oleks maakohus justkui asunud seisukohale, et praegusel juhul on lisatasu väljamõistmine Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-108-15 tulenevalt välistatud. Maakohus leidis üksnes, et kohtutäitur ei ole oma otsuses lisatasu määramist piisavalt põhjendanud (KTS § 43 lg 1, § 31 lg 2, § 45 lg 1). Ka ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu täitetoimikust, et täitedokumentide kättetoimetamine oli praeguses asjas sedavõrd ajakulukas, et see põhjendaks lisatasu väljamõistmist.
33.Maakohtu määruse muutmata jätmise tõttu puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust. TsMS § 171 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus määruskaebusega seotud menetluskulud kohtutäituri kanda, kuna määruskaebus jääb rahuldamata. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude
7(8)
rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Toimikust nähtuvalt puuduvad võlgnikul ja sissenõudjal määruskaebemenetluses TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p 1 järgi hüvitatavad menetluskulud.
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.