Tsiviilasi nr 2-10-59419
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
08. september 2011. a, Jõgeva kohtumaja
Kohtunik
Maimu Laumets
Tsiviilasja number
2-10-59419
Tsiviilasi
OÜ Ideal hagi RxxxxxxPxxxxxvastu võla ja viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Ideal (registrikood xxxxxxxx; asukoht Liivalaia 13/15, Tallinn 10118); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Armand Reinmaa (Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo, asukoht Uus-Tatari 25/Veerenni 13, Tallinn 10134; e-post: [email protected]); Kostja: RxxxPxxxx(isikukood xxxxxxxxxxxxxelukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
esitamisel enam tasutud riigilõiv, kokku summas 399,45 eurot. Summa tasuda Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ pangaarvele nr 10220105597013 AS-is SEB Pank. Saata määrus riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord: Määrusele peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule poolte kokkuleppel 2 (kahe) päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Asjaolud ja menetluse käik OÜ Ideal esitas 29.11.2010. a kohtule hagiavalduse Rxxx Pxxxx vastu auto rendilepingust tuleneva võla ja viivise nõudes. Hageja palus kohtul kostjalt välja mõista põhivõlg summas 35 055,69 krooni ja viivis summas 35 055 krooni, kokku 70 110,69 krooni. Kostja vaidles hagile kirjalikus vastuses vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. 08.09.2011. a esitas hageja esindaja kohtule poolte vahel 05.09.2011. a sõlmitud kompromissi, milles pooled taotlesid kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433. Pooled kinnitasid kompromissiga, et on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohus selgitab: TsMS § 432 kohaselt menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitamise määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega kahe päevani. Kohus leiab, et TsMS § 661 lg 4 alusel saab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kohus määrab menetluskulude jaotuse vastavalt poolte kokkuleppele. Hageja taotles nõude esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel 1/2 osas ja enam tasutud osas. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagi esitamisel 21.09.2010. a Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 viitenumbrile 2900072123 riigilõivu 10 000 krooni ehk 639,12 eurot (tl 19). TsMS § 139 lg 3 kohaselt sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 124 lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 133 lg 1 järgi määratakse hagihind põhinõude järgi. Hageja põhinõue oli suuruses 35 055,69 krooni, millelt Riigilõivuseaduse lisa 1 järgi kuulus tasumisele riigilõiv summas 7500 krooni. Seega tasus hageja hagi esitamisel riigilõivu nõutavast enam 2500 krooni (159,78 eurot). TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas. Seega tuleb hagejale tagastada enam tasutud riigilõiv summas 159,78 eurot. TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust muu hulgas kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb hageja taotlusel tagastada pool tasutud riigilõivust (7500 krooni / 2= 3750 krooni), s.o 239,67 eurot. Kokku kuulub hagejale tagastamisele riigilõiv summas 399,45 eurot. Summa tagastada hageja taotlusel tema esindaja arveldusarvele.
Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.