Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

II Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse

2-10-62834 raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396.25 eurot. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 41 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2 500 eurot. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. OÜ L seaduslik esindaja juhatuse liige on esitanud 14.12.2010 Harju Maakohtule avalduse OÜ L pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgnikul puuduvad sidus- ja tütarettevõtted. Võlgnik on kahel järjestikusel majandusaastal tegutsenud kahjumlikult: 2009. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 498 350 krooni (31 850.37 eurot) ja 2010. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 3 749 443 krooni (239 633.08 eurot). Võlgniku omakapital ei vasta ÄS § 136 nõuetele: seisuga 28.12.2010 oli võlgniku omakapital – 2 889 675 krooni (-184 683.89 eurot). Võlgnikul puudub igasugune arvestatav vara, mille realiseerimisest saadavate vahendite arvelt oleks võimalik kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku teadolevad kohustused on vähemalt 297 467.35 eurot. Puudub võimalus võlgniku tegevuse jätkamiseks ilma täiendava finantseerimiseta. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgnikul oleks võimalusi täiendavate rahaliste vahendite kaasamiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul on kohustusi vähemalt 297 467.35 eurot ja vara puudub, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 3 kohaselt maksejõuetu. Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ja tema eelnev tegevus oli alates 2009. a kahjumlik ning puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku olukord võiks muutuda, siis ei ole maksejõuetuse seisund ajutine.

2-10-62834

Tulenevalt ÄS § 180 lg 51 peab juhatus osaühingu püsiva maksejõuetu korral viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku omakapital ei vasta ÄS § 136 nõuetele: seisuga 28.12.2010 oli võlgniku omakapital – 2 889 675 krooni (-184 683.89 eurot). Kuna seisuga 31.12.2009 vastas võlgniku omakapital ÄS § 136 nõuetele, siis järeldub eeltoodust, et võlgniku muutus püsivalt maksejõuetuks 2010. a jooksul. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku makseraskused tekkisid juba 2009. a lõpus, kui võlgniku tekkisid raskused laenu õigeaegse tagasimaksmisega ja püsivalt maksejõuetuks muutus võlgnik juba 2010. a suvel, kui täitemenetluse käigus võõrandati võlgnikule kuuluv kinnistu ja selgus, et võlgniku varast ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku kohustused ületasid võlgniku vara juba 2010. a keskel ja seetõttu tekkis võlgniku juhatuse liikmel pankrotiavalduse esitamise kohustus juba 2010. a suvel. Võlgniku pankrotiavaldus on esitatud kohtule alles 14.12.2010, s.o ÄS § 180 lg 51 sätestatud 20 päevast tähtaega rikkudes. Pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmine on KarS § 3851 kohaselt süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige, kelle kohustuseks on võlgniku püsiva maksejõuetuse ilmnemisel esitada 20 päeva jooksul pankrotiavaldus, jättis pankrotiavalduse tähtaegselt esitamata, mistõttu võlgniku varast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks ning pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine on karistusseadustiku kohaselt süütegu, siis on võlgniku juhatuse liige pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumisega toime pannud raske juhtimisvea. Võlgniku pankrotiavaldusele lisatud seletuskirja kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et võlgnik ei suutnud seoses kinnisvaraturu langusega võõrandada renoveeritud korteriomandeid, mis olid soetatud pangalaenuga. Laenuandja algatas võlgniku vara suhtes täitemenetluse, mille käigus võlgniku vara võõrandati 2010. a. Rahuldamata kohustuste täitmiseks puuduvad võlgnikul vahendid. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt algasid võlgniku makseraskused juba 2009. a lõpus, kui võlgnikul tekkisid raskused laenu õigeaegse tagasimaksmisega. Ajutise pankrotihalduri hinnangul muutus võlgnik püsivalt maksejõuetuks 2010. a suvel, kui täitemenetluse käigus võõrandati võlgnikule kuuluv kinnistu. Nimetatud ajal selgus, et võlgniku varast ei piisa kõigi võlgniku kohustuste täitmiseks. Ajutine pankrotihaldur leiab, et lisaks majanduslangusele ja ebaõnnestunud kinnisvaraprojektile oli võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ka võlgniku juhatuse poolne ebapiisav rahavoogude prognoosimine ja sellega kaasnevate riskide hindamine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ka juhtimisviga, milleks on võlgniku juhatuse planeerimisoskuse puudumine muutuvas keskkonnas tegutsedes ja majandustegevuse arvandmetest, s.h bilansist ja kasumiaruandest mittearusaamine ja sellele järgnenud tegevusetus ettevõtte tegevuse kujundamisel. Tulenevalt ajutise pankrotihalduri väljaselgitatud andmetest leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme juhtimisvead. Võlgniku juhatuse liige ei ole võlgniku majandustegevuse planeerimisel olnud piisavalt hoolas ja pole ettevõtte tegevuse planeerimisel arvestanud majandusalaseid põhiteadmisi, s.h üldteada asjaolu, et majandustõusule võib järgneda majanduslangus. Nimetatud asjaolu arvestamata ei ole võlgniku juhatuse liige võlgniku äriplaani koostamisel ette näinud võimalust, et majanduslanguse tingimuses võivad kinnisvara hinnad langeda, mistõttu ei pruugi osutuda võimalikus võõrandada võlgniku kinnisvara hinnaga, mis võimaldaks tasuda võlgniku võetud kohustused. Kuna võlgniku juhatuse liige ei ole eelnimetatud asjaolu arvestanud, siis ei ole võlgniku juhatuse liige olnud planeerimiskohustuse täitmisel piisavalt hoolas. Äriühingu juhatuse liikmed on tulenevalt TsÜS § 35, ÄS § 187 lg 1 ja VÕS 620 kohustus täita oma

2-10-62834 kohustusi juhatuse liikmetelt oodatava hoolega, s.t ta peab oma kohustuste täitmisel olema hoolas ja informeeritud ning hindama oma tegevusega kaasnevaid riske. Kuna võlgniku juhatuse liige võttis võlgniku nimel laenu ega arvestanud, et äriplaan, mille täitmiseks võlgniku nimel laenu võeti, ei pruugi realiseeruda planeeritud ulatuses, siis ei ole võlgniku juhatuse liige enne laenukohustuse võtmist olnud piisavalt hoolas võlgniku majandustegevuse planeerimisel ega ole hinnanud riske, mida võib kaasa tuua olukord, kus võlgniku äriplaan ei realiseeru planeeritud ulatuses. Samuti on võlgniku juhatuse liige rikkunud TsMS § 35 tulenevat lojaalsuskohustust, kuna on võlgniku kohustuste täitmisel eelistanud iseennast ja endaga seotud äriühinguid, millega on vähenenud teiste võlausaldajate võimalused saada oma nõuded rahuldatud ja sellega on rikutud teiste võlausaldajate huve. Nii on võlgniku juhatuse liige pärast võlgniku makseraskuste tekkimist 2009. a lõpust kuni 20.09.2010 tagastanud võlgniku arvelt iseendale laenu summas 283 500 krooni (18 118.95 eurot), millest 80 500 krooni (5 144.89 eurot) on tagastatud 2010. a suvel, kui võlgnik oli muutunud püsivalt maksejõuetuks. Samuti on 2010. a võlgniku arvelt tagastatud laene ka võlgniku juhatuse liikmega seotud äriühingutele. Eeltoodud võlgniku juhatuse liikme kohustuste rikkumise tulemusel on kujunenud olukord, kus võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks 297 467.35 euro (4 654 352.70 krooni) ulatuses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku juhatuse liikme kohustuste rikkumine tõi kaasa võlgniku maksejõuetuks muutumise. Karistusseadustiku (KarS) § 384 kohaselt on äriühingu maksejõuetuse põhjustamine või äriühingu maksevõime oluline vähendamine põhjendamatute kohustuste võtmise tõttu süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liikme kohustuste rikkumine tõi kaasa võlgniku maksejõuetuks muutumise, mis on KarS § 384 kohaselt süütegu ja kuna võlgniku juhatuse liikme kohustuste rikkumise tõttu ei jätku võlgnikul vahendeid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks 297 467.35 euro (4 654 352.70 krooni) ulatuses, siis tuleb võlgniku juhatuse liikme kohustuste rikkumisi käsitleda raske juhtimisveana. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. PankrS § 113 lg 1 p 3 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti: kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. Pärast võlgniku makseraskuste tekkimist on 2009. a lõpust kuni 20.09.2010 tagastatud võlgniku arvelt võlgniku juhatuse liikmele laenu summas 283 500 krooni (18 118.95 eurot), millest 80 500 krooni (5 144.89 eurot) on tagastatud 2010. a suvel, kui võlgnik oli muutunud püsivalt maksejõuetuks. Samuti on 2010. a võlgniku arvelt tagastatud laene ka võlgniku juhatuse liikmega seotud äriühingutele. Võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud raamatupidamise andmetel on laenukohustused vähenenud seotud isikute ees kokku 1 045 453.90 krooni (66 816.68 eurot), kuid samal ajal on võlgnik võtnud täiendavalt laenu osaühingult E. Coli summas 1 017 029 krooni (65 000 eurot) (tl 75-78). Eeltoodust tuleneb, et olukorras, kus võlgnik oli muutunud maksejõuetuks tagastati võlgniku omanikule laenu, millega rikuti teiste võlausaldajate huve seeläbi, et kohustuste täitmisel eelistati võlgniku lähikondseid ja seetõttu esineb alus eelnimetatud vara tagasinõudmiseks pankrotivarasse.

2-10-62834 07.02.2011 määrusega tegi Harju Maakohus võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta OÜ L pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 2 500 eurot. Nimetatud summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna võlgnikul OÜ L ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb OÜ L pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.