Hagi osalisel õigeksvõtul põhinev Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Toomas Talviste
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
9. september 2011.a Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-10-59918
Tsiviilasi
Swedbank AS hagi A. P. vastu võla, intressi ja viivise nõudes summas 6749.12 eurot ning lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
4808.13 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Swedbank AS, registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, Tallinn, lepinguline esindaja Silva Kark Kostja A. P.isikukood . elukoht .
Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses Rahuldada Swedbank AS hagi A. P.vastu. Välja mõista A. P. (P.isikukood .2) laenulepingust nr 08125814-VV tulenev põhiosa võlgnevus 4808 (neli tuhat kaheksasada kaheksa) eurot ja 13 (kolmteist) senti, intress 1832 (üks tuhat kaheksasada kolmkümmend kaks) eurot ja 55 (viiskümmend viis) senti ning sissenõutavaks muutunud viivis 108 (ükssada kaheksa) eurot ja 44 (nelikümmend neli) senti Swedbank AS (registrikood 10060701) kasuks. Välja mõista A. P. viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 4808.13 eurot) alates 27.11.2010.a kuni põhinõude täitmiseni määras 0.055 % päevas Swedbank AS kasuks.
Kohtukulude jaotus
Jätta menetluskulud täies ulatuses A. P. kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.
Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid
Tsiviilasi nr 2-10-59918 27.11.2010.a esitas Swedbank AS Pärnu Maakohtule hagiavalduse A. P.vastu võla, intressi ja viivise nõudes summas 6762.12 eurot ning lisanduva viivise nõudes. Kohus võttis 6. jaanuari 2011.a määrusega hagiavalduse menetlusse. 27.07.2011.a vähendas hageja põhinõuet 13 euro võrra ning palub kostjalt välja mõista võlg ja kõrvalnõuded kogusummas 6749.12 eurot. Hageja nõuded, väited ja tõendid Hagiavalduse (tl 1-6) kohaselt sõlmiti hageja ja kostja A. P. vahel 4.09.2008.a laenuleping nr 08-125814-VV (tl 8-12) summas 5222.33 eurot intressimääraga 20% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 1.09.2013.a. Kostja kohustus tagastama lepingu laenu põhiosa ja intressi iga kuu
2 (4)
Tsiviilasi nr 2-10-59918 Viivis kehtiva õiguse järgi on seadusest tulenev õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel. Hageja on seisukohal, et hagi osalisel rahuldamisel tuleb arvesse võtta võlgniku poolt kohustuse täitmise ulatust. Kostja ei ole alustanud võlgnevuse kustutamist enda poolt välja pakutud summas. Hageja palub asja lahendada kirjalikus menetluses ning teha õigeksvõtul põhinev otsus. Kostja esitas 31.05.2011.a hageja seisukohale vastuse (tl 42), milles selgitab, et on panga võlanõustajaga suhelnud ja selgitanud oma maksejõuetust ning soovinud kokkulepet. Maksegraafiku osas 12.78 eurot kuus oli tema poolne algatus antud kohtumenetluse käigus, mida kostja hakkab koheselt täitma, kui on pangaga kokkuleppe saavutanud. Kostja selgitab, et kui leiab endale töö, suurendab tagasimakse summat vastavalt sissetulekutele. Seega ei pea kostja õigeks hageja väidet, et kostja ei ole asunud täitma võetud kohustusi ja ka tagasimakse osas alustamist. Kostja palub vähendada viiviseid mõistliku suuruseni arvestades kostja majanduslikku olukorda. 26.07.2011.a esitas kostja täiendava vastuse ja tõendid (tl 47-52), milles tunnistab nõuet summas 6762.12 eurot. Menetluskulud palub ta jätta võrdsetes osades poolte kanda. Kostja palub mitte arvestada lisanduva viivise nõuet, kuna on pikka aega olnud töötu ning puudega õe toetamist. Hageja esitas kostja vastusele 27.07.2011.a oma seisukoha (tl 52-56), milles kinnitab, et kostja on pärast hagi esitamist tasunud põhiosa võlgnevust ühel korral 01.06.2011 13 eurot. Hageja vähendab nimetatud summa võrra nõuet. Kohaldatav õigus, kohtu seisukohad Vastavalt VÕS § 8 lõikele 2 on leping selle pooltele täitmiseks kohustuslik ning lepingust tulenevate kohustuste rikkumisel on võlausaldajal VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 ning lg 2 kohaselt õigus nõuda samaaegselt nii kohustuse täitmist kui viivist. Antud juhul ongi hageja esitanud oma nõuded, mis on tekkinud kuni hagi esitamiseni ning sealt edasi palunud arvutada viivist seaduse ja poolte vahel kokkulepitu (et lepingu ülesütlemisel kohaldatakse viivise määrale intressimäära) kohaselt. Kostja ei ole vaidlustanud hageja nõuete arvutusi ning on hageja nõude, v.a lisanduv viivis, õigeks võtnud. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõude võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama sätte kolmanda lause järgi loetakse viivisemääraks lepingus ettenähtud intressimäär, kui see ületab seadusjärgset intressimäära. Samuti on hagejal õigus nõuda VÕS § 94 tulenevalt lepinguga kokkulepitud intressi. Seega on hageja viivise ja intressi nõue tuginev õiguslikule alusele ning hageja nõue selles osas tuleb rahuldada. Õigeksvõtu korral tuleb hagi õigeksvõetud ulatuses rahuldada tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 sätetest. Mis puutub lisanduva viivise nõuet, siis kuivõrd tegemist on lepingus kokkulepitud viivisemääraga (intressimäär 20% aastas) ja see ei ole kohtu hinnangul ja senist kohtupraktikat arvestades liigkasuvõtjalik, siis puudub alus haginõude nimetatud osa rahuldamata jätmiseks. Lisaks juba eelviidatud VÕS § 113 lg 1 sätetele (viivist võib nõuda kuni kohustuse kohase täitmiseni) on ka TsMS § 367 märgitud, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni selle täitmiseni. Kohtul on õigus vähendada nii viivist kui selle määra, kuid VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 mõttes tuleks sellisel juhul arvestada kohustuse täitmise ulatust, hageja õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Selle kõige eelduseks on aga viivise ebamõistlik suurus, mida kohus antud juhul tuvastanud ei ole. Seega tuleb haginõue ka selles osas rahuldada, mis loomulikult ei välista võla tasumist osadena või kokkuleppe sõlmimist võla tasumiseks pärast kohtuotsust või täitemenetluse raames. 3 (4)
Tsiviilasi nr 2-10-59918
Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestatu järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Toomas Talviste Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.